www.militaar.net

Tervist taas. Natuke loetud ja möeldud.

Olen täiesti nöus, et yle aastate on asjad lmuutunud jälle huvitavaks.

Eesmärk, mille pärast ma kirjutan neid postitusi, on natuke kallutada teemat ”millega me södime, kaigas, nuga, kivi”, suunas ”kuidas me riiki kaitseme isegi olukorras, kui Nato brigaadid ei ole veel appi jöudnud” Seda mitte sellepärast, et mul puuduks usk vöi usaldus artikkel 5 -de, vaid seepärast, et kui valmistutakse halvimaks, elatakse igasugu pisiprobleemid yle möödaminnes.
Seejuures pyyna nii vähe kui vöimalik puudutada julgeoleku poliitilist suudna, sest NATO ja EU on ysna endastmöitsetaavd valikud alternatiivide puudumise töttu. Myts maha Harri Tiido ees, kelle suust ma kuulsin neid suundasid kunagi aegade algul esmakordselt.

Samuti pyyan selgitada suure öpetatud reservi olemasolu vajalikkust. Kes viitsib otsida, leiab söjaajaloost hulgaliselt näiteid, kuidas suure kärtsu ja myrtsuga ylekaalutage jöududega käima pandud operatsioonid on takerdunud nagu kana takku, kui pisemal, kuid motiveeritud ja elementaarselt relvastatud vastasel on jagunud reserve ja otusekindlust sellele vastu astuda. Igasugu leelotamine ”saagu aga saagu olema ja kuskilt tulema”, ei ole söjalise planeerimie alus.
Alus on kindlaksmääratud konkreetne vajadus. Kui varustus tuleb, peab see minema öigesse kohta organiostasiooni vöimekuse töstmisel.

Lihtsus, selgus, konkreetsus enneköike.

Pean enesestmöistetavaks, et välisolude halvenedes, demokraatliku väikeriigi kodanikud riigikaitse teemadel arutlevad ja ei lase mitte ametnikel ennast maha rahustada, et meil on köik korras ja paremini olla ei saagi. Tegelikkuses saab alati olla natukene paremini ja saavad ka kodanikuaktiivust ilmutavad kaitseliitlased aidata. Aga nende vabatahtlik abi peab olema kasutatud seal kus sellest abi on.

Klassikalislelt on kaitserngkonnal määratud territoriaalne vastutusala, selle staap juhib kaitsealast tegevust. Ringkonnal vöin olla ylesanne formeerida söja olukorras yksusi, mis lähevad keskjuhtimise alla manöövriyksusteks, vöi jäävad ringkonna alluvusse, kohalikeks yksusteks. Brigaad on yksus, ta vöib minema liikuda, kaitseringokond on territoriaalne moodustis, ta ei saa olla seotud mobiilse brigaadiga.
Kui brigaad liikvele läheb, sisaldades kaitseringkonna juhtelementi, jääb ringkond ilma riigikaitsealase juhtimseta. Ei saa olla nii. Kui näiteks Löuna brigaadi staap jääb territoriaalse ringkonna piiresse Tartumaale, aga brigaad söidab näiteks Sinimägesid toetama, siis juhtiv organ on juba liiga kaugel ja igasugune operatiivkoostöö on ysna problmeaatiline. See et Esimene ja teine brigaad mölemad on puhtalt territoriaalsed yksused, on samuti ebatöenäoline.

Klassikaliselt on mobpi yksused jaotatud klassidesse. Esmane on just ajateenistuse läbinud kooosseis, neile on köik olemas, näiteks esimene brigaad. Teine klass on nati vanemad mehed, kelledele siiski on olemas elementaarne yksuse kohane relvastus ja elementaarne lahinguvöime. Kolmas klass on nö vormimyts, relv ja rihm.
Teise ja kolmanda klassi lahinguvöime töstmine vöib olla seotud vajaliku varustuse kiirhangete, söjalise abiga. Tähtis seejuures on see, et on olemas allytkused ja organiseeritus, siis kui varustus kohale tuleb, ei vahita seda silmad peas pärani, et mis ma nyyd tegema hakkan, vaid need kiirhanked on eelnevalt läbimöeldud ja vajadused selgeks tehtud ja no koolitus meestelgi olemas.


Togime nyyd natukene tagant seda va riigiaparatuuri. Oma töös olen tänedanud, et miski aparatuuri mittetoimisele möjub teinekord hästi kerge taganttogimine, saavad kontaktid parema yhenduse vöi ärkab ellu hydraulika, aga öite tihti möjub.
Kuskil Kaitseministeeriumis ja Kaitsejöudude Peastaabis, ka KL peastaabis olemas avaliku teabe teenitused. Organisatsiooniliste muudatuste ja uute ylesannete asetusel on vajalik sellest nii oma kaadri kui ka avalikkuse teavitamine. Teavitustöö on vajalik, kuna reakodanikud osalevad plaju meeldsamini asjades, millest arusaavad. Lihtne asi, aga kui kodanik kuuleb et asjade halvemaks pöördumisele on reageeritud, loob see kindlustunnet ja usaldust. Need asjad on igas kriisi olukorras vajalikud.
Samuti peab aru saama, et kui kuskile pannakse sisse raha, märkimisväärne töö, siis kuskilt peab näha olema ka tulemus. Kaitseliidu liikmeid on vist niipalju kordi reformeeritud, et inimeste närvikava vöib olla ysna tundlikuks muutunud. Tavakodanikud peavad saama muuu signaali kui ”kabinetivangerused”. Teades oma kohta riigikaitse organisatsioonis, saavd kodanikud palju paremini aru, kuhu nende raha läehb, kui räägitakse esimese vöi teise mobpi kategooria varustuse täiendaisest.

Ehk siis kuulge teavitajad, miks mina siin seda kirjutan? Oleks nagu Teie töö rohkem?

Asjade pöhimöttelisel tasemel käsitlemisel, ei saa julgeolkuriskide ja riigisaladustega viibutamine olla pöhjendus, vaid loob rumala olukorra, kus vaenulik luure teab millega kodanik Tubli ja Korralik tegelema hakkavad, aga vot nemad ise seda ei tea ega aima, ei oska valmistuda.

Samuti annab korralik teavitus väga paljudel juhtudel vastuse kysimusele ”miks”.
Näide: Reservväelane tuleb öppekogunemisele. Vaatab Rootsi rakmeid. Kysib miks? Varustuse väljastaja ”Kuna esimese, teise brigaadi varustamine on prioriteetne, tulid javelind ja CV-90-d ei jagunud raha Teie yksuse varustuse uuendamisele.” Seda juba eelnevalt teadas vöib reservväelane ju ka rahuajal vaadata et oleks igaks juhuks korralik seljakott ja miski lahingvest kapis. Vöi läheks hoopis Kaitseliitu..?
Näite löpp.

Edasiselt yritan natuke lahti kirjutada millist infot olen leidnud ja mida see tähendada vöib. Lähtun jällegi avalikest allikatest, toetudes isiklikule kogemsuele ja kohviaparaadile, kuna miskit analyysi mul kuskilt vötta pole.

Pragu vaadates on ilmunud möned artiklid, mis räägivad asjast, kuid need pysivad kuskil ysna körgel tasemel. Maalähedasemalt oleks parem. Tekst pöhimöttel: ”Anti käsk, sain aru, asun täitmisele” on enesestmöistetav militaarorganisatsioonis. Kogu ooperi kohta on vaja vaid paar lauset. Ma vöin nyyd väga puusse panna, aga anke andeks ja korrigeerige, nii ma sain asjast aru;
tölgenuse algus:
Terrioriaalkaitse paremaks korralduseks olemasolevate resurssidega, eelköige inimresursiga, on otsustatud yhildada Kaitseringkondade ja Kaitseliidu malevate funktsioonid territoriaalsel printsiibil. Korraldatakse koostöö kaitseresursside ametiga.
Sellega langeb ära vajadus moodustada kriisiolukorras uusi juhtorganeid, Kaitseliidu personali panus reaalsesse maakaitse organistatsiooni kasvab märgatavalt ja annab vöimaluse vabatahtlike panuse kasutust realaalses maakaitse systeemis.
Tölgenduse löpp.

Selline systeem ei ole iseenesest miski suur saladus, piiratud info hakkab pihta kohast, kus räägitakse mida täpselt, kui palju ja kuhu.

Ehk siis lihtsus, selgus ja konkreetsus. Seda sinnamaani, et avalikkusele kättesaadav osa riigikaitse ylesehitusest peb olema möistetav kekskooli öpilasele, veel enne kui temalt eeldatatkse selles osalemises. Systeemne ylesehitus ei tohi olla nii keerukas, et selleks arusaamiseks oleks vaja öppida organisatsiooni teooriat 6 aastat. Viimasel juhul on väga suur vöimalus, et reaalses kriisi olukorras tekib kriitiline törge.

”Kaitseringkonnad senisel kujul likvideeriti” vist muutus silt hoopis uksel. Mainiti ju arengukavas 5 ringkodagi.

”mänguasju on rahuldavas koguses” Aga M14-d tuli 40000, Galilid, AK4-d et mänguasju nagu oleks. Vaja lihtsalt vötta lahti tabelid ja vaadata mis sealt puudu on.

Seega Kaitseringkonna, KRA ja KL puhul ei sulge asutused uksi vms, asi on pigem lihtsalt systematiseerimises kes juhib mida, kellel on kus mis yksuste varustus hoiul jne.

Nagu ma näen, jõudsite ka kammini...
...teate ikka seda anekdooti...

Kaitseringkonnad senisel kujul likvideeriti ja maakaitse antakse KL vastutuse alla.
70% reservist (see rootsi rakmetega osa) suunatakse siis maakaitsesse, ehk KL-tu?

KL on siiamaani nagu vabatahtlik organisatsioon...

Võttes siia veel KL, mõne kaasfoorumlase hinnangul "10 aastat tulemusteta jõupingutust", maakaitsepataljonid, siis jääbki arusaamatuks, kuidas KL seda 70% reservi juhtima hakkab?

Fordtransit kirjutas: Ehk siis kuulge teavitajad, miks mina siin seda kirjutan? Oleks nagu Teie töö rohkem?
Lihtsus, selgus, konkreetsus enneköike.

Aplaus!

Üks mõeldav lahendus oleks see, kui KL baasil loodaks kaitseringkonna skelett, mis pärast mobilisatsiooni liha ja muu vajaliku orgaanikaga täidetakse (70% reserv).
Kuidas aga selle skeletti teostusega vabatahtlik KL hakkama saab?
Ma kujutan ette, et kaitseringkond ei ole enam maakaitsepataljon, pigem juba maakaitsebrigaad?
No mis moodi?

Alus on kindlaksmääratud konkreetne vajadus. Kui varustus tuleb, peab see minema öigesse kohta organiostasiooni vöimekuse töstmisel.

Lihtsus, selgus, konkreetsus enneköike.

+10

Mercurius kirjutas: Üks mõeldav lahendus oleks see, kui KL baasil loodaks kaitseringkonna skelett, mis pärast mobilisatsiooni liha ja muu vajaliku orgaanikaga täidetakse (70% reserv).
Kuidas aga selle skeletti teostusega vabatahtlik KL hakkama saab?
Ma kujutan ette, et kaitseringkond ei ole enam maakaitsepataljon, pigem juba maakaitsebrigaad?
No mis moodi?

KL -l tuleb suurendada kaadrit. Muud moodi ma küll ei näe võimalust. Vabatahtlik on vabatahtlik, koos kõige halva ja heaga.

Veiko Palm kirjutas:Miljon siit ja miljon sealt ning varsti ongi suur raha koos.

Ma sain aru, et laenuvõtmise puhul räägitigi ju summadest, millele muidu hammas peale ei hakka. Ja need suured summad lähevadki sinna miljardi alla.

Ja siis tasub veel mõelda, et millise relvasüsteemi puhul tasuks üleüldse kaaluda 30 aastast lepingut? Enne tuleb ju uuendamise vajadus peale.

Ning veelkord - mina ei ole kuulnud taolistest järelmaksudest.

No näiteks,
Ostad keskmaa õhutõrje või tankipataljoni või midaiganes 300M€, leiad finantseeriva panga, maksad 30 aastat iga aasta 12M€. (intress 1,2%)

Üldiselt ei ole tegemist suurte rahadega.

Sellest ma veel saan aru, et jooksvaid kulusid maksad jooksvatest tuludest.
Kuid sellest ma ikkagi aru ei saa, et miks pikkaajalise ja koheselt kasu toova investeeringu jaoks ei võiks finantsabiskeemi kasutada.
Juba Toots käis maja ehitamiseks Tõnissoni piinamas

Borja kirjutas:REN TV saade Vojennaja taina, mis varasemast umbes tunnipikkusest puhtsõjanduslikust saatest on täna muudetud mingiks nelja tunni pikkuseks täiesti debiilseks kremli ajupesuprogrammiks..
..loomulikult on viited sellele saatele (kui algallikale) igasuguse sõjandusalase arutelu puhul täna täiesti mõttetud..

Seda minagi, et tore ajuloputus saade ja seda juba aastaid!

mutionu kirjutas:

Mercurius kirjutas: Üks mõeldav lahendus oleks see, kui KL baasil loodaks kaitseringkonna skelett, mis pärast mobilisatsiooni liha ja muu vajaliku orgaanikaga täidetakse (70% reserv).
Kuidas aga selle skeletti teostusega vabatahtlik KL hakkama saab?
Ma kujutan ette, et kaitseringkond ei ole enam maakaitsepataljon, pigem juba maakaitsebrigaad?
No mis moodi?

KL -l tuleb suurendada kaadrit. Muud moodi ma küll ei näe võimalust. Vabatahtlik on vabatahtlik, koos kõige halva ja heaga.

Arvan et siin on lihtsalt möistete kasutuse kysimus, seotud seaduste ja määrustega.
Ringkond on klassikalislet territoriaalne moodustis, oma selle staabiga, nagu naelaga maasisse löödud, ei liigu kuskile. Annaks jumal et ei oleks vaja, aga osa ringkondasid vöivad olla ka okupatsiooni tingimustes tervenisti partisanisöjaks ettevalmistatud, planeeritud. Brigaad ja pataljon on operatiiv- takitkalised allyksused, nemad vöivad ja arvatavasti luiiguvadki ysna palju. Näiteks liiguvad neid moodustanud ringkonnast välja, lähevad keskalluvusse jne.
Praegu näib et tehakse asja tasapisi, protseduure jms järgides. On ju olems KL seadus ja pöhikirjad jne.

Nyyd on tekkinud reaalne riigikaitse teostamise vajdus, konkreetselt ysna kohe vöib vaja minna.
Taevast raha sadama ei hakka, inimesi hyppeliselt juurde ei teki. Seega on arvatavasti tehtud analyys ja leitud,
et ainuke lahend on olemasoleva personaliga ringkonna funktsioon ära katta.

Arengukava kohaselt on vaja teha 5 ringkonda, Kaitseliit tervikuna saab suurema maakaitse ylesande.
Kaitseliidus on PS ja 16 malevat, on ka praegu kaitseringkondade staabid.

- seega puht loogika pöhjal moodustub yks kaitseringkond 3 -4 maleva ja praguse ringkonna staabi liitmise pöhjal.

3 - 4 malevas on palgalist personali juba omajagu, tegevteenistuse ohvitserid ja allohvitserid. Lisaks senine ringkonna staabi personal.
Sinna pöhimötteliselt liita koostöö liin reservi arvestusega ja laod/mobpi depood.
Nendest moodustubki siis ringkonna staabi tuumik, kes ka täba juba töötab riigikaitsesktoris.
Ehk siis see, mida palgafond ja inimresurss ka reaalselt välja kannab.

Tulemus on kaitseringkond, koosneb staabist ja 3- 4 malevast, omab personali arvestuse liini/koostööd/ma ei tea kuidas, mobi ladusid/depoodsid.

Seal on kindlasti ka need pataljonid sees, aga ma puudutaks neid praegu yldse, sestsee siin on puhas teooria, sellest mida eeldatavasti teha tahetakse. Pataljonid on nati liiga konkreetne, peaks enne foorumi läbi lugema.

Sellise ringkonna staabis könnib vast 95% liikmeid ringi KL embleemiga. Kaitseringkondades teenivad mehed ja naised on ju tegevteenistuse lepinguga, nemad saab suunata teenistusse KL-i.
Teatakse, kes läheb brigaadi, kes kohalikke yksustesse, kellega saab konkreetselt arvestada. Nyyd selline ringkond teeb mida ta teeb, formeeritud yksused lähevad kas esimesse teise vöi kuuendasse brigaadi vahet pole, peaasi et arvestus on korrastatud allyksustesse. Ringkonna staap ei muutu ei rahu ega söja ajal, arvan et päris tugeva mehituse protsendiga, 3 -4 maleva personal moodusatab siiski päris hea hulga inimesi. Ei arva ju keegi tösiselt, et kui Ida- Virus peaks laskmiseks minema ja kohalik KL pyyab seal diversante, et KL Pärnu tegeleks ikka veel suvepäevade ettevalmsitamisega.

3 - 4 maleva vabatahtlike allyksused annavad miskisuguse meeste hulga, kes selle ringkonna esmaste ylesannete täitmise ära katavad/julgestavad jne.

Sellega välditakse ringkondade staapide mehitamise, moodustamise vajadust kriisi tekkides, inimesed saavad kokkutöödata. Samut on malevate ringkonna suhe selge, kes juhib keda. mis ylesanne ja kes mida teeb siis kui on söda ja asja saab ajada ysna konkreetseks.
See ringkonna funktsioon lahti kirjutada, sidustegevused, kes kellega peab suhtlema, ametikohad, tööylesanded, siin on hulk ametijuhendeid vaja teha.
Muidugi, igasugu koolitust on läbiviidud ju niipalju et 10 aastase staaziga kaitseliitlane on juba relvur, veebel, velsker, logistik- snaiperi erialaga. Ehk siis 3 malvea pealikku, senine kaitseringkonna staap yhte ruumi kokku, moblad välja sim kaardi lauale. Staabi struktuur ette. Kes on kus ja mida teeb. Äärmises hädas saab juba 3 -4 maleva baasil luua ka rotatsiooni, kes on mis päevadel ringkonna operatiiv- korrapidaja telefoni otsas jne.

Nyyd kuidas jääb selle söjalise valmiduse töstmisega? Ajateenijad lahingvalvesse peale ajateenistust, on variant. Aga kas sellestki piisab. Iisrael on konkreetselt see riik kes kutsub reserviste teenistusse ysna tihti. Kui muud varianti pole, on ka vöimalus et hakataksegi kustuma ka brigaadi kompaniide kupa tegevteenistusse, vötavad laost asjad ja keskpolugoonile. Kordusöpe, lahinglaskmised, drillid, sellega sisustab ysna palju aega ära. Oletame et ajateenijad jäävad 3 kuuks yle, see annab paar pataljoni, reserviste kutsuda umbes sama vörra, vöi yks pataljon korraga kuuks paariks, see ananb midagi.
Raha ju juurde ei tule kuskilt. elukutseliste pataljone kahh ei värba yleöö. Kitseliitlased peavad ka tööl käima, ei saa nad istud pyssid käes äkki miskit juhtub.

Tsiteerides Joosep Tootsi, sisteemi on vaja.

Aga rohkem detailidesse selel mobpi teemaga ma ei tahaks minna. Isegi kui Simm viis venelastele on köik meie paberid, siis teinkord sellest ei piisa, kui ei möisteta organsatsiooni sisest sidusust, loogikat. Ei hakka ka mina neile seda seletama. Isegi mitte klassikaliselt. kes söjakoolis tundides magasid, oma viga.

Ja palun ärge seda köike liiga tösiselt vötke, see köik on lihtsalt yks suur arutelu, mis ei toetu ei staabile, ei analyysile, vaid puhtalt kohvipakusle. Kui nyyd keegi satub töötama KL-is, siis ei tasuks kyll olla mures et töökohad kaovad. Kui selelle maakaitse vöi territoriaalkaitsega sygavustesse minna, et teha ära köik mis on vöimalik, on tööd seal veel lastelastelegi.

Sönagagi ei ole me puudutanud päästeteemat. Ytleme nii et kui afterburneriga kogematta liiga madalalt uhada, on konkreetne tulekahju oht olemas. Vöi kas seisame körval ja vahime kuidas majad pölevad? Et siin on nii palju asju, millest absoluutselt juttugi pole veel olnud.

Aitäh viimase n lehekülje arutelude eest, sõõm värsket õhku.

Olge lahke. Kusjuures, kui siin juba pataljone mainiti, käis peast läbi yks möte.
Kui nyyd se kiirreageerimise vöime on nii oluline ja räägime maakaitsest, siis kuidas seda saavutada köige kiiremini ja odavamalt?
Sveits ja Iisrael. Sôduritel on relvad kodus.
Kui nyyd on see miski 500 meest, kui palju maksab suurhanke korras riigile 500 relvakappi, vôi 2500 relvakappi oleks juba parem. Sellises mõődus, et CG mahuks sisse. Automaat, kompanii relvuri pitsatiga padrunikast. Paigaldus, miski 150 euri, kokku umbes 500 euri. See on kulutusegs 150 000 euri on pataljon, 750 000 euro 5 pataljoni. Riigiomandi märge kapile.
Yksuse pöhine varustus on kompanii kohta 2 - 3 veoautot, kärud sappa. Tuleb valmiduse tóstmine. 3 meest keeravad syytevótit, ylejäänud lähevad koju, vötavad kapist asjad, sekjakott ja minek.
On risk relvade ja laskemoona väärkasutuseks. Töenäolisus? On olemas miski. Aga nendes pataljonides ei ole ju juhuslikud inimesed.

Et siis umbes miljoniga saaks umbes 5 pataljoni paremasse valmidusse. Kui riigil on raha möisasid kyprockiga yle lyya, siis peaks ka selle jaoks leiduma.

Ei ole muidugi arvestatud 5 valve alla käivat halli, kus tehnika seisab, aga niipalju saaks yhekordse invrsteeringuga.

On meelde jäänud, et Šveitsi puhul on tulirelvadega enesetappude ja mõrvade suhe koguarvule suurem kui muudes riikides, kus selline "relvad koju" süsteem puudub. Samas aga on üldarv suhteliselt sama või madalam kui mujal (üldine heaolu tasemel). Inimesed lihtsalt kasutavad tapariistana mõne muu eseme asemel relva, mis selleks ettenähtud.
Kindlasti võib väärkasutust ette tulla, kui inimestele on antud asjad, siis tekivad nendega mingi hetk ka probleemid. Samas võimalik kahju tõenäoliselt ei kaalu julgeoleku mõttes kunagi üles kasu, mis sellisest hajutatusest saame. KL jalaväe mant võiks meestel vabalt kodus olla, samuti ka masinad, mille osas peetakse korektset sõidupäevikut (peaks ka praegu toimima). Ka praegu peaks liit pakkuma tasuta kappi.
KL ülematel on samas võimalik ka teha selektsioon, kellele, mida ja kuhu. Tänasel IT maailmal kindlasti võimalik pakkuda lihtsaid alarmsüsteeme, et kui mees kodus selle kapi avab või vastava CG moonakasti avab, siis jookseb sellest teade nii ülemale kui kontrollisikule + jääb maha sellekohane jälg.
Mida olen aga hajutamise mõttes veel mõelnud, on see, et paljudes väiksemates Eesti linnades ja valdades on olemas Päästeteenistuse staabid ja/või komandopunktid. Samuti Politsei jaoskonnad ja veel mitmed asutused, kus on korralik mehitatud 24/7 valve. Kui aus olla, siis usaldaksin Päästeameti mehi mingi vara hoidmisel rohkem kui mõnd turvafirmat, kes mehitatuse mõttes kuudi ette "mutikese" passima paneb. Teisalt on võimalik eraettevõtetega sellist teenust kindlasti koordineeritult jagada. Päästeameti/Politsei puhul oleks muidugi võimalik korraldada mingi suurem fake keiss vastase poolt, kus nt Päästeameti infoliinile tuleb kõne raskest tulistamisejuhtumist ja plahvatusest, kuhu kohe peaksid reageerima kõik võimalikud kohalikud jõud, st Politsei ja Päästeamet.
On olnud endal juhtum, kus oli vaja kiiret Politsei sekkumist Haapsalu linnas, juhtum nädalavahetusel. Väljas oli väidetavalt ainult üks patrull, aga see sattus samal ajal olema Ristil. Fiat'ga võttis aga Haapsallu kimamine pool tunnikest, saime ainult ühe erafirma turvatöötaja, kellest aga suurt tolku polnud.
Selliste juhtumite puhul on muidugi võimalik rakendada muid meetmeid.
Seega kui ei taheta anda nt CG moona vms meestele koju, võiks need olla eripaigus turvaliselt hajutatud, Päästeamet, Politsei jms. See vähendaks riski, et kohaliku maleva staabi täielikul saboteerimisel kohalik kiirreageerija kaotab lahinguvõime, kuna puudub moon või see on hoopis sattunud vastase kätta.

Minu teada lubatakse Sveitsis ja Iisraelis koju võtta vaid käsirelva, mitte midagi võimsamat.
Käsirelva saab kodus hoida ka meil, tõsi eelnevalt nimetatud riikides on see võimalus massilisem..

šveitsis ametliku statistika järgi söjaväerelvade väärkasutuse protsent on olematult väike.
Meie tingimustes on vöimalik, et önnetusjuhtumeid tuleb ette paari aasta jooksul.
Pöhimöttelielt oleks sellise riski hindamiseks vajalik vaadata kaitseliitlaste relva käsitlemisel esinenud önnetusjuhtumeid.
Me ei saa isegi eeldada, et 100% isikkoosseisust on nöus oma koju sellist kappi laskma paigutada, elutingimused vöivad olla väga erinevad.

"Samas võimalik kahju tõenäoliselt ei kaalu julgeoleku mõttes kunagi üles kasu, mis sellisest hajutatusest saame".
Julgeoleku kysimuses ei vöi iialgi lähtuda köige paremast rahvusvahelise olukorra arengu variandist, vaid peab lähtuma köige hullemast.
Millised on alternatiivid 3 -5 pataljoni suuruse yksuse aktiveerimiseks 12h 24h ajakavaga?

a. Pikendame ajateenistust ja siis on valmiduses korraga kuipalju mehi? Muud kui jalavägi maha arvata, ehk saame 1000 ajateenijat jalaväge?
Hind 1000 meest ja 40- 50 päeva yle aja ei pruugi olla yletamatu, aga ajateenijate elukogemus ja moraalne valmidus minna otse vatijopedega karvupidi kokku? Eelistaks et seda teeks mehed 30 - 40 aastates. ON variant et riik ka seda varianti kasutab yhe täiendava meetmena, aga selleks peab parlamendis nati seadust muutma vist. Lisaks Scouts kes kodus on. Scoutsi 200 meest ei ole kah just väga palju.

Nyyd suurim puudujääk: 1200 mehega on vöimalik vötta sisse kaitse hajaryhmituses perimeetriga Tallinna linnapiir ja sygavusega Harju maakond. Kuidagi vähevöitu, linnakud ja laod höivakse lihtsalt ära. Aia.
Möni aasta tagasi ytles kindral Laaneots yhe teravama asjade seisu ajal, et tal on 200 södurit. Kas vahepeal on see seis väga palju paranenud?
5000 relvakappi annab miski 2400 meest 12h jooksul ja 2400 24h jooksul. 200 meest on kindlasti kuskil nii kinni et ei pääsegi haiglas, pikal välisreisil jne.

b. Kutsume tegveteenistusse minimaalselt 3 pataljoni, igal suunal 1 ja Scouts on reserv. Kah vöimalus, aga 3 reservpataljoni aktiivsena hoidmise hind? Suurim törge asjal tekib selles, et kus need 3 pataljoni jagu mehi elavad? Jägala, Tapa ja Vöru linnakud. 3 reservpataljoni aktiivsena hoidmise hind 24/7 ja näiteks 3 kuud? ja siis järgmine vahetus? Kah variant valmiduse tösteks, aga puudujääk vöib kergelt tekkida rahas.

Kogu meie riigikaitse mudel oli yles ehitatud pikale kriisieelsele perioodile, eelhoiatusajale. Viimasel ajal on teravalt esine kerkinud probleem, et seda hoiatusaega ei pruugi yleyldse olla vöi on minimaalne.
Eeldusel, et kymneid miljoneid kroone ei hakka taevast alla sadama täna öhtul ega homme hommikul ei töuse voodist 600 kaitseväeteenistuseks 100% kölbulikku meest ja ei marsi KRA-sse scoutti minekuks,

- millised on veel variandid?

Masinate kodus hoidmine on selline asi et tyhjast masinast ei ole kasu, kui räägime kiirusest, on vajalik et nad oleks pakitud seisus, see on selline 2 tonni kastis ja 600 kilo järelhaagises. Ei saa eeldadada et inimene sellist kogust varustust säilitab kodus vöi laeb käsitsi peale. Seega miski depoo peaks olema. Loomulikult käiakse nende masinatega ka öppustel, aga pärast tehakse varustuse hooldus ja tagasipakkimine. See hall kus asub vöib olla jah ka Politseiameti, päästeameti hoone körvalrajatis, miks mitte. Ringkonnas need 3 vöi 4 malevapealikku on kohalike oludega kursis, kindlalt leiavad parima lahenduse.

CG suurune relvakapp on rohkem möeldud näidisena, sinna mahub siis nii telli pyss kui kulka. Löhkeaineid minu teada elumajades säilitada yleyldse ei tohi, seega kusti moon ja miinid on ikka seal, kastis.

"Päästeameti infoliinile tuleb kõne raskest tulistamisejuhtumist ja plahvatusest, kuhu kohe peaksid reageerima kõik võimalikud kohalikud jõud, st Politsei ja Päästeamet".
See köne peaks minema edasi ka Kaitseringkonna staapi, sest pääste ja korravalve tagamine on ringkonna rida kriisi tingimustes, aga olen asjaga päri.

Selleks et yhe moonapunkti hävitamine ei jätaks paljakäsi, on mitmeid mooduseid. See pitseeritud kast peaks olema selline NZ, puutumatu tagavara.
Juhul kui asi käima läheb, siis peaks kuskil hakkama liikuma kuskile yks merekonteineri jagu asja. iga kompanii suunas.

Nyyd lyhikokkuvöttes, ma olen valmiduse töstmise juttu kuulanud vähemalt 15 aastat.
Selle aja jooksul on valmidus märkimisväärselt kahanenud seoses ajateenistuse lyhenemisega. Lihtsalt ei ole kuskil södureid kasarmus. Probleem on lahendamata.

Riigi territoriaalse terviklikkuse tagamiseks on vaja ära katta minimaalselt
a. Narva koridor
b. Vöru - Tartu suund
c. Harju maakond pealinna julgestus.
d. Op taktikaline KJPS reserv.

Nyyd neid suundasid on vaja ka hoida x arv päevi artikel 5 realiseerumiseni.

Muud varianti, kui KL pataljonidele relvakapid koju, mida inimresurss ja rahakott välja kannataks, mis oleks 12h /24h reageerimiskiirusega, minu pea välja ei mötle.
On täiesti loogiline, et selline asi on vaja parlamendi tasemel läbi vaielda. Aga aru peab andma endale selles, et igasugune "arendamise" "edendamise" ja "töstmise" aeg sai läbi siis kui okupeeriti osa Gruusiat. Rubla kukkumisel veel kuskile paarkend protsenti alla, muutub olukord lähinaabruses ettearvamatuks. Sisuliselt 12 tund on löönud ja viimane hetk teha ära asjad, mis ammu juba tehtud peaks olema.

Riigikaitse eesmärk on Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse, iseseisvuse ja pöhiseadusliku korra kaitse. Riigikaitse eesmärk ei ole riigi territooriumi kohene loovutamine esimesele vatijopede kambale, kes suvatseb yle piiri kohale loivata.
Yks kompanii US Armyt on ime, et ta yleyldse siin on, aga ka seda on vähe. Kompaniisuuruse yksuse suudab lahingusse siduda juba 30- 40 meheline eriyksuse ryhm ja ongi mott. Rohelised mehikesed, keegi ei tea kust tulid. Usa lipp vöib maailmas tähendada palju, aga bandiitidele ei pruugi ta suureks ennetavaks teguriks olla.

Hakkab meenuma 90-date aastate keskpaiga naljad. EV riigisaladus nr 1. Pepu on paljas. SShhhh

Kiirelt reageerimisest
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 5&start=60

Mulle isiklikult meeldib pidev RõK koos tasustatud RõK puhkusega.

Carl Gustavi M-4 pikem reklaam.

http://www.youtube.com/watch?v=HYRdoqF9A70

Siin valmistutakse juba peetud sõdadeks, Eestis ei hakka keegi "rohelisi mehikesi" kasutama. Vähemalt mitte hetkel, ei ole meil keset Ida Virumaad VF sõjaväebaasi ning EKV-l pole suuremaks probleemiks rahvarahutusi Ida Virus maha suruda ( mille tekkimiseks pole väga pinnaski, viimati kui sealkandis käisin, nägin ainult vanureid ).

Terve see "roheliste mehikeste" teema oli seotud ikka sellega, et Ukraina väed ei hakkanud alguses vastu. Kui oleks hakkanud, oleks roheliste mehikeste tähelend väga lühikeseks kujunenenud ja olnud arusaamatu episood ( saata kergerelvastuses tüübid regulaararmee vastu ).

Seega kõige suurem oht meile on pigem suutmatus vajalikul ajal näidata otsustavat jõudu, mis puudutab "rohelisi mehikesi" ja vajadusel näiteks Narva linnavalitsuse hõivanud kamba sealt koheselt välja peksma, kas või suurtükituld kasutades ( kui muidu ei saa ). Mitte jääma rahulike lahendusi ootama ja läbi ÜRO venemaale protestinoote kirjutama.