Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Postitatud: 11 Okt, 2014 18:34
Tervist taas. Natuke loetud ja möeldud.
Olen täiesti nöus, et yle aastate on asjad lmuutunud jälle huvitavaks.
Eesmärk, mille pärast ma kirjutan neid postitusi, on natuke kallutada teemat ”millega me södime, kaigas, nuga, kivi”, suunas ”kuidas me riiki kaitseme isegi olukorras, kui Nato brigaadid ei ole veel appi jöudnud” Seda mitte sellepärast, et mul puuduks usk vöi usaldus artikkel 5 -de, vaid seepärast, et kui valmistutakse halvimaks, elatakse igasugu pisiprobleemid yle möödaminnes.
Seejuures pyyna nii vähe kui vöimalik puudutada julgeoleku poliitilist suudna, sest NATO ja EU on ysna endastmöitsetaavd valikud alternatiivide puudumise töttu. Myts maha Harri Tiido ees, kelle suust ma kuulsin neid suundasid kunagi aegade algul esmakordselt.
Samuti pyyan selgitada suure öpetatud reservi olemasolu vajalikkust. Kes viitsib otsida, leiab söjaajaloost hulgaliselt näiteid, kuidas suure kärtsu ja myrtsuga ylekaalutage jöududega käima pandud operatsioonid on takerdunud nagu kana takku, kui pisemal, kuid motiveeritud ja elementaarselt relvastatud vastasel on jagunud reserve ja otusekindlust sellele vastu astuda. Igasugu leelotamine ”saagu aga saagu olema ja kuskilt tulema”, ei ole söjalise planeerimie alus.
Alus on kindlaksmääratud konkreetne vajadus. Kui varustus tuleb, peab see minema öigesse kohta organiostasiooni vöimekuse töstmisel.
Lihtsus, selgus, konkreetsus enneköike.
Pean enesestmöistetavaks, et välisolude halvenedes, demokraatliku väikeriigi kodanikud riigikaitse teemadel arutlevad ja ei lase mitte ametnikel ennast maha rahustada, et meil on köik korras ja paremini olla ei saagi. Tegelikkuses saab alati olla natukene paremini ja saavad ka kodanikuaktiivust ilmutavad kaitseliitlased aidata. Aga nende vabatahtlik abi peab olema kasutatud seal kus sellest abi on.
Klassikalislelt on kaitserngkonnal määratud territoriaalne vastutusala, selle staap juhib kaitsealast tegevust. Ringkonnal vöin olla ylesanne formeerida söja olukorras yksusi, mis lähevad keskjuhtimise alla manöövriyksusteks, vöi jäävad ringkonna alluvusse, kohalikeks yksusteks. Brigaad on yksus, ta vöib minema liikuda, kaitseringokond on territoriaalne moodustis, ta ei saa olla seotud mobiilse brigaadiga.
Kui brigaad liikvele läheb, sisaldades kaitseringkonna juhtelementi, jääb ringkond ilma riigikaitsealase juhtimseta. Ei saa olla nii. Kui näiteks Löuna brigaadi staap jääb territoriaalse ringkonna piiresse Tartumaale, aga brigaad söidab näiteks Sinimägesid toetama, siis juhtiv organ on juba liiga kaugel ja igasugune operatiivkoostöö on ysna problmeaatiline. See et Esimene ja teine brigaad mölemad on puhtalt territoriaalsed yksused, on samuti ebatöenäoline.
Klassikaliselt on mobpi yksused jaotatud klassidesse. Esmane on just ajateenistuse läbinud kooosseis, neile on köik olemas, näiteks esimene brigaad. Teine klass on nati vanemad mehed, kelledele siiski on olemas elementaarne yksuse kohane relvastus ja elementaarne lahinguvöime. Kolmas klass on nö vormimyts, relv ja rihm.
Teise ja kolmanda klassi lahinguvöime töstmine vöib olla seotud vajaliku varustuse kiirhangete, söjalise abiga. Tähtis seejuures on see, et on olemas allytkused ja organiseeritus, siis kui varustus kohale tuleb, ei vahita seda silmad peas pärani, et mis ma nyyd tegema hakkan, vaid need kiirhanked on eelnevalt läbimöeldud ja vajadused selgeks tehtud ja no koolitus meestelgi olemas.
Togime nyyd natukene tagant seda va riigiaparatuuri. Oma töös olen tänedanud, et miski aparatuuri mittetoimisele möjub teinekord hästi kerge taganttogimine, saavad kontaktid parema yhenduse vöi ärkab ellu hydraulika, aga öite tihti möjub.
Kuskil Kaitseministeeriumis ja Kaitsejöudude Peastaabis, ka KL peastaabis olemas avaliku teabe teenitused. Organisatsiooniliste muudatuste ja uute ylesannete asetusel on vajalik sellest nii oma kaadri kui ka avalikkuse teavitamine. Teavitustöö on vajalik, kuna reakodanikud osalevad plaju meeldsamini asjades, millest arusaavad. Lihtne asi, aga kui kodanik kuuleb et asjade halvemaks pöördumisele on reageeritud, loob see kindlustunnet ja usaldust. Need asjad on igas kriisi olukorras vajalikud.
Samuti peab aru saama, et kui kuskile pannakse sisse raha, märkimisväärne töö, siis kuskilt peab näha olema ka tulemus. Kaitseliidu liikmeid on vist niipalju kordi reformeeritud, et inimeste närvikava vöib olla ysna tundlikuks muutunud. Tavakodanikud peavad saama muuu signaali kui ”kabinetivangerused”. Teades oma kohta riigikaitse organisatsioonis, saavd kodanikud palju paremini aru, kuhu nende raha läehb, kui räägitakse esimese vöi teise mobpi kategooria varustuse täiendaisest.
Ehk siis kuulge teavitajad, miks mina siin seda kirjutan? Oleks nagu Teie töö rohkem?
Asjade pöhimöttelisel tasemel käsitlemisel, ei saa julgeolkuriskide ja riigisaladustega viibutamine olla pöhjendus, vaid loob rumala olukorra, kus vaenulik luure teab millega kodanik Tubli ja Korralik tegelema hakkavad, aga vot nemad ise seda ei tea ega aima, ei oska valmistuda.
Samuti annab korralik teavitus väga paljudel juhtudel vastuse kysimusele ”miks”.
Näide: Reservväelane tuleb öppekogunemisele. Vaatab Rootsi rakmeid. Kysib miks? Varustuse väljastaja ”Kuna esimese, teise brigaadi varustamine on prioriteetne, tulid javelind ja CV-90-d ei jagunud raha Teie yksuse varustuse uuendamisele.” Seda juba eelnevalt teadas vöib reservväelane ju ka rahuajal vaadata et oleks igaks juhuks korralik seljakott ja miski lahingvest kapis. Vöi läheks hoopis Kaitseliitu..?
Näite löpp.
Edasiselt yritan natuke lahti kirjutada millist infot olen leidnud ja mida see tähendada vöib. Lähtun jällegi avalikest allikatest, toetudes isiklikule kogemsuele ja kohviaparaadile, kuna miskit analyysi mul kuskilt vötta pole.
Pragu vaadates on ilmunud möned artiklid, mis räägivad asjast, kuid need pysivad kuskil ysna körgel tasemel. Maalähedasemalt oleks parem. Tekst pöhimöttel: ”Anti käsk, sain aru, asun täitmisele” on enesestmöistetav militaarorganisatsioonis. Kogu ooperi kohta on vaja vaid paar lauset. Ma vöin nyyd väga puusse panna, aga anke andeks ja korrigeerige, nii ma sain asjast aru;
tölgenuse algus:
Terrioriaalkaitse paremaks korralduseks olemasolevate resurssidega, eelköige inimresursiga, on otsustatud yhildada Kaitseringkondade ja Kaitseliidu malevate funktsioonid territoriaalsel printsiibil. Korraldatakse koostöö kaitseresursside ametiga.
Sellega langeb ära vajadus moodustada kriisiolukorras uusi juhtorganeid, Kaitseliidu personali panus reaalsesse maakaitse organistatsiooni kasvab märgatavalt ja annab vöimaluse vabatahtlike panuse kasutust realaalses maakaitse systeemis.
Tölgenduse löpp.
Selline systeem ei ole iseenesest miski suur saladus, piiratud info hakkab pihta kohast, kus räägitakse mida täpselt, kui palju ja kuhu.
Ehk siis lihtsus, selgus ja konkreetsus. Seda sinnamaani, et avalikkusele kättesaadav osa riigikaitse ylesehitusest peb olema möistetav kekskooli öpilasele, veel enne kui temalt eeldatatkse selles osalemises. Systeemne ylesehitus ei tohi olla nii keerukas, et selleks arusaamiseks oleks vaja öppida organisatsiooni teooriat 6 aastat. Viimasel juhul on väga suur vöimalus, et reaalses kriisi olukorras tekib kriitiline törge.
”Kaitseringkonnad senisel kujul likvideeriti” vist muutus silt hoopis uksel. Mainiti ju arengukavas 5 ringkodagi.
”mänguasju on rahuldavas koguses” Aga M14-d tuli 40000, Galilid, AK4-d et mänguasju nagu oleks. Vaja lihtsalt vötta lahti tabelid ja vaadata mis sealt puudu on.
Seega Kaitseringkonna, KRA ja KL puhul ei sulge asutused uksi vms, asi on pigem lihtsalt systematiseerimises kes juhib mida, kellel on kus mis yksuste varustus hoiul jne.
Olen täiesti nöus, et yle aastate on asjad lmuutunud jälle huvitavaks.
Eesmärk, mille pärast ma kirjutan neid postitusi, on natuke kallutada teemat ”millega me södime, kaigas, nuga, kivi”, suunas ”kuidas me riiki kaitseme isegi olukorras, kui Nato brigaadid ei ole veel appi jöudnud” Seda mitte sellepärast, et mul puuduks usk vöi usaldus artikkel 5 -de, vaid seepärast, et kui valmistutakse halvimaks, elatakse igasugu pisiprobleemid yle möödaminnes.
Seejuures pyyna nii vähe kui vöimalik puudutada julgeoleku poliitilist suudna, sest NATO ja EU on ysna endastmöitsetaavd valikud alternatiivide puudumise töttu. Myts maha Harri Tiido ees, kelle suust ma kuulsin neid suundasid kunagi aegade algul esmakordselt.
Samuti pyyan selgitada suure öpetatud reservi olemasolu vajalikkust. Kes viitsib otsida, leiab söjaajaloost hulgaliselt näiteid, kuidas suure kärtsu ja myrtsuga ylekaalutage jöududega käima pandud operatsioonid on takerdunud nagu kana takku, kui pisemal, kuid motiveeritud ja elementaarselt relvastatud vastasel on jagunud reserve ja otusekindlust sellele vastu astuda. Igasugu leelotamine ”saagu aga saagu olema ja kuskilt tulema”, ei ole söjalise planeerimie alus.
Alus on kindlaksmääratud konkreetne vajadus. Kui varustus tuleb, peab see minema öigesse kohta organiostasiooni vöimekuse töstmisel.
Lihtsus, selgus, konkreetsus enneköike.
Pean enesestmöistetavaks, et välisolude halvenedes, demokraatliku väikeriigi kodanikud riigikaitse teemadel arutlevad ja ei lase mitte ametnikel ennast maha rahustada, et meil on köik korras ja paremini olla ei saagi. Tegelikkuses saab alati olla natukene paremini ja saavad ka kodanikuaktiivust ilmutavad kaitseliitlased aidata. Aga nende vabatahtlik abi peab olema kasutatud seal kus sellest abi on.
Klassikalislelt on kaitserngkonnal määratud territoriaalne vastutusala, selle staap juhib kaitsealast tegevust. Ringkonnal vöin olla ylesanne formeerida söja olukorras yksusi, mis lähevad keskjuhtimise alla manöövriyksusteks, vöi jäävad ringkonna alluvusse, kohalikeks yksusteks. Brigaad on yksus, ta vöib minema liikuda, kaitseringokond on territoriaalne moodustis, ta ei saa olla seotud mobiilse brigaadiga.
Kui brigaad liikvele läheb, sisaldades kaitseringkonna juhtelementi, jääb ringkond ilma riigikaitsealase juhtimseta. Ei saa olla nii. Kui näiteks Löuna brigaadi staap jääb territoriaalse ringkonna piiresse Tartumaale, aga brigaad söidab näiteks Sinimägesid toetama, siis juhtiv organ on juba liiga kaugel ja igasugune operatiivkoostöö on ysna problmeaatiline. See et Esimene ja teine brigaad mölemad on puhtalt territoriaalsed yksused, on samuti ebatöenäoline.
Klassikaliselt on mobpi yksused jaotatud klassidesse. Esmane on just ajateenistuse läbinud kooosseis, neile on köik olemas, näiteks esimene brigaad. Teine klass on nati vanemad mehed, kelledele siiski on olemas elementaarne yksuse kohane relvastus ja elementaarne lahinguvöime. Kolmas klass on nö vormimyts, relv ja rihm.
Teise ja kolmanda klassi lahinguvöime töstmine vöib olla seotud vajaliku varustuse kiirhangete, söjalise abiga. Tähtis seejuures on see, et on olemas allytkused ja organiseeritus, siis kui varustus kohale tuleb, ei vahita seda silmad peas pärani, et mis ma nyyd tegema hakkan, vaid need kiirhanked on eelnevalt läbimöeldud ja vajadused selgeks tehtud ja no koolitus meestelgi olemas.
Togime nyyd natukene tagant seda va riigiaparatuuri. Oma töös olen tänedanud, et miski aparatuuri mittetoimisele möjub teinekord hästi kerge taganttogimine, saavad kontaktid parema yhenduse vöi ärkab ellu hydraulika, aga öite tihti möjub.
Kuskil Kaitseministeeriumis ja Kaitsejöudude Peastaabis, ka KL peastaabis olemas avaliku teabe teenitused. Organisatsiooniliste muudatuste ja uute ylesannete asetusel on vajalik sellest nii oma kaadri kui ka avalikkuse teavitamine. Teavitustöö on vajalik, kuna reakodanikud osalevad plaju meeldsamini asjades, millest arusaavad. Lihtne asi, aga kui kodanik kuuleb et asjade halvemaks pöördumisele on reageeritud, loob see kindlustunnet ja usaldust. Need asjad on igas kriisi olukorras vajalikud.
Samuti peab aru saama, et kui kuskile pannakse sisse raha, märkimisväärne töö, siis kuskilt peab näha olema ka tulemus. Kaitseliidu liikmeid on vist niipalju kordi reformeeritud, et inimeste närvikava vöib olla ysna tundlikuks muutunud. Tavakodanikud peavad saama muuu signaali kui ”kabinetivangerused”. Teades oma kohta riigikaitse organisatsioonis, saavd kodanikud palju paremini aru, kuhu nende raha läehb, kui räägitakse esimese vöi teise mobpi kategooria varustuse täiendaisest.
Ehk siis kuulge teavitajad, miks mina siin seda kirjutan? Oleks nagu Teie töö rohkem?
Asjade pöhimöttelisel tasemel käsitlemisel, ei saa julgeolkuriskide ja riigisaladustega viibutamine olla pöhjendus, vaid loob rumala olukorra, kus vaenulik luure teab millega kodanik Tubli ja Korralik tegelema hakkavad, aga vot nemad ise seda ei tea ega aima, ei oska valmistuda.
Samuti annab korralik teavitus väga paljudel juhtudel vastuse kysimusele ”miks”.
Näide: Reservväelane tuleb öppekogunemisele. Vaatab Rootsi rakmeid. Kysib miks? Varustuse väljastaja ”Kuna esimese, teise brigaadi varustamine on prioriteetne, tulid javelind ja CV-90-d ei jagunud raha Teie yksuse varustuse uuendamisele.” Seda juba eelnevalt teadas vöib reservväelane ju ka rahuajal vaadata et oleks igaks juhuks korralik seljakott ja miski lahingvest kapis. Vöi läheks hoopis Kaitseliitu..?
Näite löpp.
Edasiselt yritan natuke lahti kirjutada millist infot olen leidnud ja mida see tähendada vöib. Lähtun jällegi avalikest allikatest, toetudes isiklikule kogemsuele ja kohviaparaadile, kuna miskit analyysi mul kuskilt vötta pole.
Pragu vaadates on ilmunud möned artiklid, mis räägivad asjast, kuid need pysivad kuskil ysna körgel tasemel. Maalähedasemalt oleks parem. Tekst pöhimöttel: ”Anti käsk, sain aru, asun täitmisele” on enesestmöistetav militaarorganisatsioonis. Kogu ooperi kohta on vaja vaid paar lauset. Ma vöin nyyd väga puusse panna, aga anke andeks ja korrigeerige, nii ma sain asjast aru;
tölgenuse algus:
Terrioriaalkaitse paremaks korralduseks olemasolevate resurssidega, eelköige inimresursiga, on otsustatud yhildada Kaitseringkondade ja Kaitseliidu malevate funktsioonid territoriaalsel printsiibil. Korraldatakse koostöö kaitseresursside ametiga.
Sellega langeb ära vajadus moodustada kriisiolukorras uusi juhtorganeid, Kaitseliidu personali panus reaalsesse maakaitse organistatsiooni kasvab märgatavalt ja annab vöimaluse vabatahtlike panuse kasutust realaalses maakaitse systeemis.
Tölgenduse löpp.
Selline systeem ei ole iseenesest miski suur saladus, piiratud info hakkab pihta kohast, kus räägitakse mida täpselt, kui palju ja kuhu.
Ehk siis lihtsus, selgus ja konkreetsus. Seda sinnamaani, et avalikkusele kättesaadav osa riigikaitse ylesehitusest peb olema möistetav kekskooli öpilasele, veel enne kui temalt eeldatatkse selles osalemises. Systeemne ylesehitus ei tohi olla nii keerukas, et selleks arusaamiseks oleks vaja öppida organisatsiooni teooriat 6 aastat. Viimasel juhul on väga suur vöimalus, et reaalses kriisi olukorras tekib kriitiline törge.
”Kaitseringkonnad senisel kujul likvideeriti” vist muutus silt hoopis uksel. Mainiti ju arengukavas 5 ringkodagi.
”mänguasju on rahuldavas koguses” Aga M14-d tuli 40000, Galilid, AK4-d et mänguasju nagu oleks. Vaja lihtsalt vötta lahti tabelid ja vaadata mis sealt puudu on.
Seega Kaitseringkonna, KRA ja KL puhul ei sulge asutused uksi vms, asi on pigem lihtsalt systematiseerimises kes juhib mida, kellel on kus mis yksuste varustus hoiul jne.