Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[metroo]

Tuvitädi Merkel on teinud 180-kraadilise pöörde. Parafraseerides V.Uljanovi kuulsat üleskutset, on tema loosungiks nüüd "Repatrieerida, repatrieerida, repatrieerida". Pagulastele õpetatakse Saksamaal selgeks mõni lihtne amet ja saadetakse välja, kas siis sunniviisiliselt või vabatahtlikult koos rahalise abiga. Nii teatab DW venekeelne toimetus.
http://www.dw.com/ru/%D0%BC%D0%B5%D1%80 ... a-19521517
Kohalikud merkeldajad võiksid eeskuju võtta - hakatuseks tuleks pagulaste sisseveole välja kuulutada jõulupuhkus.

[kana tagumik]

Merkel pole mitte aru saanud ja ümberpöörd vaid hädaga - valimiskaotus järjekordsetel kohalikel valimistel immigrantide pärast paistmas ja nii tõmbabki vähe koomale. Mitte et ta väga tahaks...

[Tegelane5]

Merkel pole mitte aru saanud ja ümberpöörd vaid hädaga - valimiskaotus järjekordsetel kohalikel valimistel immigrantide pärast paistmas ja nii tõmbabki vähe koomale. Mitte et ta väga tahaks...

Ju siis polnud "ümberpöörd" piisavalt veenev, kuna ka Berliinis jäi CDU AfD'le alla. Või too little too late.
http://m.postimees.ee/section/2277/3841 ... nt=3841421

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli partei Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) sai pealinna Berliini kohalikel valimistel suure kaotuse osaliseks. Koos sotsiaaldemokraatidega koalitsiooni moodustanud CDU tõrjuti võimult. Selle asemel noppis hääli parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis pääses esimest korda liidumaa rahvaesindusse.

[Kriku]

FOTOD: Eesti pagulased jõudsid Iirimaal fotonäitusele.

[Kriku]

Lesbose saarel põletati põgenikelaager maha:

Kreeka Lesbose saarel puhkes politsei teatel ilmselt süütamise tagajärjel tulekahju pagulaslaagris, mis sundis tuhandeid inimesi laagrist põgenema.

Ohvritest teateid ei ole, kuid telgid Moria laagris hävisid peaaegu täielikult ning konteinerid, mis pakuvad täiendavaid majutusvõimalusi ning tervishoiu- ja registreerimisteenuseid, said kahjustada, teatas politseiallikas Ateenas AFP-le.

Tuletõrje ei saanud laagris erinevate rahvuste vahel puhkenud kokkupõrgete tõttu kohe tuld kustutama asuda.

Moria laagrist põgenes 3000-4000 sisserändajat ümbritsevatele põldudele, samas kui põlengule aitas kaasa tugev tuul.

Ühe politseiniku sõnul ei ole kahtlust, et tule süütasid sees olnud meelega.

Varem esmaspäeval kasvasid Morias pinged kuulujutu tõttu, et sisserändajad saadetakse massiliselt Türgisse.

Lesbose saarel on üle 5600 sisserändaja, keda on 2000 rohkem kui laagri ametlik mahutavus. Tülid on tavalised.

Sarkozy:

Kui tahate saada prantslasteks, siis räägite prantsuse keelt ja elate nagu prantslased. Me ei lepi enam lõimumisega, mis ei toimi, me nõuame assimileerumist. Kui saate prantslasteks, siis on teie esivanemad gallid. Te peate ütlema: ma armastan Prantsusmaad, ma õppisin tundma Prantsusmaa ajalugu, ma pean ennast prantslaseks.

Selle avalduse kontekst on muidugi traditsiooniline suurprantsuse šovinism. Nad on alati niimoodi lähenenud ka oma põlistele vähemusrahvastele, st. bretoonidele, baskidele, oksitaani keelele. Ja muidugi Lotringi sakslastele.

[Kriku]

Somaallaste jõugud terroriseerivad Suubritanniat.

Mõne aasta pärast on iga viies laps Soomes võõrkeelne.

Kas kellelgi on...?

[nmsi]

Somaallaste jõugud terroriseerivad Suurbritanniat

2014. aasta andmete järgi elab Suurbritannias ligikaudu 114 000 Somaalia päritolu inimest, mida on rohkem kui üheski teises Euroopa riigis.

Somaaliast pärit noorte seas levivate probleemide põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida. Nende kodumaa on alates 1991. aastast olnud sõjalistes konfliktides, mis tähendab, et kogu põlvkond sealseid noori on kasvanud üles vägivallast ümbritsetuna.

Sõja eest põgenenuna ei suudeta uues riigis piisavalt kiiresti kohaneda, ei õpita ära keelt ja seetõttu jääb ka õpiedukus kehvapoolseks. Ebaedu kaalukate põhjustena nimetatakse tihti ka heade eeskujude puudumist, vanemate kirjaoskamatust ja kogukonna üldist vaesust.

Võimaluse korral palgatakse eraõpetajad, et lapsi koolis aidata, aga kehva majandusliku seisu tõttu tuleb seda ette pigem harva. Olukorra parandamiseks on mõned omavalitsused loonud somaallastele eraldi noortekeskused, kus neid aidatakse koolitööde tegemisel. Sellised algatused on teretulnud ning lühikese ajaga ka tulemusi toonud.

Kehvade õpitulemuste ja kvalifikatsiooni puudumise tõttu kimbutab tööpuudus kõigist Suurbritannia immigrantidest enim just somaallasi, kellest käib Suurbritannia valitsuse andmete järgi ametlikult tööl vaid umbkaudu 27 protsenti. Vaid üks kümnest somaallasest käib tööl täiskohaga.

Somaallaste üldine maine Suurbritannias on halb ja neisse kiputakse suhtuma eelarvamusega. Somaallaste sõnul soovivad nad endast mõelda kui mustanahalistest. Teised mustanahalised aga näevad neid eraldi grupina ja liigitavad nad halvustavalt «malideks», mis muudab neile ühiskonda sulandumise veelgi keerulisemaks.

Religiooni nähakse ühe parima abistajana somaallaste integreerumisel, sest see annab kogukonna noortele võimaluse teistega sõbrustada ja mõttekaaslasi leida. Enamik somaallastest on sunniidi moslemid.

Kuna sedavõrd väike osa somaallastest teenib raha ausal teel, on kuritegevus paratamatult väga levinud. Noortest somaallastest koosnevad jõugud torkavad silma julmade kuritegude, vägistamise, narkokaubanduse ning röövmõrvadega.

Kõige selle kõrval on teada, et ka islamistlikud äärmusrühmitused üritavad probleemseid somaallastest noori oma ridadesse värvata. Ekstremistid hindavad somaallastest jõuguliikmete juures enim nende kirglikku suhtumist oma jõuku ja valmisolekut võitluseks.

Kuritegevuses nähakse võimalust kiiresti raha teenida ja viljelda «hip-hop-elustiili», mis on varem olnud noortele somaallastele kättesaamatu. Näiteks Londonis tegutseva Woolwich Boysi jõugu liikmed üritavad kuritegelikul teel oma muusikukarjääri rahastada ja võimaldada endale elu, mida elavad kuulsad räpparid. Jõuku kuulumise juures on somaallastele olulised ka austus ja lugupidamine, mida kuritegevuse kaudu loodetakse teenida.

Viimastel aastatel on paljudes linnades üle Suurbritannia tulnud teateid somaallaste toime pandud grupivägistamistest. Väike, aga paraku silmapaistev osa selle kogukonna meestest kohtleb Briti naisi jahisaagina. Paraku on just sellised juhtumid need, mis somaallaste mainele halvasti mõjuvad ja neid ühiskonnast isoleerivad.

Selle aasta alguses avaldas Briti meedia õõvastava loo, kuidas Manchesteris vägistasid kolm somaallast kõrvaltänavas asunud hostelis 16-aastase tüdruku. Samas ruumis viibis veel kuus inimest, kes toimuvat pealt vaatas. Kolm 20-aastast noormeest saadeti vanglasse. Jõugu liider Omar Yussaf veedab trellide taga kümme aastat, ülejäänud kaks said karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.

Kolme mehe toetajad ja sõbrad korraldasid kohtumaja juures meeleavaldusi, kuhu tuldi kohale plakatitega, mis nõudsid «õiglust». Protestil osalejate seas olid ka Yussafi ema ja sõbratar.

Yussaf oma tegu ei kahetsenud ja käitus ohvri vanematega kohtuprotsessil ähvardavalt. Tüdruku pere pidi kuulma veel mõnitusi vägistajate toetajatelt, näiteks piirati ohvri vanemad kohtumajas sisse, neid ähvardati ja pildistati. Selle peale soovitas politsei perel kasutada kohtumaja tagumist sissepääsu, et vältida kokkupuudet kohtumaja ees meelt avaldavate somaallastega.

Mitmel puhul on kohus otsustanud kurjategijad riigist välja saata, aga alati pole see õnnestunud. Ette on tulnud olukordi, kus süüdimõistetud on edukalt rõhunud oma inimõigustele ja nõudnud väljasaatmisotsuse tühistamist. Kaalukas argument on Somaalia rahutu olukord, mis tekitaks otsese ohu riigist välja saadetu elule.

Somaallastest on saanud olulised tegijad ka suurlinnade narkoäris. London, Birmingham ja Sheffield on vaid üksikud näited linnadest, mis viimasel ajal saanud tunnistajaks somaallaste mõjuvõimu tugevnemisele. Arvatakse, et selle kogukonna jõugud on hakanud teistelt kuritegelikelt organisatsioonidelt võimu üle võtma, sest nad on oma eesmärkide nimel valmis ületama igasugused piirid.

Narkoäris on somaallased silma jäänud organiseerituse ja motiveeritusega ning just kangete narkootikumide müügiga. Uimastitega kauplevatele somaallastele enestele kehtib narkootikumide tarvitamise suhtes aga nulltolerants.

Üks levinuimaid meetodeid on selline, et jõuk kasutab ühte kõnekaart, mille numbrit teavad kõik kliendid ja mille kaudu tarbijatele teavet edastatakse. Tuntud numbril tehakse politsei sõnul ühe kuu jooksul ligikaudu 10 000 kõnet.

Somaallastest narkokaubitsejatel on komme ajada äri korterites, kus nende tegevus turvakaamerate ette ei jää. Üks võimalus on üürida kolmeks kuuks elamispind, millest saab uimastiäri peakorter, omanikule makstakse ära deposiit ning pärast kolme kuu möödumist vahetatakse asukohta.

Sellisel juhul üllatavad korteri järgmist üürnikku tihti ebameeldivalt aina ukse taha saabuvad kliendid, kes pole «ettevõtte» kolimisest kuulnud ja loodavad samalt aadressilt oma doosi kätte saada.

Teinekord tungitakse mõnda korterisse, kihutatakse sealt elanikud välja ja kasutatakse seda seejärel narkoäriks. Korteriomanikud valitakse välja sellised, kelle puhul on teada, et nad ei suuda end kaitsta. Tavapäraselt on korraga käigus kaks korterit, millest esimest kasutatakse äriajamiseks ning teist puhkamiseks ja varude hoiustamiseks.

Nagu jõukudevaheliste konfliktide puhul ikka, on oluline oma territooriumi kaitsmine. Somaallaste jõuke on kirjeldatud väga visade ja julmadena. Mitmes suures linnas suutsid somaallased üle võtta territooriumid, mis olid varem aastakümneid kuulunud mõnele teisele jõugule.

Näiteks Bristolis olevat kaks sealset suuremat grupeeringut oma jõud ühendanud, et somaallaste vastu võidelda. Arvatakse, et somaallaste julmus on nendega kodumaalt kaasa tulnud. Paljud praegustest jõuguliikmetest on lapsepõlves iga päev sõjakoledusi näinud ja öeldakse, et seepärast ei karda nad kedagi ega midagi.

Loomulikult on igal lool olemas ka helgem pool: osa noortest somaallastest suudab raskustest läbi murda ja hariduse omandada. Somaallaste enda sõnul loeb au ja väärikus väga palju ja nii ütlevad vanemad tihtipeale oma kriminaalsele teele sattunud poegadest lahti, et perekonna head nime kaitsta.

Suurbritannia kõige silmapaistvamaks somaallaseks võib pidada jooksjat Mo Farahi, kes on toonud oma uuele kodumaale hulganisti suurvõistluste medaleid. Selliseid näiteid on somaallastele hädasti vaja, et anda noortele motivatsiooni ausal teel edu saavutamiseks ning järk-järgult vabaneda kuvandist, mis näitab neid vaid jõhkrate kriminaalidena.

[nmsi]

Mõne aasta pärast on iga viies laps Soomes võõrkeelne

- Soomes on põgenike vastuvõtmisel pikk ajalugu. Kui palju on võõrsilt tulnud laste õpetamise põhimõtted ajas muutunud?

Ma olen ise selle asjaga 20 aastat tegelenud ning saan öelda, et esimeste, Venemaa kaudu tulnud Vietnami pagulaste puhul reguleeris riik liiga vähe ja seda oli tunda. Raha tuli, aga kogu töö jäi ühe õpetaja õlule, kes pidi ise võõrsilt tulnud laste õppeprogrammi kokku panema.

Riiklikku õppekava teise emakeelega lastele polnud veel 1990ndatelgi ning igas linnas ja koolis õpetati erinevaid asju. Peamine tollal tehtud viga oligi see, et koolis jäädi ootama, millal mujalt tulnud laste keeleoskus tavaklassi jaoks piisavalt heaks muutuks, kuid tegelikkuses jäidki nad väikestesse eraldi klassidesse. Nüüd on aga nende laste jaoks eraldi riiklik õppekava ja lapsed lähevad tavaklassi nii kiiresti kui võimalik.

-Kuidas mujalt tulnud laste õpetamine praegu välja näeb? Reeglina õpetajad ju näiteks araabia keelt ei räägi.

Õpetamine käib algusest peale ainult soome keeles, sest õpetajad ei oska laste keelt ja vastupidi. Väga suur osa õpetusest käib visuaalse materjali kaudu. Minu kogemus näitab, et juba paari esimese nädala järel suudavad lapsed mõnes asjas suhelda. See keeleoskus, mille pealt aga muid aineid õppida, tuleb väga individuaalselt.

-Millest see oleneb, kui kiiresti lapsed keele selgeks saavad?

Üldiselt õpivad väiksed lapsed keelt kiiremini, aga teisest küljest on lihtsam õpetada lapsi, kes juba oma emakeeles lugeda oskavad ja kel on õpiharjumus. Mullu tehtud suurem uuring vaatles põhikoolilõpetajate keeleoskust ning selgus, et 87 protsenti neist sai hea või väga hea tulemuse.

Seal vaadeldi ka edukuse põhjuseid ning selgus, et kõige olulisem tegur oli kooliaastate pikkus ning alles seejärel tuli perede sotsiaalmajanduslik taust.

-Kui suur probleem on, et kooli tulevad väga erineva kultuuritaustaga lapsed, ekstreemsemal juhul lapsed kohtadest, kus tüdrukud koolis ei käigi?

Kultuuri tutvustamine ja laste integreerimine on algusest peale õppesse sisse kirjutatud, aga siin on tegelikult kahepoolne küsimus: ühelt poolt peame tegelema sellega, kuidas lapse kodukultuur sobib kooliga, ent teisalt ka vaatama, kuidas kool ise ja teised lapsed selle lapse vastu võtavad. Viimase suhtes on veel palju teha.

Praegu panemegi palju rõhku sellele, et koolides erinevaid kultuure, keeli, religioone ja identiteete rohkem tutvustataks ja õpetataks. Nii võtavad lapsedki teistsuguseid lapsi paremini vastu.

-Kui hästi praegu lapsed mujalt tulnud kaaslasi vastu võtavad?

Hästi, sest kui vaatame Espoo linna, siis näeme, et põhikoolis on 16 protsenti lastest võõrkeelsed. Paljud lapsed on juba lasteaiast peale harjunud, et rühmas on teise päritoluga lapsi. 2020. aastaks on juba iga viies laps võõrkeelne.

-Mis mujalt tulnud lapse õpetamise juures kõige keerulisem on?

Kõige rohkem väljakutseid tuleb ette lastega, kes on üle kümneaastased ja kes on veetnud palju aega pagulaslaagrites ja pole varem üldse koolis käinud. Nii tuleb nad esimese aasta jooksul lugema ja kirjutama õpetada, rääkimata keeleõppest ja õppima õppimisest.

- Ehkki keeleõppes on palju ära tehtud, näitavad uuringud, et mujalt tulnute õpitulemused jäävad emakeeles õppivate laste omadest ikkagi maha ja mitte ainult esimeses immigrantide põlvkonnas, vaid ka teises, kus on lapsed juba Soomes sündinud. Millest see tuleb?

Tõsi, võõrkeelsete laste õpitulemused jäävad nõrgemaks ja mõne aine puhul on vahe lausa kaks aastat. Sageli ongi põhjus selles, et mujalt tulnute koolitee jääb lihtsalt lühemaks.

Tõsine mure on aga selles, et nõrgemad on ka teise inimpõlve tulemused. See on küsimus, millega hakkame tulevikus palju tegelema, sest nende laste puhul ei ole enam asi keeleoskuses, vaid milleski muus.

-Aga mis neist lastest pärast kooli saab? Kui nad juba kooliajal maha jäävad, kas siis ei ole ohtu surnud ringiks?

Me kahjuks ei tea, mis neist pärast saab. Espoos on selline reegel, et pärast põhikooli peab lapsele leiduma kas õppimiskoht või töökoht ja päris üksi neid ei jäeta. Samas näitab statistika, et kui põhikoolis on võõrkeelsete laste osakaal 16 protsenti, siis gümnaasiumis vaid kuus protsenti.

Enamik neist läheb küll ametikoolidesse, ent ka seal on väljalangevus suur – probleem on selles, et minnakse küll mingit eriala õppima, ent tegelik huvi selle vastu jääb väikseks ja siis kaob motivatsioon ning langetakse välja. Neile aladele, mille vastu päriselt aga huvi tuntakse, ei saada sisse.

Meil oleks vaja paindlikumaid süsteeme – ja neid ka proovitakse ja arendatakse –, aga ka võõrsilt tulnud laste akadeemiliste oskuste arendamist, et nad soovi korral gümnaasiumisse pääseksid.

-Põgenike puhul räägitakse palju stereotüüpidest, kus traditsioon või usk takistab lastel õppimist. Kui palju te selliseid stereotüüpe näete?

Ei näe, sest meil on palju just eesti ja vene õpilasi, ent eelkõige oleneb see perekonnast ja kultuurist. Sageli on hoopis vastupidi, kus pagulaspered seavad lastele ja ka tüdrukutele keskmisest kõrgemaid nõudmisi. Afganistani pered on nõudnud vahel rohkemgi kui lastel võimeid: vanemad tahavad, et nende lastest saaksid tingimata insenerid või arstid. Samas on ette tulnud ka juhtumeid, kus tahetakse, et vanemad lapsed tegeleksid nooremate hoidmisega.

-Välismaalt tulnud laste õpetamisega ei ole enamik Eesti õpetajaid kokku puutunud. Mille kohta nad teilt enim nõu küsivad?

Nad küsivad, et mida ma teen, kui laps kooli tuleb. Samuti uurivad nad just õppemeetodite ja -materjalide kohta. Kõige olulisem on aga õpetajate suhtumine ja see, et lapse perekond oleks kaasatud ja et igale lapsele individuaalselt lähenetaks.

_______________________
Arvamusfestivali arutelu: teistest eraldamine on muukeelsele lapsele halvim

Augustis Arvamusfestivalil toimunud haridusteemalises arutelus leiti, et muukeelsete laste kohanemisel on halvim variant, kui nad teistest õpilastest eraldatakse. Seda rõhutasid nii Espoo linna haridusametnik Astrid Kauber kui ka Eestis muukeelsete laste kohanemisega tegelevad spetsialistid.

Sotsiaalpedagoog Mailis Ostra lisas, et parim meetod kaasamiseks on kogu kooliperega vestlemine – kui kõik alates kaasõpilastest kuni sööklapersonalini on kaasatud ja ette valmistatud, läheb õpilase kohanemine ja keeleõpe kiiresti ja ladusalt. Samuti on laste sisseelamise lihtsustamiseks hea leida koolis tugiisikuid nii klassikaaslaste kui pedagoogide seast.

Õnnestunud kohanemise heaks näiteks olid vestlusesse kaasatud õpilased – saksa neiu Henriette ning Süüriast pärit neljanda klassi poiss Ahmed. Mõlemad pöördusid publiku poole eesti keeles, kuigi viimane oli selleks ajaks keelt õppinud kõigest kuus kuud.

Ahmed rõhutas vestluse ajal, et õpetajad on olnud väga lahked ning teda palju toetanud. Nüüd abistab Ahmed keeleõppel juba oma vanemaid ning lõpetas esimese kooliaasta Tallinnas neljade-viitega. Ka Henriette tõi välja, et Kohila kool, kus ta käib, võttis teda väga sõbralikult vastu ning ta näeb, et Eesti koolid on võõrkeelsete õpilaste vastuvõtmiseks kindlasti valmis.

Irene Käosaar haridus- ja teadusministeeriumist kinnitas, et üldharidussüsteem on seni muukultuursete laste kaasamisega hästi hakkama saanud ning lahendused leitakse igale perele individuaalselt.

Probleemiks võivat aga tema hinnangul kujuneda vanemate keeleõpe – kuigi lapsed veedavad päeva eestikeelses keskkonnas, on vanematel alguses kohanemine keeruline. Kui Soomes on ette nähtud riiki saabuvate pagulaste kohanemiseks tuhat keeleõppetundi, siis Eestis vaid sada.

_________________

Kes ta on?

Astrid Kauber töötab Espoo linna haridusametis, tal on 20-aastane kogemus välismaalt tulnud laste integreerimisel Soome haridussüsteemi.

[Avatar]

Yussaf oma tegu ei kahetsenud ja käitus ohvri vanematega kohtuprotsessil ähvardavalt. Tüdruku pere pidi kuulma veel mõnitusi vägistajate toetajatelt, näiteks piirati ohvri vanemad kohtumajas sisse, neid ähvardati ja pildistati. Selle peale soovitas politsei perel kasutada kohtumaja tagumist sissepääsu, et vältida kokkupuudet kohtumaja ees meelt avaldavate somaallastega.

Ja kui leidub keegi kes ütleks umbes nii:
Te lähete kohtusse ja ootate kuid. Te kulutate raha advokaatide peale kes teavad ülihästi, et teid tehakse lolliks. Te võtate vastu otsuse kohtunikult, kes on müüdav nagu viimane tänavalibu… Ent kui te oleksite tulnud minu juurde, oleks mu rahakott olnud teie käsustuses. Kui te oleksite tulnud õigust nõudma minu juurde, nutaksid need jätised, kes teie tütre ruineerisid, täna juba kibedaid pisaraid. Kui niisugune aus mees nagu teie mingi õnnetuse läbi endale vaenlased hangiks, muutuksid need minu vaenlasteks. Ja uskuge mind, nad hakkaksid teid kartma.?

Ja varem või hiljem leidub keegi.

[Kriku]

Aitäh, akf nmsi!

Mõne aasta pärast on iga viies laps Soomes võõrkeelne

[...]

Hästi, sest kui vaatame Espoo linna, siis näeme, et põhikoolis on 16 protsenti lastest võõrkeelsed. Paljud lapsed on juba lasteaiast peale harjunud, et rühmas on teise päritoluga lapsi. 2020. aastaks on juba iga viies laps võõrkeelne.

Väga tõenäoliselt siis ikka Espoos on iga viies laps 2020. aastaks võõrkeelne. Mitte kogu Soomes. Ajakirjanik Põlissoomlaste palgal...?

[Kriku]

Saksamaad tabas ehitusbuum: kortermajade ehituslubade arv kasvas aastaga 26 protsenti.

[Chupacabra]

Merkel REGRETS open-door migrant policy
http://www.express.co.uk/news/world/712 ... ant-policy

[Kriku]

Ta ei kahetse artikli järgi mitte niivõrd immigratsioonile ukse avamist kui seda, et Saksamaa polnud selleks paremini valmis.

"The saying 'we can do this' is part of my political work. I really don't want to repeat it anymore. Some feel provoked by this sentence but it wasn't meant that way.

"If people decide that they do not want to take in people of a Muslim belief then the constitution, the Christian values and my personal opinion will be opposed to that.

"I myself have also relied on the Dublin agreement for a long time, that, simply speaking, removed the problem from Germany.

"That was not good. And if I could I would turn back time for many, many years to be able to better prepare myself with the entire government and all those responsible for this situation that hit us when we were rather unprepared in the late summer of 2015.

"Since then we have tried with all our might to shape, organise and regulate and much has already been achieved with this, very much.

"Still, I am aware that many areas are still lacking."

Aga vahet pole - praktikas tähendab see sama. 82% protsenti sakslastest tahab immigratsioonipoliitika muutust ja see on ikka väga kõva sõna võrreldes 2 aasta taguse olukorraga.

[ambur123]

Yussaf oma tegu ei kahetsenud ja käitus ohvri vanematega kohtuprotsessil ähvardavalt. Tüdruku pere pidi kuulma veel mõnitusi vägistajate toetajatelt, näiteks piirati ohvri vanemad kohtumajas sisse, neid ähvardati ja pildistati. Selle peale soovitas politsei perel kasutada kohtumaja tagumist sissepääsu, et vältida kokkupuudet kohtumaja ees meelt avaldavate somaallastega.

Ja kui leidub keegi kes ütleks umbes nii:
Te lähete kohtusse ja ootate kuid. Te kulutate raha advokaatide peale kes teavad ülihästi, et teid tehakse lolliks. Te võtate vastu otsuse kohtunikult, kes on müüdav nagu viimane tänavalibu… Ent kui te oleksite tulnud minu juurde, oleks mu rahakott olnud teie käsustuses. Kui te oleksite tulnud õigust nõudma minu juurde, nutaksid need jätised, kes teie tütre ruineerisid, täna juba kibedaid pisaraid. Kui niisugune aus mees nagu teie mingi õnnetuse läbi endale vaenlased hangiks, muutuksid need minu vaenlasteks. Ja uskuge mind, nad hakkaksid teid kartma.?

Ja varem või hiljem leidub keegi.

akf nmsi-le ka minult tänud artiklite (eriti esimese) eest!
Huvitav, et selle artikli peale on teatud asjatute foobiate teemal eeskõnelejad praegu üsna kuss.

Mis lugedes silma jäi, oli kohtusüsteemi jõuetus nende kaabakate väljasaatmisel: "Ette on tulnud olukordi, kus süüdimõistetud on edukalt rõhunud oma inimõigustele ja nõudnud väljasaatmisotsuse tühistamist." Ja ei ole nad ju üksi end kohtus esindamas vaid sageli võtavad mingid kohalikud õiguslaste seltsid nad oma kaitsva tiiva alla (analoogsed näited ka meil juba olemas). See on minule kõige uskumatum asi, et selliste alaealisi (!) grupiga (!) vägistavate jätiste (ei hakka foorumit roppustega risustama) kaitseks üldse keegi sõna võtab ja veelgi enam, et seda sageli teevad veel kohalikud "õiguslased" - no pole sõnu...

Artikli juures kena pilt ka "kangelaste" prototüüpidest, paneme siis teistele vaatamiseks ka:

[krizz]

Sarkozy:

Kui tahate saada prantslasteks, siis räägite prantsuse keelt ja elate nagu prantslased. Me ei lepi enam lõimumisega, mis ei toimi, me nõuame assimileerumist. Kui saate prantslasteks, siis on teie esivanemad gallid. Te peate ütlema: ma armastan Prantsusmaad, ma õppisin tundma Prantsusmaa ajalugu, ma pean ennast prantslaseks.

Selle avalduse kontekst on muidugi traditsiooniline suurprantsuse šovinism. Nad on alati niimoodi lähenenud ka oma põlistele vähemusrahvastele, st. bretoonidele, baskidele, oksitaani keelele. Ja muidugi Lotringi sakslastele.

Ungari juudi soost Sarkozy on vana kaval tuulelipp. Kui ta võimul oli, oli tema eesmärk prantslased vajadusel lausa vägisi teiste rahvastega ära segada. http://whitegenocideproject.com/french- ... mix-races/

“The goal is to meet the challenge of racial interbreeding. The challenge of racial interbreeding that faces us in the 21st Century.” he said.
“It’s not a choice, it’s an obligation. It’s imperative. We cannot do otherwise. We risk finding ourselves confronted with major problems.”
“We MUST change; therefore we WILL change. We are going to change ALL at the same time. In business, in administration, in education, in the political parties. And we will obligate ourselves as to results.”
“If this volunteerism does not work for the Republic, then the State will move to still more coercive measures.“

Tundub üldse, et eriti just sellised mitmekultuurilise päritoluga poliitikud on eriti vastuvõtlikud multikulturismile ja igasuguse rahvusidentiteedi olulisuse halvustamisele. Kõik need Shultzid, Junkerid, Kaljurannad, Ossinovskid, Obamad jt. Kui sellist isiklikku tunnet ei ole, siis ei saada ka sellest aru ja hakatakse seda kergekäeliselt muutma, hävitama. Nemad sellest identiteedist puudust ei tunne. Sitta kah, kui tsiteerida klassikuid. Selline asi pole naljaasi. Rahvastiku muutmine on tagasipöördumatu protsess ja mingi väikese kliki otsustada seda jätta - see on kuritegu.