"Tankid EKV-le"

[aj1972]

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ ... -AP-EN.PDF Viimased andmed palju EU riigid võlgades.
Eesti võlg 1,817 miljardit
Läti võlg 8,763 miljardit
Leedu võlg 13,527 miljardit
Soome võlg 105,496 miljardit
300 miljonit euri võlgu võtta Eesti riigi kaitseks ei ole palju see raha tuleb SKT tõusu ja kindlama investeerimiskliima kaudu 4-5 aastaga meile tagasi. Kindlasti väheneb oht SKT langusesse millega me kaotaks palju enam raha kui see 300 miljoniline kindlustuspoliis. Samas relvastus mida me ostame kaitseb meid 20-30 aastat veel nii,et aasta baasil investeering oleks veel väiksem.
Muidugi reservidest on mõtekam raha võtta,sest viimaste andmete keskmine intress meie laenul oli 1,2% aga likviidsusreservi tulusus oli 0,5%

[Xender]

Ma ei ole öelnud, et ei tuleks tanke osta nii kiirelt kui võimalik, või, et meil poleks nende jaoks raha. Pidasin silmas, et soomusbrigaadi toimima saamine võtaks paar aastat. Infra ei maksa tõesti nii palju, kuid see on vaja ehitada ja projekteerida ( aeg ), kaadrit koolitada ( seda tuleb teha kardetavasti välismaal ), üksus tuleb enam vähem kokku harjutada jne.

Tegemist on muidugi tööga, millega oleks pidanud tegelema juba ammu - ammu. Sealjuures masu ajal oleks võinud kõik need suured ehitusprojektid ellu viia ( natuke pidurdanud kukkuvat ehitussektorit ja saanud odavamalt ).

Kuid jah, samas on investeeritavat raha tekkinud EKVle alles viimase paari aasta jooksul.

[John]

Kui keegi räägib, et "T-72 on head ja odavad", siis ta ei tea, mida ta räägib.
Selline hüpotees. Alustada tankipataljoni süsteemi ülesehitamist T-72-ga, läheb kokkuvõttes kallimaks(või olekskulud samas suurusjärgus), kui teha seda Leo 2A6-ga. Ja A6 pataljon saaks kiiremini lahingukorda. Seda ka siis, kui konkreetselt tehnikaühiku ostuhind oleks T-72 puhul 200 000 Eurikut ja Leo 2A6puhul 2 miljonit. Seda on võib olla raske mõista/uskuda, aga olen suht kindel, et just nii saab see olema.

Näe! Vabanduste-optimistide brigaadi kohalik esineja on armulises meeleolus olnud ja otsustanud ennast ilmutada meie mustadele ning harimatutele!

Mul ka üks hüpotees:

See kes ei mõista mu eelneva jutu sisu peab vaeva nägema oma tekstide sisu seostamise oskusega. Sõjakooli astudes said sa ilmselt seda veidi tunda akadeemilist testi tehes aga ilmselgelt ei olnud see su kõige tugevam külg. Mida ma väitsin? Alustuseks käiksid kasvõi vanad T-72 rondid või (pane nüüd tähele Tommy, ajan oma ignorantsiga sul harja eriti punaseks) oh issand, need kunagised igivanad T-55-d. Eeldusel, et doonoripark taga kust tehnilist tuge kanibaliseerida, et piisav hulk masinaid töökorras hoida.

Kuid see oli sissejuhatus. Mulle ikka meeldib kuidas sa mu põhipostulaati sujuvalt ignoreerisid-tõnäoliselt loobusid juba T-72-e juures lugemisest ning asusid kohe ära panema. Seega mis põhi point oli? Sellise tehnilise üksuse juures kaugelt kõige keerulisem ja aeganõudvam osa kaadri tuumiku loomine, kuna see eeldab süstemaatilist praktikat metoodika lihvimiseks. Rääkimata sellistest küsimustest nagu kaadri väljaõppe tsüklid+voolavus. Uskmatute Toomaste jaoks spetsiaalselt juhtisin tähelepanu ka meie suurtükiväepataljoni algetele. Mis tehniliste vahenditega sellele pataljonile baas luuakse on teisejärguline küsimus. Esialgse põhivara investeering on loomulikult kõige kallim nagu iga mahukama projektiga kuid seda kasutada vabanduseks, et miks mitte baas luua toetudes esialgu kasvõi teisejärgulisele alusmaterjalile on sulaselge demagoogia! Põhiasjad paigas siis nagu igas projektis on edaspidi küsimus lihtsalt amortisatsiooni+investeeringute (mille alla lähevad ka antud näites T-de asendamine Leo-dega)+jooksvate püsi/muutuvkulude katmine. Tehnilised vahendid muutuvad kuid kõige kallim ning aeganõudvem osa on endiselt inimkapital oma praktiliste oskuste ning teadmistega, kus kehtib paratamatult rusikareegel, et mida varem alustad seda parem. Tahad nüüd selle koha pealt ka vastu vaielda?

Nüüd süstemaatilise kaadri koolkonna tekke küsimus ongi see miks tõesti soomuüksuste arendus on nii või teisiti tuleviku muusika. Autoriteetide nagu Laaneotsa hinnangul minimaalselt neli aastat, et pädevat taset saada. Praeguses volatiivses julgoleku keskkonnas seega oleme minimaalselt kuni 2018 aastani endiselt selline viivituslahinguid pidav kergjalavägi.

Nüüd lõpetuseks tsiteerides meie isandat siin:

Ma olen riigikaitselistes küsimustes suht tõsise suhtumisega.
Tsirkuse üle ma ei aruta.

Ei tee mina ka riigikaitselistes küsimustes nalja.
Tommy taoliste vabandus-põhjendus klounidega ma ka rohkem ei aruta.
Kaua ikka võitled tuuleveskitega.
Seega tere tulemast mu igno listi. Ütle rbl-le ka tere kui sinna jõuad.

[Kapten Trumm]

Küsimus on selles, et Leopard2 võibki pikemas plaanis olla samakallis või odavam.
Kuid lävend sedasi alustades on ka märgatavalt kõrgemal.
Selle lävendi kõrgus on täna peamine põhjus, miks seda endale lubada ei saa.
Päris suur vahe, kas tehnika maksab 10 miljonit (st samapalju kui kasarmud-garaazid) või 100 miljonit eurot.
Pole just eriline lohutus olla vajalikust asjast "olukorras" ilma, kuid omada õndsat teadmist, et 20 aastaga saadakse kokkuhoidu.
Kahjuks on ka nii, et sündmused, mis taolisi asju nõuavad, ei ole meie tahtest sõltuvad ja isegi mitte 3-4 aastat ette prognoositavad.

Täpselt sama teema käib ka muude soomusmasinate kohta, see, et me täna teeme "ajaloo suurimat kaitsehanget" on suuresti kahest asjast, esiteks asjade vaatlemine puhtalt rahuaja adminloogikast ja teiseks, ütleks et teatud arrogantsusest tingitud. Scoutspataljon võinuks juba hulk aastaid tagasi soomlastega samamoodi BMP-2'dega ringi pläristada ja täna poleks üldse põhjust mingist kaitseajaloo suurimast hankest selles kontekstis rääkida ning küsimus olnuks vaid selles, kes saab Hollandi tankidele käpa peale, kas meie või Soome.

[tommy]

Täpselt sama teema käib ka muude soomusmasinate kohta, see, et me täna teeme "ajaloo suurimat kaitsehanget" on suuresti kahest asjast, esiteks asjade vaatlemine puhtalt rahuaja adminloogikast ja teiseks, ütleks et teatud arrogantsusest tingitud. Scoutspataljon võinuks juba hulk aastaid tagasi soomlastega samamoodi BMP-2'dega ringi pläristada ja täna poleks üldse põhjust mingist kaitseajaloo suurimast hankest selles kontekstis rääkida ning küsimus olnuks vaid selles, kes saab Hollandi tankidele käpa peale, kas meie või Soome.

Äkki on see "ajaloo suurim kaitsehange" seotud hoopis sellega, et näiteks sel aastal on hangetele minev summa surakas üle saja miljoni Euri.??
Ja eesseisvad aastad ei tõota selle summa vähenemist.(lootus on ikka vastupidine).

Võib vabalt tutvuda nende summadega "hulk aastaid tagasi".
Olen kindel, et numbrid on teistsugused.

Küsimus on selles, et Leopard2 võibki pikemas plaanis olla samakallis või odavam

Ma pakkusin välja, et see saab ka enne lahinguvalmis.
Ka see võib olla faktor, kui me räägime eeldustest, mis pole meie kontrollitavad.

[aj1972]

Äkki on see "ajaloo suurim kaitsehange" seotud hoopis sellega, et näiteks sel aastal on hangetele minev summa surakas üle saja miljoni Euri.??
Ja eesseisvad aastad ei tõota selle summa vähenemist.(lootus on ikka vastupidine).

Kui järgnevad 2-3 aastat on meie hankesummad sama suured siis tasub meil ju kohe Hollandist ja Saksamaalt meile vajalik tehnika ära osta,sest järgmine aasta ei pruugi seda enam müügis olla ning siis peame kas uusi või kehvemaid alternatiive kasutama.
Terves Ida-Euroopas hetkel kabinettides mõlgutatakse mõtteid mida ja kust osta ning tõstetakse kaitsekulutusi nii,et minu arusaamist mööda peab ostma ikka täna ja kohe.

[tommy]

Kui järgnevad 2-3 aastat on meie hankesummad sama suured siis tasub meil ju kohe Hollandist ja Saksamaalt meile vajalik tehnika ära osta,sest järgmine aasta ei pruugi seda enam müügis olla ning siis peame kas uusi või kehvemaid alternatiive kasutama.

Kas sedasama praegu mitte ei üritatagi..??

[Taaniel Tina]

Kui järgnevad 2-3 aastat on meie hankesummad sama suured siis tasub meil ju kohe Hollandist ja Saksamaalt meile vajalik tehnika ära osta,sest järgmine aasta ei pruugi seda enam müügis olla ning siis peame kas uusi või kehvemaid alternatiive kasutama.

Kas sedasama praegu mitte ei üritatagi..??

Sel juhul ootan kannatamatult teadet "Eesti alustas läbirääkimisi Saksamaaga tankide ostuks", "Eesti alustas läbirääkimisi liikursuurtükkide ostuks" jne.

[aj1972]

Kui järgnevad 2-3 aastat on meie hankesummad sama suured siis tasub meil ju kohe Hollandist ja Saksamaalt meile vajalik tehnika ära osta,sest järgmine aasta ei pruugi seda enam müügis olla ning siis peame kas uusi või kehvemaid alternatiive kasutama.

Kas sedasama praegu mitte ei üritatagi..??

Ma ei tea tore kui üritatakse ning seda aitab kindlasti eelarve väline rahastamine aga avalik jutt mis poliitikutelt ja tegevväelastelt tuleb mingit kindlust ei anna. Mina näen ainult tühje lubadusi.

[Kapten Trumm]

Äkki on see "ajaloo suurim kaitsehange" seotud hoopis sellega, et näiteks sel aastal on hangetele minev summa surakas üle saja miljoni Euri.??

See on seotud ikka selle teise punktiga, iseenda jaoks kõrgele tõstetud latiga (me ju kehvemaid masinaid, mis Soomes ja Rootsis käravad, ei taha).
Võimalusi analoogse kasutusega masinaid osta oli ka eile ja 5 aastat tagasi, need ei olnud Pasidest kallimad, pigem odavamad veel.
Sellega ongi ette ära määratud juba hiigelsummad soetuseks, mis toob kaasa selle, et igal planeerimisperioodil üks üksuse jupp korraga.
Või lausa nii suured, et brigaadiväline kamp närib muru edasi. Ehk nii öelda kõrge lävend. 20 aasta perspektiivis ongi vast nii õige, ainult mis saab siis, kui elu segab 7 aasta pärast vahele?

[tommy]

Tõenäoliselt saab kõige, vähegi uue ja moodsa kohta, mida EKV-le on hangitud, öelda..."kusagilt oleks kindlasti saanud vanemat, viletsamat, ent (ütleja arvates)odavamat"
Ei pea silmas ainult liikuvat tehnikat.

Ei toeta.

[Kapten Trumm]

vähegi uue ja moodsa kohta, mida EKV-le on hangitud, öelda..."kusagilt oleks kindlasti saanud vanemat, viletsamat, ent (ütleja arvates)odavamat"

See on jällegi pooltõde, ehk hapukurk.
Sellel lausel puudub nimelt jätk, umbes selline "kuid me ostsime kallid ja korralikud, kuid väikese, tihti lausa irrelevantse koguse".
Antud juhul on selle hind näiteks see, et ei saada soomusbrigaadile vajalikku 2-3 IFV pataljoni, vaid on ainult üks. 2-3 saaks küll, kuid tuleks latti allapoole lasta.
Aeg-ajalt tuleb pähe sama küsimus, mida üks tuntud blogipidaja on paar korda küsimud, et kas puudub selline nö suur plaan, on vaid eelarverahad, mis tuleb ära kulutada ja mis sellest kokku saab, eriti kedagi ei huvita, sestap on ka kümneaastane arengukava dokument, mida mujal nimetatakse "mõnede deklaratsioonidega hankeplaaniks".

[tommy]

Selliseid nö. "suuri plaane" võib muidugi teha, egas keegi ei keela.
Võib teha, mitte arvestades eelarveliste võimalustega.
Tõsi, seda nimetatakse siis tavaliselt õhulossideks.

[aj1972]

Selliseid nö. "suuri plaane" võib muidugi teha, egas keegi ei keela.
Võib teha, mitte arvestades eelarveliste võimalustega.
Tõsi, seda nimetatakse siis tavaliselt õhulossideks.

Miks on reaalne iseseisev kaitsevõime vastavalt NATO 3 artiklile "suur plaan" ja õhuloss?

[pagan]

Ma ka ei saa aru väljendist "eelarvelised võimalused lubavad" meie jaoks ekstistentsiaalses Eesti riigikaitse kontekstis. Puudulikul kaitsel on meie jaoks potensiaalselt fataalsed tagajärjed, peale seda pole enam mingit eelarvet ega stabilisatsioonivarusid. Puuduliku kaitse korral ei ole sel uuel ja moodsal tähtsust, sest iga muu nurga alt saadakse rämedalt sisse.
Ja üldse saadab selline suhtumine oma inimeste kaitsesse ja oma sõdurite eludesse väga väga vale signaali. Ja ma ei räägi ainult tankidest, vaid ka õhutõrjest ja igasugu muudest võimekustest. Ma ei saa aru kuidas 10%-ne lisakulu, mis tagab kvantitatiivse tasemehüppe totaalkaitse mõttes on nüüd see koorem mis "kaameli selja murrab".
"Multi-tool" on küll moodne ja osalt Hädavajalik, aga enamus muid töid tehakse pussnoaga ära.