Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[kana tagumik]

Võiks mõelda,et OT, aga pole, põgenikekriisiga tuntust kogunud AfD valimistulemus Merkeli enda kodus ületas igasugused prognoosid, samuti igasugused prognoosid ületas merkeli enda partei kaotus häältes.

See oleks pmst sama, mis kohalikel valimistel reffide järel ekre võtaks sisse 2. koha... Kusjuures pole isegi loota, et AfD populaarsus väheneks, sest esiteks ega vool pole lakanud riiki ja teiseks, nüüd on juba kodused probleemid argitasemel värske inimassiga, millega riik pole võimeline hakkama saama (eri põhjustel).

[Martin Peeter]

Merkeli muredele aitab omal vaiksel moel kaasa ka Läti ning ilmselt sama juhtub varsti ka meiega.

Lätist on lahkunud pea kõik EL-i ümberpaigutatud pagulased

http://maailm.postimees.ee/v2/3825303/l ... 1395385665

Pagulaspaanikameistritel oleks aeg hakata põhimurele mõtlema, kui nad veel selle allikaga rahaliselt seotud pole.

[kaugeltuuriv]

Ega see Prantsuse politsei tegematus ka eriti Ka Peni populaarsuse vähenemisele kaasa ei aita.
Täna oli BBC uudiste peal lõik sellest Calais laagri ümber toimuvast.
Nüüd enam otseselt enne praami mehikesed enam ei jaluta aga olukord seal lähedal on muutunud Briti ja neile autojuhtidele,kes praamidele öösel suunduvad eluohtlikuks.
Nimelt on nüüd smuugeldajad hakanud tegema öösel teedele teetõkkeid ja selle varjus ronivad põgenikud haagistele.Konkreetselt selles lõigus olid smuugeldajad teele vedanud puud ja varustanud ennast kaigastega,millega ähvardati juhte.
Briti Autovedude Liidu juhi sõnul on vaid aja küsimus millal esimesed laibad tulevad autojuhtide hulgast.

[Kurjam]

..Briti Autovedude Liidu juhi sõnul on vaid aja küsimus millal esimesed laibad tulevad autojuhtide hulgast.

Link sellele uudisele https://mustaduudised.blogspot.com.ee/2 ... ikult.html
Selles blogis veel artikleid "pagulaste" vägitegudest ka mujal euroopas,

[Kurjam]

Merkeli muredele aitab omal vaiksel moel kaasa ka Läti ning ilmselt sama juhtub varsti ka meiega.

Lätist on lahkunud pea kõik EL-i ümberpaigutatud pagulased..

See näitab veelkord, et pole nad mingid pagulased vaid paremat elu otsivad parasiidid.
Pagulaspaanikameistritelt ajupestutele teadmiseks http://uueduudised.ee/martin-helme-mtu- ... nilaineks/
Siit ka vastus küsimusele miks seda rahakest oma rahva jaoks kuidagi ei jätku.

[Westland]

Seda võib ainult oletada,millised olid nende inimeste algsed põhjused Euroopasse suundumisel aga paraku on nii,et isegi valiksin hotellis merevaatega toa ja pehmema voodi kui selleks võimalus on.

[feuerwerk]

See näitab veelkord, et pole nad mingid pagulased vaid paremat elu otsivad parasiidid.
Pagulaspaanikameistritelt ajupestutele teadmiseks http://uueduudised.ee/martin-helme-mtu- ... nilaineks/
Siit ka vastus küsimusele miks seda rahakest oma rahva jaoks kuidagi ei jätku.

Mujal on muud kombed, Ungari võtab tööle migrandijahtijaid, lausa 3000 neid.
Migrant crisis: Hungary police recruit 'border-hunters'
http://www.bbc.com/news/world-europe-37259857

[Kriku]

See näitab veelkord, et pole nad mingid pagulased vaid paremat elu otsivad parasiidid.

Või näitab see hoopis seda, et Läti polnud oma kvoodipõgenike valimisel eriti hoolikas. Või just vastupidi, oli hoolikas

Meil on igatahes seni teisiti: Siseministeerium: EL-i rändekava alusel Eestisse paigutatud pagulased on kõik alles.

[Kriku]

Eesti muhameedlaste kogukonnas on ütlemist põliste elanike ja uustulnukate vahel. Intervjueeritu on väga ettevaatlik, aga üht-teist ikka saab teada.

Riigi usuasjade nõunik: kui riik annaks kinnisvara ühele kogudusele, peaks sama kehtima ülejäänutele.
Laura Mallene, laura.mallene@epl.ee
Eesti Päevaleht

Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee tegeleb iga päev koguduste muredega. Ta ütleb, et kui riik annab maad või kinnisvara Eesti islami kogudusele, peaksid sama saama teisedki usuühendused.

Siseministeerium sai hiljaaegu kirja Eesti islami koguduse juhatuse liikmelt Aghanum Allahverdijevalt. Ta kirjutas, et siinsed muslimid jagunevad sisuliselt kaheks: põlismuslimid, kellel on siin ajalugu ja juured, ja uusmuslimid. Vanad – peamiselt tatarlased – tahavad uut maja. See on juba mitmes avalik eestlastest uusmuslimitest distantseerimine. Kui kaua see lõhe on juba olnud?

See on nagu iga kogukonnaga: mida väiksem kogukond, seda teravamad probleemid.

Kui kaua seda on olnud… See on juba mõnda aega nii olnud. Kas seda otseselt saab aga nii tõmmata – vanad ja uued –, on omaette küsimus. See on natuke reljeefne. Räägime tõepoolest väiksest kogukonnast. Tunded on tihtipeale väga tugevad.

Kelle vahel siis lõhe on?

Kui räägime kategooriast „vanad ja uued”, siis seal erinevusi esineb. Eri rühmad on erinevad. See on üldhinnang. Pilt on palju kirjum, kui tegelikult paistab.

Aga konflikt on?

Kui vaatame maailma, siis teatud sündmustele, rühmadele pööratakse rohkem tähelepanu. Islamiga seotud teemad on suurendatud tähelepanu all. Mingit tõsist konflikti ma ei näe. Pingeid on, aga kus kogukonnas neid ei oleks.

Kas meedia ei pööranud varem tähelepanu või ei teatud neist?

Ma arvan, et ei pööranud tähelepanu. Meediast on näha, mis ajast hakati tähelepanu pöörama.

Mul on tunne, et need pinged kerivad aktiivsemate gruppide vahel.

Ma arvan, et ka see on loomulik. Pingetel on erinevad osapooled, kellel on erinevad arusaamad.

Üks pool heidab peaimaam Ildar Muhhamedšinile ette, et ta peaks olema muslimite ühendaja, vaimne juht. Kuidas ta saab seda olla, kui avalikult soovib eralduda ja ainult tatarlaste-usbekkide-aserite muslimkonnaga tegemist teha?

See on nagu iga kogukonnaga: mida väiksem kogukond, seda teravamad probleemid.

Ajakirjandus on tänuväärne koht, kus eri protsesside dünaamikat jälgida. Ei maksa minna kaugemale eelmise aasta detsembrist, kui tuldi välja selge sõnumiga, kuidas Eesti islami kogudus hakkab integratsiooniteemadega tegelema. Kui vaadata uut lähenemist, tekib palju küsimusi.

Vahet tehakse juriidilisel taustal. Eesti islami kogudus ütles eelmisel aastal üldkoosolekul avalikult, et see, kas paljud moslemid – sealhulgas eestlased, aga ka araablased – saavad pärast nõutud kolmeaastast tegutsemist liikmeks, on küsimuse all.

Eks see on üks pingete väljendusvorme. See on mõnevõrra üllatav, aga igaüks võib tegutseda nii, nagu paremaks peab. Elame vabal maal.

18. augusti EPL-is ilmunud lugu Kadrioru majast, kuhu peaimaam soovib mošee rajada, tuli teile üllatusena?

Ühest küljest see ei üllatanud. Teisest küljest… ka mitte. Esimesed kirjad selle kohta, et oleks vaja maja, saabusid 1989. aastal. Nende aastate jooksul on sellest olnud nii palju lugusid ja ideid, et sellistele uudistele ei oskagi reageerida. Kui piisavalt kaua seda kuulata, siis kehitadki õlgu ja mõtled: kui reaalseks plaaniks läheb, siis vaatame.

On neil teie hinnangul maja vaja?

See, kas kellelgi on uut maja vaja, sõltub igast kogukonnast endast. Järgmised küsimused oleksid, kui suur see maja peaks olema, kuidas haldamine peab välja nägema. Ei maksa unustada, et enne 2009. aastat, kui koliti Keevise tänavale, tegutseti Kadriorus üürikorteris ja rendipindadel.

Mind paneb see arutelu – kas lubada uue mošee ehitamist – imestama. Ilmselt ei kergitaks keegi kulmugi, kui nelipühilased tahaksid Kristiinesse endale majakarbi püsti panna. Mošee on aga miski, mille lubamine on presidendidebati vääriline küsimus.

Jah. Keegi ei pööra aga tähelepanu sellele, kuidas krišnaiidid proovivad renoveerida oma maja, mis on neil rendilepinguga kasutada. See, kas seda on vaja, on koguduse enda asi – nagu ka iga perekond saab otsustada, kas nad tahavad uut suuremat korterit või mitte. Kui on rahaliselt võimalik, siis on keeruline öelda, et seda ei võiks olla.

Hiljaaegu kirjutas islami kultuurikeskuse aktiivsem rühm vastulause. Nad ütlesid, et mošee on juba olemas ja praegu pole rohkemat vaja.

See on arvamuse mitmekesisus. Mingitel puhkudel aktsepteerime seda. Keevise tänava keskus tegutseb ja on avatud. Jõuame jälle nende pingete juurde.

Kas seal on rohkem pingeid kui teistes kogudustes?

(Pikk paus.) Eks igas perekonnas on oma probleemid ja rõõmuhetked.

Kuivõrd valmis on riik ruume andma?

See teema on varem esile kerkinud. Maad küsiti Tallinna linnalt, linn suunas selle riigile. Usulise ühenduse ainuke võimalus maad või kinnisvara riigivara seaduse järgi saada oli enampakkumise teel. Tegelikult Eestis puudub selline tava, et riik annab maa või hoone. Ei tulegi ette pretsedenti, et midagi sellist oleks kunagi tehtud. Siinkohal tekib probleem, et kui selline pretsedent luua, siis kogudusi, kes arvavad, et neil oleks ka hoonet vaja, on tõenäoliselt rohkesti. Meil on rohkesti kogudusi, kes rendivad ruume. Elavaima usueluga paik on Rävala 8. On kogudusi, kes rendivad tegutsemiseks hotellide konverentsisaale. Kui riik annaks ühele, peaks sama kehtima ülejäänutele – kui järgida võrdse kohtlemise printsiipi. Teine nüanss on see, et kus see olema peaks…

Samal ajal pole Eesti muhamedlaste sunniitide kogudusel üldse pühakoda.

Jah. Pilt on tõepoolest kirju. Hoonete rentimine ja ehitamine on koguduste enda asi. Kui on kusagil hoonestusõigusega territoorium saadud või ehitama hakatud, siis on see kohaliku omavalitsuse asi. Riigi tasandil pole kunagi sellist asja olnud. See on libe tee. Järgmine küsimus on, mis see olema peaks. Nagu me teame, on riigil vara üha vähem.

Hiljaaegu päästis riik Narva Aleksandri suurkiriku müümisest. Miks mitte toetada teisi pühakodasid?

Hea küsimus. Narva kirik on ka esmakordne juhtum, seda tuleks vaadelda kui kriisiolukorrale reageerimist. Pole ju selge, kuidas kiriku administreerimine edasi hakkab välja nägema. Olukorrad on erinevad. Usukogukond, kes tahab maad saada, on teistsugune juhtum. Narva Aleksandri kirik on mingis mõttes hea näide – võib-olla osas valdkondades tulebki ettevaatusega suhtuda. Ette võivad tulla olukorrad, millega keegi ei ole arvestanud. Kuni selle juhtumini ei olnud keegi mõelnud, mis saab, kui kogudus läheb pankrotti.

Presidendidebatis küsiti, kas mošeed on vaja. See on küsitava väärtusega küsimus. Õige oleks küsida, kellele seda vaja on. Samamoodi saab küsida, kas meile oleks vaja kosmoselaeva. Kui see oleks eraalgatus, on see nende asi.

Kui mängus on ka riik, on küsimused teised. Mis saab siis, kui see kogudus läheb pankrotti? Palju on küsimusi, millel ei ole vastuseid või mille vastused on ebameeldivad.

Mis on Keevise tänava konflikti kese?

Ma ei kuulu sellesse kogukonda, seda on raske kommenteerida.

Aga see, mis välja paistab: näeme konflikte teatud inimeste vahel, suhtumiste ja arusaamade vahel. On öeldud, et me ei saa seal kõik koos käia. Miks ei saa? Mis see probleem on? Põhjusest, ma tunnistan ausalt, pole ma täielikult aru saanud.

Aga me ei saa ka öelda, et Keevise tänaval käivad ainult uued või eestlased. Käib ka vanu olijaid.

Mošee kuulub mitmekultuurilisemaks muutuva ühiskonna juurde. Me pole sellega harjunud. Kas peaksime seda kartma?

Siin on paar asja.

Eestis on pika ajalooga traditsiooniline kogukond. Kõige traditsioonilisem osa on osa tatarlasi. Eestlastel maksab leida paralleele enda rahva seast. Kui on väike kogukond, tekivad ka pinged kergemini. Võime mõelda väliseesti kogukondadele, eesti diasporaale, kus on probleemid, mis ulatuvad vanaisadeni välja.

Kas eestlastele on see võõras või mitte – me räägime sellest rohkem. See ületab uudiskünnise. Maailmas on paraku inimesi, kes kasutavad religiooni terroritegude kordapanemise õigustamiseks. See tekitab hoiakuid, uudishimu, hirme. Kas meil on selleks põhjust, on iseküsimus. Kui räägime meie islami kogudusest, siis see on kirju ja muutub aina kirjumaks. Ka koguduse enda liikmete jaoks.

Konfliktide osapoolteks on inimesed ja need tuleb lahendada. Need ei mõju hästi kogukonnale ega ühiskonnale laiemalt. Pöörame sellele tähelepanu ühe maailma ajaloo sündmuse tõttu, mis muutis palju: 11. september 2001.

[Martin Peeter]

AfD nõudmas Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamist.

https://twitter.com/JulianRoepcke/statu ... 5936732160

Ikka kuidagi väga ühte kanti need põgenikevastased.

[kana tagumik]

Päevaleht on läinud äärmiselt ülbeks ja agressiivseks, vaadake küsimuste tooni ja küsija õigustab oma agressiivsust "meil on multikulti" väitega. Samas ajakirjanike endi äärmusvasakpoolsed seisukohad on demagoogilised ja ülimalt mustvalged ja ülimalt lihtsustatud.

Vasakpoolsed muide loodavad, et pagulastest saab uue, multikulti maailmakorra alusmass - kodumaast eemal, rahvuslik tunne peaks kaduma ja samas neid ei seo ka kohalikud tavad. Ma tükk aega murdsin pead, miks vasakpoolsetele neid pagulasi nii vaja hakkas äkki minema, sain vastuse kätte mingi hetk. Rahvused ja piirid on saatanast, takistavad sotsialistliku utoopia rajamist.

Lootus on muidugi ülimalt ekslik, omad kombed ja keel ja tavad ja rahvus tuuakse kaasa ja reegilna jätkatakse niikaua kui võimalik, internet ja sidepidamine aitab esivanemate identiteeti säilitada. Erti soodustav on muidugi omad linnaosad, kuhu võõrastel asja pole. Et sellistes tingimustes on tegelikult kodumaata moslemitel emotsionaalne side IS-ga kerge tekkima, on mõistetav - vana kodumaaga side siiski nõrgeneb, uuega ka eriti seotud emotsionaalselt pole samas, mis siis et elatakse.

Sallivusfanaatikud fantaseerivad teemadel nagu "riik peaks sundima eri kogukondi koos elama, st eri kogukonnad tuleks kokku segada", või "kui kaotada riigipiird, kaovad ka konfliktide põhjused" jne jne. Seda muide Ahto Lobjakas silmas pidaski, kui väitis et põgenik on rohkem eurooplane kui eurooplane ise: põgenike jaoks pole piire ja rahvusi euroopas, tal ükskõik, kus elab. Et vasakpoolsete jaoks "eurooplus" peakski olema selline multikulti utoopia. Oma õigustuseks toob Lobjakas ( ja teised vasakpoolsed) väite, et rahvusest pole tolku globaalprobleemide lahendamisel, vastupidi, tekitavad probleeme ja üldse maailm areneb globaalkülaks.

Noja päevaleht on kogu selle jaburuse eestkõneleja eestis.

[Kriku]

Baieri liitlased nõuavad Merkelilt pagulaste ülempiiri veel sel aastal.

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli erakonna kristlik-demokraatliku liidu (CDU) Baieri sõsarpartei kristlik-sotsiaalne liit (CSU) suurendab survet: Baieri liidumaa siseminister Joachim Herrmann nõuab pagulaste vastuvõtmise aastase ülempiiri kehtestamist veel sel aastal.

Herrmanni nõudmine on reaktsioon CDU valimiskaotusele Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa parlamendivalimistel, vahendab Die Zeit.

„Arvamusuuringute instituutide andmetel oli kehva esinemise põhjus liiduvalitsuse pagulaspoliitika,“ ütles Herrmann. „Vastavalt sellele tuleb nüüd CDU ja CSU seisukohad üle vaadata.“

Herrmanni sõnul on vajalik veel sel aastal kehtestada 200 000 pagulase ülempiir.

CSU nõuab ülempiiri juba ammu. „Järgmistel nädalatel peavad Bundestag ja valitsus nüüd härjal sarvist haarama,“ ütles Herrmann. „Seda ootavad kodanikud.“ 200 000 pagulast on Herrmanni sõnul number, mis tundub olevat jõukohane nende registreerimiseks, majutamiseks ja integreerimiseks. See number on aga sel aastal juba ammu ületatud.

Herrmanni nägemuse järgi on lahenduste otsimine Merkeli kohus: „Valitsus ja kantsler on viimastel päevadel seletanud, et selline sisseränne nagu eelmisel aastal ei tohi korduda. Vaja on selget avaldust, kuidas me selleni jõuda võime.“

Merkeli ja CDU järeleandmine Herrmanni nõudmisele on aga Die Zeiti hinnangul ebatõenäoline. Alles esmaspäeval lükkas CDU peasekretär Peter Tauber pagulaste ülempiiri kehtestamise taas selgelt tagasi. Tauberi sõnul on Saksamaale saabuvate pagulaste arv tugevalt kahanenud, mistõttu ei ole ülempiir mingi teema.

Eks politikaanidel ole häda käes - kriis kipub otsa saama

---

Saabuvus augustis Vahemerel oli UNHCR andmetel erinevalt kahest viimasest aastast madalam kui juulis: 24 757 vs 25 930. Samuti, kui esimese poolaasta saabuvus oli veidi alla 2014. aasta vastava kuu taseme, siis augustis juba kõvasti: 24 757 vs. 33 478.

[Kurjam]

Prantslastel on affide tegutsemisest isu täis, Calaisi ehitatakse müür http://uueduudised.ee/calaissse-kerkib- ... seks-muur/

[Fucs]

AfD nõudmas Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamist.

https://twitter.com/JulianRoepcke/statu ... 5936732160

Ikka kuidagi väga ühte kanti need põgenikevastased.

Kui üks poliitiline seltskond tuleks tänavatele ainult nõudmisega VF sanktsioonid kaotada, oleks selline perfomance hukule määratud.

Kui aga seltskond tuleb "pagulasteema kuumal ajal" tänavatele nõudmisega seada piir pagulaste sisseveole JA VF sanktsioonid kaotada, siis tekib juba päris hea võimalus....



Edasi mõtleb igaüks ise

[Kriku]

Migrantide ümberpaigutamiskava ELis on lõplikult läbikukkunud*

Euroopa Liidu pingutused paigutada Itaaliasse ja Kreekasse saabunud migrandid ümber teistesse liikmesriikidesse pole jätkuvalt hoogu sisse saanud, kirjutab EUObserver.

Möödunud aasta septembris kiirustades kokku lepitud kaheaastane plaan nägi ette ligikaudu 160 000 inimese ELi-sisese ümber paigutamise.

Nüüd, ühe aasta möödudes, on aga võetud eesmärgist täidetud vaid kolm protsenti. Sealhulgas on osade nende uueks koduks aga ELi mittekuuluvad riigid nagu Norra ja Šveits, kes nõustusid samuti ELi kavaga liituma.

Kuu alguse seisuga on Itaaliast kokku lahkunud vaid natuke üle tuhande inimese, Kreeka puhul on selleks arvuks 3493.

Eile tegi Euroopa Komisjon avalduse, milles kutsus liikmesriikide valitsusi eesmärgi nimel rohkem pingutama. Küsimusele, millised saavad olema kvootide mittetäitmise korral liikmesmaadele kehtestatavad sanktsioonid, komisjon ei vastanud, märgib väljaanne.

«Ümberpaigutamised toimuvad, viimane leidis aset 2. septembril,» teatas ajakirjanikele Euroopa Komisjoni pressiesindaja Brüsselis.

Juulis saatis ELi rändevolinik Dimitris Avramopoulos 28 liikmesriigi siseministritele kirja, paludes neil rohkem inimesi vastu võtta.

Alates voliniku täiendavast abipalvest on liikmesriigid võtnud vastu 831 inimest, kellest enamik paigutati Soome, Prantsusmaale ja Hollandisse.

Siiani ei ole ühtegi migranti enda riiki ümber paigutanud Austria, Ungari ja Poola.

Enim on ümberpaigutamisekava raames migrante vastuvõtnud Prantsusmaa, kuhu ainuüksi Kreekast on saabunud 1431 inimest.

* Artikli algne kirjaviis muutmata - Kriku.

---

Austrias on aga viis varjupaigataotlejat taaskord avalikul üritusel kõlvatust teinud ja arreteeritud.