www.militaar.net

Seejuures on huvitav, et naise pisiautol on Hankook I-Pike naelad, naastusid on silma järgi kõvasti rohkem kui kahel üleval nimetatul, aga pidamine jäätanud teel ja jääl on ikka kasinam.

Mina panin üks aasta täpselt samad, tutikad Hankooki rehvid alla oma väikekaubikule ja sedaanile, kaubikule 16 tolli (mitte c) ja sõidukale 17. Pidamine oli tohutult erinev sõiduka kasuks, kas vahe on massis ja teljevahes või sootuks mõõdus, ei tea. Igagahes olen ise kogenud, et sama rehv võib kehva auto all erinevalt pidada.

Praeguseks on sõidukal Goodyear UltraGrip Arctic 2 ja väga rahul, minu kodukandis peab ikka naastrehv olema.

Continental VikingContact 7 lamellrehv 18 tolli esiveolise sõiduauto all. Põhiliselt sõidan linnas ja suurtel maanteedel. Harva satun maakonna teedele. Seepärast olen viimased 20 aastat lamellrehve eelistanud. Proovinud olen nii Michelini, Bridgestone, Hankooki ja nüüd siis Continentali toodangut. Kõik nad on minu silmis head olnud. Mulle lamell meeldib ja naastrehvile tagasi minna ei plaani.

Mõningad aastad tagasi vaatasin talviseid rehviteste ja selle tagajärjel sai auto Continentali naastud. Uue rehviga oli elu lill - pidamine hea jne, aga hiljem (täpselt ei mäleta) ei tahtnud enam õhk sees püsida, naastupesadest hakkas lekkima. Mustrit oli palju, aga kõik rehvid langesid kasutusest välja. Kas akf-del on samasuguseid probleeme esinenud?

Kiire otsusega läksid eelmine hooaeg Masterile Sailun naastud alla aga oodatava hirmu asemel positiivne kogemus - peavad hästi, mõni üksik nael on 2. hooajaks lahkunud. Müratase alla keskmise. Hind oli odav.

Väino kirjutas: ↑06 Dets, 2023 8:52 Mõningad aastad tagasi vaatasin talviseid rehviteste ja selle tagajärjel sai auto Continentali naastud. Uue rehviga oli elu lill - pidamine hea jne, aga hiljem (täpselt ei mäleta) ei tahtnud enam õhk sees püsida, naastupesadest hakkas lekkima. Mustrit oli palju, aga kõik rehvid langesid kasutusest välja. Kas akf-del on samasuguseid probleeme esinenud?

Olen enda Conti Ice Contact 3-ga sama fenomeni täheldanud, ülesuve hoidmisega on rehvid pooltühjad. Varem pole märganud muude rehvidega sellist asja, harva kui on vaja 0,2 bar juurde pumbata. Aga nendel konkreetselt on kevadest talverehvihooaja alguseni ehk 1,5 bar veel sees. Lekkeid ventiiliklapi vahelt pole tuvastanud ka.

Väino kirjutas: ↑06 Dets, 2023 8:52 Mõningad aastad tagasi vaatasin talviseid rehviteste ja selle tagajärjel sai auto Continentali naastud. Uue rehviga oli elu lill - pidamine hea jne, aga hiljem (täpselt ei mäleta) ei tahtnud enam õhk sees püsida, naastupesadest hakkas lekkima. Mustrit oli palju, aga kõik rehvid langesid kasutusest välja. Kas akf-del on samasuguseid probleeme esinenud?

Olen enda Conti Ice Contact 3-ga sama fenomeni täheldanud, ülesuve hoidmisega on rehvid pooltühjad. Varem pole märganud muude rehvidega sellist asja, harva kui on vaja 0,2 bar juurde pumbata. Aga nendel konkreetselt on kevadest talverehvihooaja alguseni ehk 1,5 bar veel sees. Lekkeid ventiiliklapi vahelt pole tuvastanud ka. All on kolmandat hooaega.

Laske vaht sisse ja mure murtud.

Kilo Tango kirjutas: ↑06 Dets, 2023 11:05 Laske vaht sisse ja mure murtud.

Tunnistan, et rehvivahtu pole autol kunagi pidanud kasutama ja kogemus on ainult maastikurattaga.
Sellest mulle siiski piisab, et eelistada vedelat lateksit rehvis vahule!

Isiklik arvamus.

Vahuga tuleb olla ettevaatlik, peale laskmist tuleb mõnda aega sõita, muidu valgub kuivamata vaht rehvi alumisse punkti ja hakkab vibrat tegema.

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Dets, 2023 11:28 Vahuga tuleb olla ettevaatlik, peale laskmist tuleb mõnda aega sõita, muidu valgub kuivamata vaht rehvi alumisse punkti ja hakkab vibrat tegema.

Enamus tooteid tasub kasutada nii, nagu juhendis kirjas. Minu pärast kasutatagu vedelat lateksit või vahtu või mida iganes, aga pmst saab selle veidra lekke sedasi pidama.

On taoline kogemus, kus sedasi sai rehvivahtu kasutada ja tulemuseks oli vibrav rehv. Rehvitöökotta pöördudes selgus, et kuigi sai sõidetud pakendil kirjutatud hulgal, oli parandusvedelik endiselt vedelavõitu ja suurem osa oli sellest kogunenud kohta, mis auto seisma jäämisel alumine oli. Peale seda pole enam kasutanud, õnneks mul ilma tagavararattata autot ka pole. Tööautol on täiemõõduline tagavararatas ning enda autodel minimaalselt juustulõikaja (sedasi nimetatakse mõnikord seda kitsast häda-ratast).

Jäärajal domineerib michelin x-ice north 4. Vaevalt nendest paremat on kui ainult pidamist vaadata. Vb tsiviilkasutuses et tule nael piisavalt palju välja. Enda omadega sõidan jäärada ja peale paari rajapäeva tulid vedava sillal juba piisavalt välja et auto muutus alajuhitavaks.

Rehvimehed "armastavad" vahumehi..

Aga 160kW 1200kg tagaveoline sai uued naelad, kõige odavamad tutikad. Väga okei pidamine, kui gaasi ei anna. Aga samas on suvel heade suvekatega sama lugu, et okei pidamine, kui gaasi ei anna. Väga rahul selle ostuga, naeladki alles veel ja teel püsib eeskujulikult hoolimata ca 70-eurisest tükihinnast (esisild 18, tagasild 19 tolli püksirihmad).

Talveks kõige odavamad uued lamellid hääd küll olnud viimased 14 talvehooaega. 12 aastat sõitnud esiveolistega, 1.5 aastat nelikveolistega (viimane aasta nüüd nelikuga), 0.5 aastat tagaveolistega ja ei näe siiamaani põhjust naela jaoks. Olgu, töömarsruut on Märjamaa-Tallinn-Märjamaa mööda Pärnu maanteed viimased pea 10 aastat olnud, aga mujal Eestis käimist on ka juures ikkagist ja pole veel pidanud kartma, et kinni jään lumesse (aasta tagasi veebruarikuulõpu lumetormiga ei jäänud ka esiveolise väikese linnaautoga maakandis kinni (gaas põhjas, 2-3 käik sees ja peab minema, hoog ei tohi raugeda )) või et tee pealt maha kukun. Pigem gramm ettevaatlikumalt ja liigseid riske võtmata sõita, sest kaskost saadav asendusauto on ka nõme lohutusauhind väljasõidu korral

Igaüks omamoodi, ei vaidle naelameestele vastu, eks igaüks ostab vastavalt oma vajadustele ja rahakotile, aga kui autod sellised, et ei leia väga põhjust kokkujooksu korda teha, sest ei viitsi veermikukaikaid vahetada ja iga hooaja lõpuks rehvid kulunud, siis oli täitsa OK iga hooaja alul uued viisud alla panna 200-250 euri eest, nii suveks kui ka talveks. Eks värske kumm aitas ka mingil määral Hiinakatega. Nüüd mõtlen vaikselt, et põhimasinal (A8) sai veermik korda tehtud ja kokkujooks paika pandud, et võtaks midagi kangemat alla (vaatasin Michelin PILOT ALPIN 5, testivõitja see aasta tyrereviews.com-is) siis hind pani asja paika hetkel (R18 255-te jooksuhind umbes 1000 eur kandis) ja jätan selle järgmisele omanikule või tuleviku-minale .

Ise pigem sõidan mõnuga ja mõistusega nüüdisajal, ei viitsi igale poole enam kiirust ületades minna (need ajad on vaikselt möödas, nooruse uljus asendub vanuse sooviga mugavalt ja kindlalt pärale jõuda) ja kindla peale alati kõigist mööda saada, aga tee peal ei uimerda ka samas kahe käega roolist kramplikult kinni hoides. Tööle viiv tee on aastatega juba nii tuttav, et tean meetripealt, kus kannatab mööda minna ja kus pigem jätta auto möödasõiduvõimekus reservi. Metsloomi olen ikka kohanud tee peal, aga üldjoontes napikad olnud, kus isegi megapidav rehv poleks päästnud või siis näen juba taamalt, et mingi loom teele asumas. Allikas: umbes-täpselt vähemalt 500 000 km uhamist aastate peale ja vähemalt 10 erinevat autot, millega kindla peale olen pidanud tööle jõudma, vahet pole kuhu Eestimaa pinnal, vahet pole mis ilmaga

Mul on olnud umbes 30a praktika peale kümmekond juhtumit metsloomaga, mida võiks nimetada "napikas". Napikaks (mitte pauguks) on selle muutnud keskendumine sõitmisele, mitte nutiseadme vahtimine või muu kõrvaline tegevus. Ehk siis - ärge tegelege kõrvaliste asjadega, pimedas sõitke maksimaalselt kaugtuledega ja pidage silmas, mis teile teeäärsest metsast paistab. Nii mõnegi napika eelduseks on olnud võsast tulede valguses hiilgavad silmad, mispeale olen aegsast pidurdanud. Võimalus looma märgata on küllalt suur.

Kõik see ei tähenda, et 11. või 12. kord ei või minuga pauk juhtuda, aga üllatavalt palju õnnestub siiski laveerida, kui õigel ajal haisu ninna saad. Ja armatuuril olev hiilgav ekraan (kus jookseb nt navigatsioon) halvendab kindlasti nägemisvõimet pimeduses. Armatuuri valgustus tasub ka pimedas miinimumis hoida. Ja mul on kombeks (mul pole praegu ega pole ka olnud ühtegi ksenoonidega autot) panna esilaternatesse kõrgema valgusjõuga pirne (mitte 100W, aga suurendatud valgusjõuga), mis on legaalsed kasutada (Osram Coolblue ja Night Breaker). Eriti suur efekt on siis, kui originaalis on autosse topitud mingid longlife pirnid, mis näitavad kehva valgust ja on mõeldud selleks, et neid ei peaks garantiiajal vahetama. Mida eredam valgus, seda kaugemalt kitse silmad paistavad. Loomal on miskipärast komme nendesse tuledesse jõllitada.