Olin tööandja rollis ka eelmise masu ajal ja mäletan veel üsna hästi neid personalivestlusi, kus enamik ütles päris otse, et kui te pakute mulle tunduvalt rohkem palka kui töötuskindlustus maksab (mis põhines mõistagi buumiaja õhku täis töötaja keskmistel palkadel), siis ma võiksin tulla, muidu ma lihtsalt puhkan kodus ja ootan "huvitavaid võimalusi". See oli just eriti tunda ehitussektori ametite puhul, kus palgad olid enim õhku täis ja kus palga langus (ning töötuks jäämine) oli ka suurim.Suur häda on juba käes ja läheb veel suuremaks !
Kui küünetehnikule üks salong ei meeldinud läks ta teise salongi. Nüüd pole tervetes sektorites (laevandus, lennundus, toitlustamine) lähiajal tööd enam üldse pakkuda aga süüa on vaja ja kodulaen tahab maksmist.
Kohane või jääd nälga, sama kehtib ka põllumeeste kohta. Kui suudad osta miljonilisi traktoreid ja ehitada uusi tootmishooneid suudad ka korralikku palka maksta (või sured maha).
Lihtsalt SENI kuniks seda hüvitist tuleb, enamik ei jookse kuskile tööd otsima, vaid chillib kodus. Otsima hakatakse nii aasta-poolteist peale koju jäämist, kui raha ja säästud otsas ja siis ollakse tõesti tegema midaiganes misiganes palga eest. Pealegi on täna ametlik info ju selline, et "kohe-kohe" saab kõik mööda. Asjasse süvenenud ilmselt saavad asja ekslikkusest aru, aga põhimass ilmselt ootab sügisel vanaviisi elu jätkumist.