http://maailm.postimees.ee/v2/3809025/somaallaste-jougud-terroriseerivad-suurbritanniat kirjutas:
Somaallaste jõugud terroriseerivad Suurbritanniat
2014. aasta andmete järgi elab Suurbritannias ligikaudu 114 000 Somaalia päritolu inimest, mida on rohkem kui üheski teises Euroopa riigis.
Somaaliast pärit noorte seas levivate probleemide põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida. Nende kodumaa on alates 1991. aastast olnud sõjalistes konfliktides, mis tähendab, et kogu põlvkond sealseid noori on kasvanud üles vägivallast ümbritsetuna.
Sõja eest põgenenuna ei suudeta uues riigis piisavalt kiiresti kohaneda, ei õpita ära keelt ja seetõttu jääb ka õpiedukus kehvapoolseks. Ebaedu kaalukate põhjustena nimetatakse tihti ka heade eeskujude puudumist, vanemate kirjaoskamatust ja kogukonna üldist vaesust.
Võimaluse korral palgatakse eraõpetajad, et lapsi koolis aidata, aga kehva majandusliku seisu tõttu tuleb seda ette pigem harva. Olukorra parandamiseks on mõned omavalitsused loonud somaallastele eraldi noortekeskused, kus neid aidatakse koolitööde tegemisel. Sellised algatused on teretulnud ning lühikese ajaga ka tulemusi toonud.
Kehvade õpitulemuste ja kvalifikatsiooni puudumise tõttu kimbutab tööpuudus kõigist Suurbritannia immigrantidest enim just somaallasi, kellest käib Suurbritannia valitsuse andmete järgi ametlikult tööl vaid umbkaudu 27 protsenti. Vaid üks kümnest somaallasest käib tööl täiskohaga.
Somaallaste üldine maine Suurbritannias on halb ja neisse kiputakse suhtuma eelarvamusega. Somaallaste sõnul soovivad nad endast mõelda kui mustanahalistest. Teised mustanahalised aga näevad neid eraldi grupina ja liigitavad nad halvustavalt «malideks», mis muudab neile ühiskonda sulandumise veelgi keerulisemaks.
Religiooni nähakse ühe parima abistajana somaallaste integreerumisel, sest see annab kogukonna noortele võimaluse teistega sõbrustada ja mõttekaaslasi leida. Enamik somaallastest on sunniidi moslemid.
Kuna sedavõrd väike osa somaallastest teenib raha ausal teel, on kuritegevus paratamatult väga levinud. Noortest somaallastest koosnevad jõugud torkavad silma julmade kuritegude, vägistamise, narkokaubanduse ning röövmõrvadega.
Kõige selle kõrval on teada, et ka islamistlikud äärmusrühmitused üritavad probleemseid somaallastest noori oma ridadesse värvata. Ekstremistid hindavad somaallastest jõuguliikmete juures enim nende kirglikku suhtumist oma jõuku ja valmisolekut võitluseks.
Kuritegevuses nähakse võimalust kiiresti raha teenida ja viljelda «hip-hop-elustiili», mis on varem olnud noortele somaallastele kättesaamatu. Näiteks Londonis tegutseva Woolwich Boysi jõugu liikmed üritavad kuritegelikul teel oma muusikukarjääri rahastada ja võimaldada endale elu, mida elavad kuulsad räpparid. Jõuku kuulumise juures on somaallastele olulised ka austus ja lugupidamine, mida kuritegevuse kaudu loodetakse teenida.
Viimastel aastatel on paljudes linnades üle Suurbritannia tulnud teateid somaallaste toime pandud grupivägistamistest. Väike, aga paraku silmapaistev osa selle kogukonna meestest kohtleb Briti naisi jahisaagina. Paraku on just sellised juhtumid need, mis somaallaste mainele halvasti mõjuvad ja neid ühiskonnast isoleerivad.
Selle aasta alguses avaldas Briti meedia õõvastava loo, kuidas Manchesteris vägistasid kolm somaallast kõrvaltänavas asunud hostelis 16-aastase tüdruku. Samas ruumis viibis veel kuus inimest, kes toimuvat pealt vaatas. Kolm 20-aastast noormeest saadeti vanglasse. Jõugu liider Omar Yussaf veedab trellide taga kümme aastat, ülejäänud kaks said karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.
Kolme mehe toetajad ja sõbrad korraldasid kohtumaja juures meeleavaldusi, kuhu tuldi kohale plakatitega, mis nõudsid «õiglust». Protestil osalejate seas olid ka Yussafi ema ja sõbratar.
Yussaf oma tegu ei kahetsenud ja käitus ohvri vanematega kohtuprotsessil ähvardavalt. Tüdruku pere pidi kuulma veel mõnitusi vägistajate toetajatelt, näiteks piirati ohvri vanemad kohtumajas sisse, neid ähvardati ja pildistati. Selle peale soovitas politsei perel kasutada kohtumaja tagumist sissepääsu, et vältida kokkupuudet kohtumaja ees meelt avaldavate somaallastega.
Mitmel puhul on kohus otsustanud kurjategijad riigist välja saata, aga alati pole see õnnestunud. Ette on tulnud olukordi, kus süüdimõistetud on edukalt rõhunud oma inimõigustele ja nõudnud väljasaatmisotsuse tühistamist. Kaalukas argument on Somaalia rahutu olukord, mis tekitaks otsese ohu riigist välja saadetu elule.
Somaallastest on saanud olulised tegijad ka suurlinnade narkoäris. London, Birmingham ja Sheffield on vaid üksikud näited linnadest, mis viimasel ajal saanud tunnistajaks somaallaste mõjuvõimu tugevnemisele. Arvatakse, et selle kogukonna jõugud on hakanud teistelt kuritegelikelt organisatsioonidelt võimu üle võtma, sest nad on oma eesmärkide nimel valmis ületama igasugused piirid.
Narkoäris on somaallased silma jäänud organiseerituse ja motiveeritusega ning just kangete narkootikumide müügiga. Uimastitega kauplevatele somaallastele enestele kehtib narkootikumide tarvitamise suhtes aga nulltolerants.
Üks levinuimaid meetodeid on selline, et jõuk kasutab ühte kõnekaart, mille numbrit teavad kõik kliendid ja mille kaudu tarbijatele teavet edastatakse. Tuntud numbril tehakse politsei sõnul ühe kuu jooksul ligikaudu 10 000 kõnet.
Somaallastest narkokaubitsejatel on komme ajada äri korterites, kus nende tegevus turvakaamerate ette ei jää. Üks võimalus on üürida kolmeks kuuks elamispind, millest saab uimastiäri peakorter, omanikule makstakse ära deposiit ning pärast kolme kuu möödumist vahetatakse asukohta.
Sellisel juhul üllatavad korteri järgmist üürnikku tihti ebameeldivalt aina ukse taha saabuvad kliendid, kes pole «ettevõtte» kolimisest kuulnud ja loodavad samalt aadressilt oma doosi kätte saada.
Teinekord tungitakse mõnda korterisse, kihutatakse sealt elanikud välja ja kasutatakse seda seejärel narkoäriks. Korteriomanikud valitakse välja sellised, kelle puhul on teada, et nad ei suuda end kaitsta. Tavapäraselt on korraga käigus kaks korterit, millest esimest kasutatakse äriajamiseks ning teist puhkamiseks ja varude hoiustamiseks.
Nagu jõukudevaheliste konfliktide puhul ikka, on oluline oma territooriumi kaitsmine. Somaallaste jõuke on kirjeldatud väga visade ja julmadena. Mitmes suures linnas suutsid somaallased üle võtta territooriumid, mis olid varem aastakümneid kuulunud mõnele teisele jõugule.
Näiteks Bristolis olevat kaks sealset suuremat grupeeringut oma jõud ühendanud, et somaallaste vastu võidelda. Arvatakse, et somaallaste julmus on nendega kodumaalt kaasa tulnud. Paljud praegustest jõuguliikmetest on lapsepõlves iga päev sõjakoledusi näinud ja öeldakse, et seepärast ei karda nad kedagi ega midagi.
Loomulikult on igal lool olemas ka helgem pool: osa noortest somaallastest suudab raskustest läbi murda ja hariduse omandada. Somaallaste enda sõnul loeb au ja väärikus väga palju ja nii ütlevad vanemad tihtipeale oma kriminaalsele teele sattunud poegadest lahti, et perekonna head nime kaitsta.
Suurbritannia kõige silmapaistvamaks somaallaseks võib pidada jooksjat Mo Farahi, kes on toonud oma uuele kodumaale hulganisti suurvõistluste medaleid. Selliseid näiteid on somaallastele hädasti vaja, et anda noortele motivatsiooni ausal teel edu saavutamiseks ning järk-järgult vabaneda kuvandist, mis näitab neid vaid jõhkrate kriminaalidena.
