Merevägi ja rannakaitse

[strateegiline sõdur]

Ilma laevata rakett on kindlasti odavam kui rakett koos laevaga. Küsimus oli, kas laeva peal olemine annab raketile eeliseid, ehk kui on rakett ja kui on laev, siis kas oleks mõtet nad kokku panna.

Natuke hindadest.

64 m laev Kindral Kurvits telliti 2010 (15 aastat tagasi) ja maksis 33 miljonit. Laev oli tsiviilotstarbeline. Kui hindad, et 100 meetrine sõjaliseks otstarbeks ehitatav patrull-laev maksab täna 100 miljonit on suurusjärk igati õige. Kuid siin on vist üks aga. Arutelu käib selle üle, et kas patrull-laev ise või äkki hoopis laev koos rakettidega? Ning mis võimekused veel lisaks.

Avalike allikate põhjal hinnatakse Blue Spear raketi maksumuseks 5 miljonit tükist. Nii, et kui laev koos rakettidega siis vist tuleks laeva 100 mln hinnale oluliselt summat juurde panna.
Patrull-laeva õhutõrje võimest juttu pole olnud, kuid eeldan et seda vist siiski on vaja? Ehitada kallis laev, osta hulga kalleid rakette, peaks ju õhust ka kaitsma? Pigem peaksime laeva kogu(ostu)hinna puhul rääkima äkki 150 - 200 miljonist? Ma muidugi ei tea, et kui palju enamasti ühel keskmisel laeval rakette peal on.

Ja üleüldse miks me ei räägi korvetist? Mis viha see korvettide vastu on? Klassifitseerimise vaates on ju patrull-laeva või teisisõnu valvelaeva puhul tegemist kergelt relvastatud sõjalaevaga, mis on mõeldud avamerel valve-, vaatlus- ja kontrolliülesannete täitmiseks. See millest meie jutt siin käib on ju laeva tüübi mõttes korvett. Lisaks patrullile valveülesanded, meresihtmärkide ründamine, õhusihtmärkide tõrje, kõrval ülesandena vajadusel maismaa sihtmärkide ründamine (samad Blue Spear raketid). Mingis ulatuses ka allveetõrje (süvaveepommid)? Miinide veeskamine lisaks?

Alguse juurde tagasi hüpates tuleks käsitleda kahte eraldi hinda – patrull-laev on tavapärasel kujul, ütleme, et see on siis 100 mln ja patrull-laev + meresihtmärkide ründamise võime maksumusega x + õhusihtmärkide ründamine hinnaga y jne.

Selleks, et eri tüüpi võimed, nende ostu ja omamise kulud muuta võrreldavaks on mõistlik need taandada sarnasele kujule. Kui rääkida ainult laeva või ka maismaa raketi üksuse puhul näiteks ainult masinate endi ostmisest on see kergelt eksitav lähenemine. Ma pigem ei kasutaks sedamoodi planeerimist.

[Kapten Trumm]

Korvett-tüüpi alused ÕT ja pealveetõrjega on täna pigem 300-400 miljonit alus.
Soomlaste neli uut alust tulevad praeguse seisuga 325M tükist. Seal peal peaks muidu olema mitte SHORAD nagu täna, vaid keskmaa (Sea Sparrow).
Sakslaste Braunscweig-klassi korvetid on täna 400M tükk.

Soomlaste suhteline säästukas tuleb vist sellest, et nad leiutavad sisemaiselt paljud asjad ise, meil taolist võimet pole ja me armastame liigselt riskivabasid täismugavusteenuseid (mis kruvib mõistagi hinda üles).

Süvaveepommide kasutamine (pean silmas neid vabalangevaid) on täna tegelikult suht meeleheiterelv, kuna kasutamiseks tuleb vastase pea kohale minna, sinna jõudmisel on suur võimalus torpeedo pälvida. Peaks olema ikka allveelaevavastased torpeedod või vähemalt rakettpommid (stiilis RBU-6000).

[Kapten Trumm]

https://www.youtube.com/watch?v=3NpGPtvzrPE

Olen siia varem linkinud - kuigi tegemist on põhimõtteliselt erialavideoga, siis siin on eriti ilmekalt näidatud, kuidas käib väikeriigi pealveetõrje eri mereväe relvaliikide koostöös.

Tõenäoline eeldus filmi alguses on see, et rahuaegsed statsionaarsed radaripostid on rivist välja löödud ja olukorrateadlikkus lonkab, mistõttu tuleb ettenihutatud positsioonidele viia mobiilsed seirevahendid, et tagada jätkuv seire ja VA laevade sihtmärgistamine erinevate hävitusvahendite jaoks (kaldal asuvad raketipatareid, raketilaevad ja saartel asuvad suurtükipatareid).

Tõsi, see viimane 130 mm patarei on ka kaduv nähtus, taolised relvad on asendatud mujal Spike-ER ja Spike-ER2 TT rakettidega kaugusega vastavalt 8 või 10 km.

[URR]

laeva kogu(ostu)hinna puhul rääkima äkki 150 - 200 miljonist? Ma muidugi ei tea, et kui palju enamasti ühel keskmisel laeval rakette peal on.

Ma lähtusin loogikast, et kui X raketti on olemas, siis nende koguhind ei sõltu sellest, kas lasta neid maalt või merelt. Ülejäänud matemaatika üle ei vaidle.

Ja üleüldse miks me ei räägi korvetist?

Hea küsimus. Ajukramp, sest sõnavara pole veel varasemast laiematele ülesannetele ja võimetele järele jõudnud? Ettevaatus, sest korvett kõlab kallimalt ja on oht, et seda kuuldes hakkavad otsustajad valju häälega karjuma ja viskavad toast välja? Prioriteedid: korvett oleks kasulik, aga patrulllaev hädavajalik?
Mis allveelaevatõrjesse puutub, siis selle ma delegeeriks küll liitlastele. Allveelaevatõrje on peamistest meresõjapidamise valdkondadest kõige kallim ja keerulisem, aga Balti laevastikul on praegu ainult üks poolenisti töökorras alveelaev. Neid saab muidugi juurde tuua ja ehitada, aga need oleks ka NATO merekomponendi esimene sihtmärk.

Soomlaste suhteline säästukas tuleb vist sellest, et nad leiutavad sisemaiselt paljud asjad ise, meil taolist võimet pole ja me armastame liigselt riskivabasid täismugavusteenuseid (mis kruvib mõistagi hinda üles).

Pole tõsi. Soomlased ostsid oma laevad erinevatel pakkujatelt jupikaupa kokku. Ise tehes tuleb asi odavam ja parem ainult siis, kui seda osata. Kui ei oska, on tulemus vastupidine. Ja ka oma riigi firmale tuleb maksta. Eesti on rahaliselt hävinud hoopis juhtudel, kus asju on üritatud teha põlveotsas ning koonerdatud ekspertide, kvaliteedikontrolli, hoolduslepingute jms pealt.
Kust Sa oma arvud võtad? Pane palun mõni viide ka. Nagu ma varem mainisin, siis ajasin neid summasid taga ja sain väga erinevaid vastuseid.
Film on õpetlik: näitab, kuidas sihtmärk (visuaalselt!) tuvastatakse ja edasi antakse ja kui raske on laeva suurrtükiga tabada, aga kas Sa seda ikka märkasid, et tegevus toimus saarestikus?

[Kapten Trumm]

Pole tõsi. Soomlased ostsid oma laevad erinevatel pakkujatelt jupikaupa kokku. Ise tehes tuleb asi odavam ja parem ainult siis, kui seda osata. Kui ei oska, on tulemus vastupidine. J

Seda ma ju ütlesingi. Kui oled ise projektijuht ja peatöövõtja, siis ongi asjad odavamad kui võtmed kätte asju ostes. Aga see eeldab oskusi, kogemusi ja varasemat praktikat (mida soomlastel on, nad on peale Ossa-2de järgmised kaatrid samuti ise leiutanud (2 põlvkonda).

Kust Sa oma arvud võtad? Pane palun mõni viide ka. Nagu ma varem mainisin, siis ajasin neid summasid taga ja sain väga erinevaid vastuseid.

Need arvud 100-120M, mis netiotsinguga tavaliselt välja tulevad, on tõenäoliselt arvestades soomlaste endi projektijuhiks ja peatöövõtjaks olemist ning ei arvesta RBS-15 rakettide lahingvaru (mis oli Soomes juba 1985 olemas). Küll võib seal hulgas olla Umkhonto ÕT rakettide varu (kuna neid peale Hamina mujal Soomes ei kasutada, Raumad ja muud asjad kasutavad Simbadi). Meie taolise hinnaga kindlasti ei saaks. Ja mõistagi on need arvud 1990ndate teisel poolel kokku lepitud, relvastuse vallas on inflatsioon pigem kiire. Ehk minu arvamus on, et taoline laevuke täna võtmed kätte tellides on nii 200M lugu.

Eesti laevaehitus ei ole odavam, näiteks hiljutised Mereväe väekaitsekaatrid maksid sama hinda, mis maksavad rootslaste CB90d (mis minu hinnangul on meie kivirandades ukerdamiseks parem toode).

[Castellum]

Värskes Meremehes Eesti mereväe tulevikust. Toob mereväe vaatenurgast mitu probleemi esile:
lk 28-29
https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/ ... KAE9_zU1NQ

[URR]

Kommentaari korras:
1. Autor on tsiviilmeremees ehk turvalisuse tellija.
2. Läheb küll pigem torude-kaablite teemasse, aga kel viitsimist on, võiks lugeda ka lk 4-8.

[Chupacabra]

Umbes kell 0100UTC laev peatati ja ilma pikema jututa lohistatati Muuga reidile. https://www.marinetraffic.com/en/ais/ho ... .8/zoom:10

[lennumudelist]

Infra lõhkumise kahtlust ei ole. Delfi kirjutab pikemalt:

Mereväe ülem kommodoor Ivo Värk teatas, et täna varahommikul peeti Läänemerel kinni naftatanker Kiwala, mis liikus Venemaa poole. Uurimine pole seotud kriitilise infrastruktuuri kahjustamisega.

Tankeri sihtsadamaks oli Ust-Luga. Mereväe ülem kommodoor Ivo Värk ütles, et tanker suunati Eesti territoriaalvetesse. Kinnipidamise eesmärk on kontrollida dokumente ja õiguslikku staatust. „Laev liikus meie majandusvööndis ja suunasime ta Eesti territoriaalvetesse selleks, et kontrollida seda lähemalt ja turvalisemas keskkonnas. Laeva kapten on siiamaani olnud koostööaldis,“ lisas ta.

Värk lisas, et ettevalmistavad tegevused said alguse eile õhtul, ent operatsiooni aktiivne faas algas öösel kell 3. Laev sisenes Eesti territoriaalvetesse pärast kella nelja.

„Laev on ankurdatud Muuga lahes. Kinnipidamine ja teostatavad uurimised pole kuidagi seotud kriitilise infrastruktuuri kahjustamisega,“ ütles Värk ja lisas, et rutiinse kontrolli käigus oli alust kahtlustada, et laeval puudub lipuriik ja kindlustus. Laev sõitis viimati Djibouti lipu all.

Laeval on 24 inimest, kapten on pärit Hiinast. Ülejäänud meeskonna liikmed on ilmselt Myanmari kodanikud.

Transpordiamet kontrollib praegu nii laeva konstruktsiooni kui ka dokumentatsiooni. „Antud juhul teostab transpordiamet laeval tehnilist kontrolli. Vaatame laeval tehnilist seisundit, kuidas laev on varustatud, kas on korrektselt varustatud ja vastab rahvusvahelistele regulatsioonidele,“ ütles transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan Truu ja lisas, et uuritakse, kas laeval on lipuriik, kes vastutab laeva tehnilise seisu ja mereohutuse eest.

PPA kasutas operatsiooni käigus ka helikopterit. Piirivalve juhi Veiko Kommusaare sõnul on laev osa varilaevastikust. „Saime eile oma mereväe kolleegidelt teate, et selline laev Eesti poole teel on ja meie abi võib vaja minna laeva kinnipidamisel ja toimingute julgestamisel. Meie poolt osalesid laevatoimingutes nii inimesed, kes julgestavad operatsioonide läbiviimist kui ka inimesed, kes kontrollivad dokumente ja nende õigsust, kui inimesed meie vetesse satuvad,“ ütles ta.

Laev on sanktsioneeritud Euroopa Liidu, Suurbritannia, Kanada ja Šveitsi poolt.

[Chupacabra]

https://www.delfi.ee/artikkel/120370130 ... deeritakse

See on nüüd üks selline olukord, kus menetleval ametnikul on keelatud menetlustoiminguid teha õigeaegselt, kirjadele vastamine alla 30p on keelatud ja tööajast isiklike asjade ajamine soovitatav.

[Kapten Trumm]

Eilse päeva võiks nimetada merevöe päevaks.
Kujutan ette, kui vastav info GRU vastava osakonna lauale maandus, siis selle lugeja kulmud kerkisid päris kõrgele. Ka luuavarrest võib pauk tulla.

[smr]

Kujutan ette, kui vastav info GRU vastava osakonna lauale maandus, siis selle lugeja kulmud kerkisid päris kõrgele. Ka luuavarrest võib pauk tulla.

ometi ei saanud väike vastik natsiriik seda iseseisvalt teha

https://x.com/gerashchenko_en/status/19 ... 75843?s=46

[Martin Herem]

Veel paar kuud tagasi räägiti, kuidas selline tegevus on vaat et võimatuseni keeruline. Vaja oleks 90m laevu, suuremaid pardarelvi, seaduste muutmist ...

[Walter2]

Ühes teises meedias toimunud intervjuus tunnistati (mäletamist mööda oli see PPA poolne intekas err-le) et meie praegune kopterivõimekus sõjaväestatud eriüksust laevale toimetada ei suuda kuna olemasolev lennuvahend lihtsalt ei mahuta nii palju inimesi. Elik kui laevnikud pole nii koostööaltid kui praegusel juhul tekivad võimalikud logistilised probleemid ning tavaolukorras on riigi võimekus hetkel laevale toimetada dokumente kontrollivad ametnikud pluss neid turvav isik.

[URR]

Veel paar kuud tagasi räägiti, kuidas selline tegevus on vaat et võimatuseni keeruline. Vaja oleks 90m laevu, suuremaid pardarelvi, seaduste muutmist ...

Sõltub ilmast ja kapteni vastutulelikkusest. Ajast ka: need laevad, mis täna veel sõidavad, mõne aasta pärast enam ei sõida. Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seadus, mis lubab merel jõudu kasutada (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnou ... gevdamine/), võeti vastu 9. aprillil. Kas või mis alustel enne jõudu kasutada võis, las targemad vastavad.
Ma viskan seni viktoriiniküsimuse õhku: kui kõik ongi väga hästi, siis miks meil miinijahtija mitu kuud Soome lahel patrullis? Variandid annan ka:
1. See on uus ja innovaatiline Eesti lähenemine: radar töötab vee peal ja sonar vee all, saab pealvee- ja allveepildi ühe korraga.
2. Patrulllaevu ei jagunud: polnud tehniliselt korras või patrullisid kusagil mujal.
3. Teised laevad polnud mehitatud.
4. See ongi parim treening enne SNMCMG1ga liitumist ja Baltic Sentryl osalemist.
5. Mingi muu põhjus.