Ahjuga või ahjuta

[MeelisV]

Seal selles manuaalis on väike veakene...

"Värske õhu juurdevool ruumi peab toimuma 1-2 korda tunnis"
Mitte juurdevool vaid õhuvahetus. Vent peab tagama, et 1-2 tunni jooksul peab vahetuma kogu õhk ruumis.

Kuidas sa sellise maja kütmist ette kujutad, kui ööpäevas vahetub ühk majas 12-24 korda?
Eeldan, et sa pidasid silmas venti üldiselt, mitte kütteseadme venti.
Eramajale mõeldud soojatagastusega ventagregaadid on enamasti jõudlusega 250-500 m3 ööpäevas.
250 m3 on ühekordse 100 m2 maja õhu hulk ja 500 kahekordse oma.

Ei ei ole ööpäevas aga on tunnis sellised nr.

[Kriku]

Toomas ostis perele 1990-ndatel ehitatud vanema maja, mida jõudu mööda renoveeris. „Sees oli puugaasikatel, mis küttis maja. Süsteem oli päevi näinud ning maaküte on tegelikult väga mugav ja efektiivne,“ selgitab ta, miks puuküttelt elektrile üle mindi.

Kuid siis ta märkas, et elektriarved üha paisuvad ja ainus rohi selle vastu oleksid paneelid. Ta võttis ühendust paigaldajaga, kellega otsustati, et kõige parem oleks paigaldada maksimaalne väiketootjale mõeldud park: 15 kW. „Sel ajal kui hakkasin asju ajama, olid ostuhinnad sellised, et suvel müüdud elekter kattis enamiku talviseid kulusid,“ selgitab ta.

Kuid mida aasta edasi, seda kehvemaks olukord läks ja tänavu juunis sai Toomasel mõõt täis. „Ostetud elektrit oli 462 kWh. Koos kõikide väljamõeldud tasudega kujunes hinnaks 119,62 eurot ehk umbes 0,259 eurot kWh. Samas kui minu päikesepaneelid tootsid võrku müüdavat energiat 2378 kWh, mille eest maksti mulle 18,13 eurot,“ on ta nördinud. See tegi talle tagasi makstud kWh hinnaks umbes 0,0076 eurot.

Vahe on 32-kordne. „Mulle igal juhul tundub see jõhkralt ülekohtune ja soovitus taastuvenergiasse investeerida rumalus,“ võtab ta oma seisukoha kokku.

Kuigi võrguettevõtted ütlevad, et turul on kõik hästi ja nõudlus endiselt suur, on tekkinud Eesti päikesepaneelide maastikule kaks eristuvat klassi, kelle reaalsus erineb nagu öö ja päev. Ühel pool on „vanad olijad“, kelle jaoks päikesepark on siiani seadusega tagatud, riskivaba rahamasin – iga võrku müüdud kilovatt-tunni eest tiksub nende kontole lisaks turuhinnale ka helde toetus.

Teisel pool on aga Toomase-sugused „uued tulijad“, kes peavad sama rohelise unistuse nimel heitlema karmi turureaalsusega, kus enamik efektiivsest ajast on elektri hind nullilähedane. Või kui nad soovivad, võiksid investeerida salvestusseadmetesse ja muuta oma investeeringud esimese klassiga võrreldes mitu korda suuremaks.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12039 ... mumpalgani