Tulles teema juurde tagasi ...
Need kindlustused iseenesest, ei olegi niiväga probleem, linkisin siia kunagi ka
Thomas C. Theiner’i lõime, kuidas Ukrainal on tehnikat küll, millega nad suudaksid sellist kindlustustest läbi murda. Paraku me ei saa keskenduda vaid kaitseliinile iseeneses.
Konkreetsete liinidega saab kuidagi hakkama aga
suuremas pildis edu saavutamiseks ukrainlastel vajalikku kraami pigem napib. Mis veel hullem, seda ei paista olevat ka poliitilise tahte tõttu kuskilt tulemas. Mis on paraku kivi ainult Lääneriikide kapsaaeda.
Igaks juhuks täpsustan, et antud juhul pean slimas just Lõunarinde pealetungi jaoks vajalikku. Luhanskis kujutaks edasiminekut olemasolevate vahenditega palju selgemalt ette, aga vaevalt et see prioriteet on.
Mida siis ikkagi on vaja et edasi tungida
Vaatame asja suuremas plaanis. Mida on vaja et selline (taktikalise taseme) läbimurded vattide liinidest üldse õnnestuks (mõistlikute kadude ja kuluefektiivsusega) olgu siis valitud rünnakusuunas need kindlustused või mitte.
1. Esmalt on vaja maha suruda vaenlase õhuvaatlus ja droonid. Kui need tuvastavad ukraina vägede koondumisi (või saavad kasvõi katkendlikult jälgida ukraina vägede liikumist), on ebaõnnestumine minu meelest juba üle 50% kindel, sõltumata siis sellest kui "ülemiselt riiulilt" on võetud rünnakul osalev soomustehnika.
- Hersonis (aga ka Bahmuti ja Zaporižžija mini-vasturünnakutel) jäi sellest pigem vajaka. Vattide droonikaadreid kaugtule alla jäävatest ja ka hävitatud/mahajäetud soomukitest on pea igast väiksemast ettevõtmisest.
2. Teiseks on vaja likvideerida vastase EW vahendid ründeteatris, et Ukraina enda keskmised ja suured droonid saaks normaalselt tegutseda ja vastast avastada. Vattidel on vahendeid, millega suruda igasugune droonindus maha 10+ km raadiuses. Neil on isegi strateegilisi vahendeid, mis suudavad seda teha ikka kuni 50 km raadiuses (see jutt tuleb sealkandis väike-droonidega tegutsenud vabatahtlikult, mitte naistesaunast). Neid ei tohi olla kas regioonis või tuleb leida ja hävitada. See on (pigem) hädavajalik eeldus, et järgnevaid punkte normaalselt ellu viia.
- seda on ukrainlased tegelikult üsna süstemaatiliselt teinud. Teatavasti on nad kuid jahtinud vattide EW süsteeme, MLRSe ja suurtükke. VÄidetavalt üha kiirenevas tempos - netist on ka näha mõningaid töövõite.
3. Kolmandaks tuleb tasalülitada vastase kaudtulevahendid (kusjuures 1. ja 2. punktil on siin ehk suurim osa üldse). Aitab muidugi ka see kui rünnakusuund on valitud selline, kus neid juba on parasjagu vähem Siin on oma osa nii counter-battery radaritel kui ka omade vaatlusdroonidel, mis kiiresti edastaks info Excaliburi ja GMLRS moonaga süsteemidele (aga ka kodukootud suitsiididroonide üksustele)
https://www.reuters.com/world/europe/uk ... 023-01-27/
- Hersonis polnud sellega küll nüüd hästi. Isegi Girkin kommenteeris mitu korda näiteid kus isegi D-30 lasi kuni "raud oli punane", samalt positsioonilt ja suudeti edukalt rünnakud seisata. Samas vahendeid võiks ukrainal selleks justkui olla , et vähemalt lokaalne edu saavutada. Ukraina edulood vastase kaudtulerelvade hävitamisel on enamasti olnud omade Kaudtuleüksuste
orgaaniliste droonidega jahitud suurtükid. Viimati kui asja uuriti (sügisel) siis vähemalt Counter-battery osas oli asi veel lahja.
4. Vaja oleks piirata vastasse lennuväe tegevust. Kindlasti on siin abi hea rünnakusuuna valikust (eriti kui õnnestub vastase lennuvägi hõivata petterünnakutega) nagu ka Lääne saadetud lühimaa- ja keskmaa süsteemidest.
- Just see on koht, kus Ukraina käed jäävad (minu meelest) mõnevõrra lühikeseks. Siia kuluks ära arvestatav kogus adekvaatseid lääne hävitajaid. Idealis võiks olla vähemalt Block 50 F-16 varustatud AIM-120C-5ega. See teeks Su-34 ja Su-35 opereerimise rindejoone lähedal julgelt kordades keerulisemaks (samas tahab jälle S400-S300 süsteemide tasalülitamist vahetus ümbruses)
5. Ukrainlastel pea endal olema kuhjatud piisav varu tuletoetuse vahendeid MLRSsid, suurtükid, ideaalis lennukid JDAMide ja HARMidega aga ka piisavalt
kodukootud ründedroonide üksuseid, et tagada läbimurdeks piisav tuletoetus (pean silmas siin just "racing drone" stiilis suitsiididroone). Vaja on nii täppistuld kui ka “vanakooli” lähenemist lollmoonaga.
Kui nüüd eelnevad punktid on vähemasti 3+ peale täidetud, on selliste kaitseliinide läbistamine juba tõesti pigem
dela-tehniki:
- Pioneerimasinad õhkavad miniväljadesse augud ja rajavad läbipääsud
- Bradley’d ja CV-Leopard 2-ede toel puhastavad lõhkemoonaga kiirelt igasugused kaevikud ja jalaväe
Ilma kaugtule, LANCET'ite jms toetuseta ning Ukraina kaugtule olemasolul mindaks neist pigem läbi nagu nuga võist.
Mis saab peale esmast läbimurret?
Loomulikult tuleb sama korrata ka 2. ja 3. kaitseliiniga, teha seda mitmes kohas (pigem laiemal rindel ning seejärel sillapead ühendada. Ideaal-eEesmärgiks võiks olla sa vähemalt paarikümne-kilomeetrise diameetriga koridor (kuhu vastase kaugtuli enam igalpoolt ei küüni). Sinna saaks turvamiseks ilusti kohale vedada õhutõrje, ning kui hoogu päris kinni ei tõmmata ei tohiks tõesti Azov enam ületamatu wesmärk olla
Mis saab aga siis kui see ei õnnestu 5+ peale vaid 4- peale ja läbimurded tulevad väiksemad?
Ei tasu unustada et läbimurdnud üksuseid tuleb varustada - eriti just moonaga. Samuti tuleb neid katta vastase õhurünnakute eest -
mis muutub hoobilt nii kordades kriitilisemaks kui ka kordades raskemaks, mida kaugemale läbi tungitakse Kui väljamurre on liiga kitsas, ei saa lääne õhutõrjet sinna vedada, või see hävitatakse "pika käe" vahenditega ja kogu rünnak jookseb õhust tühjaks
Vot just siin oleks edu kindlustamisesk seesama 5-6 eskadrilli Lääne lennukeid hädavajalik (HARM ja JDAM õhutõrje vastu, AMRAAM õhuväe vastu). Ma ei näe et ilma selleta suudetaks neil
kõige kriitilistematel hetkedel edukalt vastase lennuvahendid eemal hoida. Kui seda ei suudeta siis tulevad juba riburadapidi droonid, MLRS; suurtükituli ja asi läheb hapumaks.
Loomulikult pole seda kõike vaja, kui edu oleks sama kiire ja totaalne nagu Harkivis. Seda olen aga piisavalt maininud, miks ma ei loe neid olukordi eriti võrreldavaks (tugevalt alamehitatud ja varupositsioonideta 4 BTGd mis ei ootanud mingit rünnakut).
Kokkuvõtteks
Ma ei muretse nii väga nende kaitseliinide enese pärast. Pigem selle pärast, et ukrainlastel puuduvad mitmed (minu meelest kriitilised) vahendid sellise suur-operastiooni edukaks läbiviimiseks ja sellised venelaste kaitseliinid
võimendavad oluliselt nende puudujääkide mõju.
Ehk vattidel jääb järjest rohkem aega reageerida, reservid ning
force-multiplier’id kohale vedada ning viimaste neutraliseerimiseks pole kahetsusväärselt Ukrainale jälle vahendeid antud.
