www.militaar.net

“järsupõhjaline” on mingi järjekordne trummi väljamõeldud termin? Googlest paistab, et keegi teine seda ei kasuta

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2025 8:54 Täna sadamates olemasolevatest paatides on kõige pespektiivikam purjejaht, mil on piisavalt kütet, et sõita kogu reis mootoriga (purjede heiskamine muudab selle liiga hästi märgatavaks). Ja pigem kiiljaht, mitte svertjaht (enamus on sverdiga). Korralikku (raskus)kiiluga kiiljahti on ümber ajada üsna raske, miinus muidugi on suur süvis, mis Rootsi skäärides võib probleem olla, kui meri tundmatu on.

Ma olen ikka inimestele soovitanud rääkida asjadest, millest nad midagi teavad. Ilmselt on praegu koht sarnaseks soovituseks.

Praktiliselt kõik jahtklubides olevad jahid on kiiljahid. Rajud võistlusjahid võivad olla käändkiiluga, mida saab hüdrauliliselt kallutada. Eestis on neid vähe - Furiosa näiteks. Mõned vanemad võistluste poole kaldu alused võivad olla tõstetava kiiluga ning mõned vähesed on vesiballastiga (MacGregorid näiteks). Kiilu kuju võib erineda, aga sverte avamerejahtidel praktiliselt ei ole. No ikka kohe nii praktiliselt ei ole, et mina ei tea kohe mitte ühtegi purjejahti, millel svert oleks. Pisikestest võistluspurjekatest (Optimistist alates) me ju üle mere mineku kontekstis ei räägi?
Avamerejaht läheb kummuli ainult siis, kui kiil alt ära tuleb. Teoreetiliselt saab seda juhtuda, aga praktikas on see üliharv juhus. Olen ise täitsa teadlikult oma paadi nii palju kreeni ajanud, et poomi ots vette käis ja mitte mingit paadi ümbermineku tunnet ei olnud. Paat keerab selles asendis end tuulest välja ja tuleb jonnipunnina püsti tagasi. Ainuke päris oht on seotud sellega, kui keegi üle parda kukub - paadiga ei juhtu mitte midagi.
Tavalise kiiljahi süvis jääb alla kahe meetri, minu omal on see näiteks 1.65. Skäärides võib 50 cm süvisega mootorpaadi samavõrra lihtsalt ära lõhkuda, nii et see ei ole mingi argument.

Siin läheb nähavasti svert ühte patta "ülestõstetava kiiluga". Väiksemad (ja levinumad) jahid just sverdiga ongi.

https://www.kuldnebors.ee/search/veesoi ... t_id=10720&

Refraseerisin oma posti, eemaldasin "enamuse".

Tavalise kiiljahi süvis jääb alla kahe meetri, minu omal on see näiteks 1.65. Skäärides võib 50 cm süvisega mootorpaadi samavõrra lihtsalt ära lõhkuda, nii et see ei ole mingi argument.

Siit paistab vastu vist vähene merepraktika mootorpaatide teemal? 0,5 m sügavusel olev takistus paistab juba kaugele (kui sa just kottpimedas täiskäiguga ei sõida), 1,5 m sügavune mitte eriti, vähemalt meie vähese läbipaistvusega Läänemeres.

andrus kirjutas: ↑25 Sept, 2025 9:18 “järsupõhjaline” on mingi järjekordne trummi väljamõeldud termin? Googlest paistab, et keegi teine seda ei kasuta

Minu teadmised paatidest ei põhine kindlalt googlel.
Kui sa ei suuda aru saada mõistete "ümarapõhjaline" vs "järsupõhjaline" sisust, siis oled eksinud kohta, kus sul selgelt teadmisi napib.

Ma kirjutasin, et lugedes mingit tegevuskava, siis sealsete plaanide alusel sõja puhkedes juba Leedu suurte linnade piirkonnast tulevad põgenikevood ummistavad ära Suwalki transpordikoridori. Ja siis järgmise tegevusena nähti selles plaanis eeldatavaks sammuks veneorki üritust see koridor tulemereks muuta, et sealt midagi enam läbi ei pääseks. Ei sisse, ei välja. Tahtsin öelda, et meil ei ole siin küll mõtet arutada ja suurustada selle üle, kas venelasel on selleks võimekus, ja selles ei kahtlenud ka nende plaanide koostajad. Rohkem tuleks mõelda samme ette, et orkidel selline tegevus ei õnnestuks. Nagu males, võidab see, kes rohkem vastase käike ära mõtleb.

Ma olen enam kui kord siia kirjutanud, et selle Ukraina-sõja jooksul paistab mulle justkui, et lääs ja ork mängivad justkui erinevat mängu. Putin mängib malet (sa näed mu käike, aga mida ma mõtlen ja plaanin, seda mõtle ja nuputa ise), aga lääs mängib justkui pokkerit- sa kuuled mu pakkumisi, aga sa ei tea, mis mul on käes. Sellest ka see meie eestkõnelejate jutt, et "no nüüd putin bluffis (järjekordselt) küll üle"... oiei, ta teeb oma käike ju järjest edasi, mitte bluff, vaid male. Enne ei juhtu midagi, kui lääs ei hakka kah malet mängima. Vahe on lihtsalt selles, et pokkerit mängida saab ka tühjade pihkudega (bluffides), aga male jaoks on vaja ikka lauale malendeid.

Btw: Paatidest. Millalgi teadjamate ringis käis jutt, et sõjalise konflikti korral võetakse vähegi kabedamad paadid riigi poolt üle. See käis veel kas samaaegselt autode koormiste-jutuga, või oli isegi veel varem (st kui mina seda juttu juba "sisejulgeolekuvaldkonna töötajate" käest kuulsin). Nimekirjad (registrid) on olemas ja tegevused selle sammu teostamiseks on planeeritud. Et nn isetegevus merel jääbki mingite taoliste aluste mängumaaks, nagu Trumm siin enda oma kirjeldas- kui ise peale läheb ja otsaks vajaliku kütte kah peale tõstab, siis heal juhul oma pere, kui seegi, mõned kotid ehk ainult. Neljane RIB sul naljalt pealt nelja inimest ei vea ja kilosid kah palju ei kannata.... eriti veel kui üks neist toredasti üle 1.90-ne ja pealt100-ne mehemürakas on (nagu Trumm ise räägib endast) (huvitav, mis selle 4-lise birka peal kah kirjas on? ja kas omanik seda maksimumi ise ka panna julgeb?).
Kuidas sellega siis paergast ikke om?

Marvin kirjutas: ↑25 Sept, 2025 9:24

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2025 8:54 Täna sadamates olemasolevatest paatides on kõige pespektiivikam purjejaht, mil on piisavalt kütet, et sõita kogu reis mootoriga (purjede heiskamine muudab selle liiga hästi märgatavaks). Ja pigem kiiljaht, mitte svertjaht (enamus on sverdiga). Korralikku (raskus)kiiluga kiiljahti on ümber ajada üsna raske, miinus muidugi on suur süvis, mis Rootsi skäärides võib probleem olla, kui meri tundmatu on.

Ma olen ikka inimestele soovitanud rääkida asjadest, millest nad midagi teavad. Ilmselt on praegu koht sarnaseks soovituseks.

....

Peeter kirjutas: ↑25 Sept, 2025 9:55 Btw: Paatidest. Millalgi teadjamate ringis käis jutt, et sõjalise konflikti korral võetakse vähegi kabedamad paadid riigi poolt üle. See käis veel kas samaaegselt autode koormiste-jutuga, või oli isegi veel varem (st kui mina seda juttu juba "sisejulgeolekuvaldkonna töötajate" käest kuulsin). Nimekirjad (registrid) on olemas ja tegevused selle sammu teostamiseks on planeeritud. Et nn isetegevus merel jääbki mingite taoliste aluste mängumaaks, nagu Trumm siin enda oma kirjeldas- kui ise peale läheb ja otsaks vajaliku kütte kah peale tõstab, siis heal juhul oma pere, kui seegi, mõned kotid ehk ainult. Neljane RIB sul naljalt pealt nelja inimest ei vea ja kilosid kah palju ei kannata.... eriti veel kui üks neist toredasti üle 1.90-ne ja pealt100-ne mehemürakas on (nagu Trumm ise räägib endast) (huvitav, mis selle 4-lise birka peal kah kirjas on? ja kas omanik seda maksimumi ise ka panna julgeb?).
Kuidas sellega siis paergast ikke om?

Katsu rääkida asjadest oma teadmiste (sh teoreetiliste) piires, mitte võimendada kuulujutte.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2025 10:03

Peeter kirjutas: ↑25 Sept, 2025 9:55 Btw: Paatidest. Millalgi teadjamate ringis käis jutt, et sõjalise konflikti korral võetakse vähegi kabedamad paadid riigi poolt üle. See käis veel kas samaaegselt autode koormiste-jutuga, või oli isegi veel varem (st kui mina seda juttu juba "sisejulgeolekuvaldkonna töötajate" käest kuulsin). Nimekirjad (registrid) on olemas ja tegevused selle sammu teostamiseks on planeeritud. Et nn isetegevus merel jääbki mingite taoliste aluste mängumaaks, nagu Trumm siin enda oma kirjeldas- kui ise peale läheb ja otsaks vajaliku kütte kah peale tõstab, siis heal juhul oma pere, kui seegi, mõned kotid ehk ainult. Neljane RIB sul naljalt pealt nelja inimest ei vea ja kilosid kah palju ei kannata.... eriti veel kui üks neist toredasti üle 1.90-ne ja pealt100-ne mehemürakas on (nagu Trumm ise räägib endast) (huvitav, mis selle 4-lise birka peal kah kirjas on? ja kas omanik seda maksimumi ise ka panna julgeb?).
Kuidas sellega siis paergast ikke om?

Katsu rääkida asjadest oma teadmiste (sh teoreetiliste) piires, mitte võimendada kuulujutte.

Sisejulgeoleku töötajad räägivad kuulujutte? Päris huvitav seisukoht....

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2025 9:47 Siin läheb nähavasti svert ühte patta "ülestõstetava kiiluga". Väiksemad (ja levinumad) jahid just sverdiga ongi.

https://www.kuldnebors.ee/search/veesoi ... t_id=10720&

Kuulutusel ei ole svertpaat - ehkki müüja seda sedasi nimetab. Seal on pöördkiil, mis töötab purjele vasturaskusena. Svert ei tööta raskusena, vaid vähendab triivi. Erinevad asjad.

Siit paistab vastu vist vähene merepraktika mootorpaatide teemal? 0,5 m sügavusel olev takistus paistab juba kaugele (kui sa just kottpimedas täiskäiguga ei sõida), 1,5 m sügavune mitte eriti, vähemalt meie vähese läbipaistvusega Läänemeres.

Merepraktikat mootorpaatidega on mul tõesti vähe, seda tuleb möönda. Küll aga julgen väita, et poole meetri sügavusel olev takistus ei tarvitse sugugi kätte paista. Samas - kiiluga kivi otsa kolistamine on ebameeldiv, aga enamasti suuremate tagajärgedeta - proovitud . Sõukruvi ära sõitmine mootorpaadil on oluliselt ebameeldivam.

Neljane RIB sul naljalt pealt nelja inimest ei vea ja kilosid kah palju ei kannata.... eriti veel kui üks neist toredasti üle 1.90-ne ja pealt100-ne mehemürakas on (nagu Trumm ise räägib endast) (huvitav, mis selle 4-lise birka peal kah kirjas on? ja kas omanik seda maksimumi ise ka panna julgeb?).

Üldharivalt - igasugune täispuhutav alus on alati suurema kandejõu ja merekindlusega kui samapikk plasikust glisseeriv alus.
Antud RIB kandevõime on 160 kg (mootorita) omakaalu juures 650 kg. Tõsi, sellise koormaga sõites kahaneb oluliselt maksimaalkiirus, mis kukub 62 kmh pealt kuskil 40 peale. Pigem on pikemal ülesõidul probleem, kus need inimesed need 24 tundi istuvad, sest istekohti on sadulas ainult 2-le ja ülejäänud peaks istuma vist parrastel.

Jutt tehaseandmetest.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2025 8:54 Seevastu valdav põgenike paaditüüp võis olla toona klinkerplangutusega puust 6-8 m kaluripaat mingi elementaarse mootoriga.
Selline paat on palju merekindlam kui täna paatide enamuse moodustav 4-5 meetrine järsupõhjaline, glisseerivaks sõiduks mõeldud mootoripaat/kaater. Sellise kaluripaadi sõidukiirus laines võib olla praktikas suuremgi kui tänastel. Tänastest mootorpaatidest enamik on mõeldud sõiduks vaikses või rahulikus vees

See ongi valdav kaluripaat (lappaja) rannakaluritele, mis ilmus kasutusse 30-ndatel seoses uute kalapüügivahendite (seisevnoot-kakuam) kasutuselevõtuga. Ülimalt merekindel, loll-lihtsa Pärnu Masinatehase/Seileri diiselmootoriga (hiljem Proletaar). Sädesüütega bens.mootoriga merele minekuga on probleemid juba kaldalt kaasa võetud kuna korraliku kõrgelt käiva mere korral paadis kuiva kohta ei ole. Eks me esiisad ikka teadsid, et merd pole mõtet narrida..
Endal on kogemused sellise päästepaadi baasil väikelaeva ehitusega:
https://www.okidoki.ee/item/alumiiniumi ... /13383425/
hea käiguga ja piisavalt stabiilne kui korralik ballast põhja paigutada. T-40 mootor peal, 4 matsi mahtus kajutisse ööbima. Hea nostalgialaks mida hetkel meenutada.

Hakkab asi edenema. Rootsi ülesõiduks sobib mootorpaatidest pigem reisipaadi laadne, ümarapõhjaline ja aeglasekäiguline alus. Selliseid on ümber ehitatud näiteks suurte laevade päästepaatidest, mille kasutusiga laeval on möödas.

Tüüpne 6 meetrine kerge kaater veojala ja 3,0 Mercruiseri bensiinimootoriga on suvel Pirital kihutamiseks küll lahe, kuid 2 meetrises laines "oksekomeet" ja 4 m lainet pole sellega mõtet proovima minna, esimese veaga oled kummuli.

Oh jumal

Siit paistab vastu vist vähene merepraktika mootorpaatide teemal? 0,5 m sügavusel olev takistus paistab juba kaugele

Ei näe sa seda 0,5 meetri sügavuses olevat kivi mitte mingi trikiga, kui sa just teokiirusega ei liigu.

Olles ise aktiivne purjeludur, siis küll Laulasmaa rannas asuvatele kividele otsa sõidetud, kusjuures kivi on isegi vähem kui 0,5 m sügavusel. Purjelaua kiil on nii ca 35-45 cm

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2025 9:47 Siin läheb nähavasti svert ühte patta "ülestõstetava kiiluga". Väiksemad (ja levinumad) jahid just sverdiga ongi.

Käi ikka vahel mõnes sadamas ka ja loe üle, mitu svertpaati ja mitu kiiljahti sa sealt leiad. Siis hakka targutama.

See põgenemise teema läheb alati jube emotsionaalseks suunas kes istub kaevikus ja kes läheb Hispaaniasse sõja lõppu ootama päevitades. Tegelikult on küsimus puht tehniline. Kuidas mingis olukorras X liigutada võimalikult väheste kadudega inimesi Läänemerel. Kui on sõjaseisukord ja on toimunud mingi meile väga ebameeldiv areng. No ütleme näiteks Läti või Leedu kaudu maakoridor on läbi lõigatud. Siis väikeste paatidega operatsioonid võivad olla väga oluline logistika mõttes. Nii variant kus võimalikult palju kõige nõrgemaid tsiviile on vaja liigutada Lääne suunal kui näiteks Soomest oleks vaja tuua 10 000 NATO sõdurit 24h jooksul põhjarannikule. Ma ei kujuta tänapäeval eriti ette ohutumat viisi kui 2000 hajutatud väikepaati selliseks operatsiooniks (eeldusel, et vastasvõistkond pole päris debiilikud).