Saksa tankikonstruktorite kuulus üliraske tank „Maus“ on vast kõigile militaarhuvilistele tuttav.
Kuid ka maailma esimeses töörahva riigis töötati sarnase monstrumi loomise kallal.
Ja ilmselt alustati selle tööga sootuks varem kui saksamaal…
Niisiis:
Objekt 225 ehk
ülirasketank KB 5
1941 aasta 15. aprilli korraldusega nr 827-345cc sai Leningradi Kirovi tehase konstrueerimisbüroo (КБ ЛКЗ \ СКБ-2) ülesandeks töötada välja ülirasketanki projekt. Tanki oli vaja vastukaaluks sakslaste sama klassi masinatele – mis luure andmetel olid valmis noort nõukogude riiki oma hiiglaroomikule alla muljuma.
(Noh nagu me juba teame olid need hirmud siiski veidi ennatlikud, kuna sakslastel puudus tol ajal ligilähedaseltki sarnase masina ehitamise plaan)
Loomulikult pidi uus masin valmima rekordtempos – poole aastaga pidi olema valmis esimene prototüüp.
Siis ülesande püstitus ise:
1. Soomus – esiküljel ja peatornil, mitte vähem kui 170 mm. Küljesoomus vähemalt 150 mm (võrdluseks ei ületanud II MS võimsaima seeriatanki „Kuningtiigri“ küljesoomuse paksus 85 mm ja kõige kaitstumas kohas oli soomuse paksus 150 mm. Vaid „Maus“ oma 185 – 200 mm soomusega oli kaitstum)
2. Relvastatud pidi masin saama 107 mm ЗиС-6 tüüpi suurtükiga mis purustanuks mistahes tanki soomuse 1500 meetri kauguselt. (Ületanuks kaugelt „Tiigreid“ kuid jäänuks alla „Mausile“)
3. Masina laius ei tohi ületada raudteevedudeks lubatud laiust
4. Arvestuslik kaal 100 tonni
5. Jõuallikas 1200 hj diisel (mis tuli küll omakorda alles projekteerida – nii, et esimesed KB 5-ed pidid saama kaks 600 hj mootorit)
Tööjoonised pidid plaani järgi olema valmis 15. juuniks 1941.
Kuna tanki korpus projekteeriti väga madala siluetiga (kõigest 92 cm) siis läks vaja kahte „lisatornikest“ tankijuhi ja kuulipilduri tarvis…
Kuid siis algas sõda ja kõik jõud paisati juba kontrollitud KB 1 tootmisele.
Vaatamata sellele tööd supertanki KB 5 prototüübi ehitusel jätkusid kuni oktoobrini 1941 mil projekt läks lõplikult „kalevi alla“.
Kui suures osas esimene eksemplar valmis saadi pole mulle teada, niipalju olen välja uurinud, et detaile selle masina jaoks igatahes valmistati…
Probleemiks mis võinuks takistada selle justkui vahva masina laialdast kasutamist – olnuks mõistagi tanki ülisuur mass. Probleem raudtee veeremi, sildade ületamise, liikumisega soisel maastikul jms.
Lisaks sellele – vaatamata, et tanki korpus oli konstrueeritud maksimaalselt madal, kõrgunuks torn märgatavalt lahinguväljal ja olnuks heaks sihtmärgiks vaenlasele.
Need puudused taandanuks selle hirmuäratava masina kasutamise kitsapiiriliselt kaitseotstarbeliseks, millegi iseliikuva suurtükipunkri sarnaseks…