www.militaar.net

ERR i uudistest : link https://www.err.ee/1609431700/taani-ene ... rged-kulud

Meie muidugi ei lase end sellest häirida , jaurame jätkuvalt meretuuleparkide ja vesinikuenergeetikaga .

olevtoom kirjutas: ↑22 Aug, 2024 9:21

Kilo Tango kirjutas: ↑22 Aug, 2024 9:14 Harva kui ma Mihkel Kunnuse artiklitele kahe käega alla kirjutan aga siin on üks sellistest:
https://arvamus.postimees.ee/8081653/mi ... e-lahendus

Lisan oma kahekäelise allkirja. See artikkel poleks justkui üldse hr. Kunnuse kirjutatud. Ega tal teisikut pole?

Teisiku kohta ei tea, aga Strandberg otsustas, et vesinikukurnajaid tuleb ikka püünele upitada ja ilmutas sellise veidra üllitise: https://arvamus.postimees.ee/8082067/ma ... iiski-tume

Kilo Tango kirjutas: ↑22 Aug, 2024 22:55 ... Strandberg otsustas, et vesinikukurnajaid tuleb ikka püünele upitada ja ilmutas sellise veidra üllitise: https://arvamus.postimees.ee/8082067/ma ... iiski-tume

Vesinikuenergia on umbes sama asi mis patareienergia.
Pealegi hr. Strandberg valetab ses artiklis, väites, et läbi vesiniku elektrit saades kaotame otseteega võrreldes ainult 1,3 korda.

Lihtsalt tähelepanek. Tln.Peterburi teel Alexela tanklasse rajati/rajatakse vesiniku tankla osa. Selleks aeti püsti 2 ilmatuma pikka piksevarrast. Need paistavad kaugele ära.
Tundub päris ohtlik asi selles mõttes ?

MeelisV kirjutas: ↑23 Aug, 2024 15:54 Selleks aeti püsti 2 ilmatuma pikka piksevarrast. Need paistavad kaugele ära.
Tundub päris ohtlik asi selles mõttes ?

Vesinikul on kõigist kütustest üks laiemaid süttiva (ja suletud ruumis plahvatava, kuigi võib-olla ei ole alati ülehelikiirusega lööklainet mängus) kontsentratsiooni vahemikke, mistõttu sädeme ärahoidmise meetmed on karmid. Võrreldes vesiniku ja õhuga pead sa bensiini ja õhku päris täpselt mõõtma, et leeki ja pauku saaks. Minu mälu järgi on vesinikust veel hullem paugutaja ainult üks gaas - atsetüleen (oskab ilma õhuta paugu ära teha). Vanasti siiski atsetüleeniga keevitati, teda hoiti ballonis atsetooni sees lahustatuna. Tänapäeval aga ohutuse ja mugavuse nimel välditakse.

LEL - alumine plahvatuspiir, UEL - ülemine plahvatuspiir (õhu suhtes).



Eks ma seetõttu ka arvan, et vesinik on sobivam suurtele masinatele ja rajatistele, mille tankimisega tegelevad professionaalid.

Laboris olen siiski vesinikku valmistanud ja sellega tembutanud. Villast kampsunit, kasse, Mistra vaipu ja merevaiku kohal polnud, ühtegi soovimatut süttimist ega detonatsiooni polnud, isegi paukgaasi (vesinik + hapnik) valmistades. Kodus pole soovitatav. Purjus peaga kah ei tohi, vähemalt ühe käigu jagu peab ette mõtlema. Ses suhtes, kui võtta valimiks 1000 rullnokka, kellest 10 tulevad vesinikku tankima koni moka otsas ja kogunisti 100 eiravad "puuduta maandamiseks" reeglit (seadmed saab konstrueerida nii, et enne puudutamist gaasi kätte ei saa), aga üks on nii leidlik, et laseb vesiniku pilve lahti, siis see ongi see, mida juhtuda ei tohi...

Vesinikku teoreetiliselt saab veest valmistada, kui energia on tasuta käes. Aga probleem sellega alles algab, sest vesinik tuleb ka kuidagi transporditavaks teha. Parim viis selleks on veeldamine. Veeldamiseks kulub energiat, ja mitte vähe - reaalses maailmas vähemalt 12 kWh kilogrammi kohta. Balloonid kaaluvad palju, transport ei ole mahu- ega kaaluefektiivne. Torujuhtmed on ebapraktilised, sest see paganama kõige väiksem aatom üleüldse kipub esiteks metalli rabedaks tegema ja teiseks ka läbi metalli jalga laskma.

Kõik need kulud tuleb vesiniku kütteväärtusest maha arvutada. Seejärel ei olegi pilt enam nii roosiline. Riskid veel lisaks. Järeldus - vesinik energeetika alusena ON väga rumal mõte.

Atsetüleeniga on iga nõukogude lapsepõlvega noor pauku teinud nii et vähe pole. Ja naatriumit tiigiveel ujuma ja paukuma aidanud, ja teinud veel paljusid asju, mille peale tänapäeva lastekaitsjad hulluksid .

Vesinik teeb head pauku küll aga lekkiv vesinik põrutab sellise hooga kosmosesse, et raske on juhuslikult plahvatusohtu tekitada.

Ma pigem ootaks mingeid teiste ainetega sidumise lahendusi, näiteks https://forte.delfi.ee/artikkel/9252977 ... ui-bensiin .

Kriku kirjutas: ↑26 Aug, 2024 6:02 Ma pigem ootaks mingeid teiste ainetega sidumise lahendusi, näiteks https://forte.delfi.ee/artikkel/9252977 ... ui-bensiin .

See artikkel on 3 aasta vanune ja selle ajaga ei ole arenguid kuulda, sest kõik uued tehnoloogiad jõuavad laiatarbesse alles siis kui eelnevatesse tehnoloogiatesse tehtud investeeringud on ennast suurinvestoritele (pangad) ära tasunud ja müüdava kaubaenergia hind on tõusnud piisavalt kõrgele, et uuenduste kasutuselevõtt investoritele suuremat tulu toodaks.

Kuna 95% maakera elanikkonnast elab meis ekvaatori pool, siis enamik energialahendusi ei ole meie oludesse (4 kuud päikseta) sobivad.
Näiteks siin on üks uus eramu energiavarustuse lahendus käesoleva aasta energianäituselt, mille energiasalvestuse maht on küll max 1350kWh (ca 2m3 kasehalgu) aga meie kliimaoludes ei tasu selline seade end (veel majanduslikult) ära.
https://en.huadehydrogen.com/viewnews.php?id=448

Eks igal heal asjal ole ka oma hind. Vesiniku sidumine-lahtisidumine võtab kahjuks aega. Väidetavalt mingi arendustöö ikka käib:

However, the poor absorption and desorption kinetics of hydrogen greatly compromise the storage capacity of metal hydrides used for hydrogen storage, including the magnesium-based system at the core of PowerPaste technology. Optimized heat exchangers facilitate faster heat dissipation, increasing the rate of hydrogen absorption and desorption, ultimately improving storage performance and shortening recharge times.

https://whatnextglobal.com/heat-exchang ... n-storage/

See vesiniku sidumine metallhüdriididesse ja hilisem kättesaamine kulutab samuti energiat , sidumisel on vaja jahutamist ja kättesaamiseks kuumutamist . Kui suuri võimsusi nüüdse aja kütuseelemendid taluvad ei tea , kuid mitmekordne muundamine halvendab kasutegurit .
Äkki on füüsikal / materjaliteadusel varuks mõni üllatus , mis võimaldaks päikesepaneelide kasuteguri kahekordistada , ikkagi suhteliselt lihtne ( ilma liikuvate osadeta ) kontruktsioon , koos salvestusega oleks asjal jumet ka meie kehva päiksevalgusega piirkonnas .

Vesinikul tunduks ehk ainult siis point, kui seda kasutatakse mingis suuremas elektri/soojuse koostootmisjaamas näiteks ja oleks piisavalt rohetootmist, kus saaks suht olematu hinnaga energiat sisendina. Hea variant oleks, kui seda gaasi saaks kusagile maa-alusesse suurde mahutisse lihtsalt pumbata ja säiliks sealsetes tingimustes piisavalt kaua(kuni pool aastat oleks hea), ma ei tea muidugi, kui kaua vesinik püsiks mingisuguses paarikümne meetri sügavuses maa-aluses mahutis näiteks, kuhu see siis rõhu alla pumbatakse, ehk mõni teab täpsemalt sellele vastata.

otsija86 kirjutas: ↑26 Aug, 2024 17:56 Vesinikul tunduks ehk ainult siis point, kui seda kasutatakse mingis suuremas elektri/soojuse koostootmisjaamas näiteks ja oleks piisavalt rohetootmist, kus saaks suht olematu hinnaga energiat sisendina. Hea variant oleks, kui seda gaasi saaks kusagile maa-alusesse suurde mahutisse lihtsalt pumbata ja säiliks sealsetes tingimustes piisavalt kaua(kuni pool aastat oleks hea), ma ei tea muidugi, kui kaua vesinik püsiks mingisuguses paarikümne meetri sügavuses maa-aluses mahutis näiteks, kuhu see siis rõhu alla pumbatakse, ehk mõni teab täpsemalt sellele vastata.

Soolaõõnsustes gaasilist vesinikku hoitakse. Kui realistlik on Inčukalnsi poorses liivakivis seda hoida on, seda ei oska kommenteerida. Mina kahtlustan, et vesiniku mõju energiaturule avaldub selle kaudu, et elektrituru hinnapõhjad lõigatakse ära, kuid tippude selle abil allatoomine ei õnnestu. Ehk siis - elekter läheb kallimaks.

Maagaasihoidlatesse pidi saama mingi protsendi vesinikku lisada, ilma et midagi muutma peab. Eriti suur see osa ei olnud, aga abiks oleks ikka, kui vesinikku mõistliku hinnaga toota suudetaks.

Isegi kui mõeldaks välja toimiv vesinikuenergeetika (odav keskkonnasõbralik tootmine, säilitamine, parim energeetiline väljund (ise eelistan termotuumareaktsiooni), ei lahenda see CO2 probleemi. Loodus on selle kuidagi ammu lahendanud, ilma mingite haruldasi metalle nõudvate päikesepatareideta. Selmet kedrata tuult ja luua seenekultuure musta värvi kaetud tahvlite alade varjupoolele (kunagine põllumajandusmaa) , oleks viimane aeg töötada välja miski sünteetiline klorofüll või siis kasutada pooleldi looduslikku, et näiteks luua süsteem kus mahutis pinnapealselt salvestatakse päikesenergiat ja korjates õhust CO2, valmis produkt sadestub põhja kus see omakorda korjatakse kütteks...
(OK see on praegu heleroheline utoopia, aga umbes samasugune on energeetilise vajaduse rahuldamine pajuvõsa kasvatades). Et kui alguse juurde tagasi pöörduda siis vesinik on küll ok, aga on hea kui saab vesinikuaatomeid piisavalt üksteisele lähedale et läbi mitme etapi jõutaks välja He (4)-ni, millest on ka üksjagu juba puudust, nii õhupalluritel kui ka asjalikemal seltskonnal.