Autotehnikateema

[Some]

Mul ikka püsiv nelikvedu... Aga kaubikutest proovisime nii mersut kui volkarit, kumbki ei roninud välja, nõksuta palju tahad.

[Kapten Trumm]

Kas need Bolti autod mitte aastaringselt lamellidega ei uisuta? Kui lume all on jää või kinni tallatud lumi, mis on umbes jää laadne, siis sellise peal ei pea ükski lamell. Ainus võimalus kinni jäädes on, et oma pagasnikus labidat ja kotitäit graniidipuru. Lisaks see "aga", et lamell kohapeal ringi käies poleerib enda kinni istumise koha täitsa peegliks, kus edasine pidamine on null. Samal põhjusel on massiline lamellide kasutus nt linnas täiesti ohtlik, kuna kõik foorialused poleeritakse peegliks, kus järgmine lamellidega sõitja saab pidama vaid eessõitja pagasnikus. Naeltega autod ongi ainsad, mis seda õudust kuidagi karestavad.

Ja nelivedu liigubki paremini, kohati võib lausa tuledeni ulatuvas lumes sumada. Seejuures täitsa suvaline nelivedu, ei pea ainult "sümmeetriline" olema. Elus on õnnestunud sõita Fiat Ducato 4x4-ga, liigub ausalt.

[Kapten Trumm]

Ja mis puudutab seda "testivõitjate" juttu, siis seesama Hankook iPike RS2 oli 2022 TM talvetrehvitestis 2-l kohal ja ka varasemates testides kõrgetel kohtadel. Näiteks 2018 aasta testis oli Hankook 3-s ja Nokian alles 4-s

1 nov Autoleht avaldas selliste suuremate rehvitestide kokkuvõttena paremuse edetabeli:

Lamellid
1.Conti VikingContakt 7
2.GY Ultra Grip Ice 3
3.Nokian Hakkapeliitta R5
4.Michelin X-Ice Snow
5. Hankook Winter I*Cept IZ2
6. Bridgestone Blizzak Ice
7. Pirelli Ice Zero Asimetrico

Naastud
1.Nokian Hakkapeliitta 10
2. Conti Ice Contact 3
3. Michelin X-ice North 4
4. GY Ultra Grip Arctic 2
5. Bridgestone Blizzak Spike 3
6. Hankook Winter I*Pike RS2
7. Kumho WinterCraft Ice

Nagu ma rääkisin eespool, Hankook on tubli keskmik ja kui "testivõitjad" kalliks jäävad, tasub igati ostmist. Ja jutt, et Nokian on vilets, on lihtsalt.....rahvajutt.

Odavatest naastrehvidest ka -ajalugu on teinud hiina kärakas nimega Winrun Winter Max, mis hoolimata kõvast 200-st naastus sai kõikides katsetes pähe mitte ainult naastude, vaid ka lamellide käest.

[Walter2]

------------------
6. Hankook Winter I*Pike RS2
---------------------

Selle rehviga on imelikud kogemused. Hind oli hea aga naelu ei hoidnud sees - hooaja lõpus olid üle poolte naeltest lahkunud tööpostilt, kuigi rehvid sõideti sisse järgides kõiki soovitusi. Allesjäänud naeltel ka kõigil pead maha kulunud. Tugev kahtlus jäi, et kohapeal paigaldatud naelad. Ilmselt saadi naastudeta rehvid hea hinnaga kätte ja lõppnaelutusel läksid sisse mingid noname naelad. Ma rohkem igatahes nendega ei katseta.

[Kapten Trumm]

Naelte välja lendamine on muidu "naelutatud lamellidele" omane, kuna pehme kummisegu ei hoia neid kuigi kõvasti kinni. Aga taolist kogemust mul pole, pigem oleks märkinud ära, et nad olid minuarust keskmisest kärarikkamad, aga see võibolla tundub. Näiteks Conti Ice Contact 3 on sama auto all ikka tuntavalt vaiksem. Kui kõrvuti need panna, saab ka aru - contil on moodsa kombe kohaselt naelte paigutus täiesti süsteemivaba, Hankookil on need vanakooli kombe kohaselt umbes 6-s reas. Kuna naelad hakkavad pidurdamisel töötama eelmiste naelte tehtud soontes jääs, siis efekt langeb - aga see võib olla kompenseeritud rohkemate naeltega (mis tähendab rohkem mürinat). Vähemalt visuaalselt tundub HK-s rohkem naelu ka olevat.

Lisaks on Conti naelte augud sellised veidra kujuga, mis nagu lubaks naelal käia rohkem vasakult paremale koormuse all. Nokianil on naelad sellised ovaalse ristlõikega. HK naelad on tavapärased ümmargused.

[Sten1111]

------------------
6. Hankook Winter I*Pike RS2
---------------------

Selle rehviga on imelikud kogemused. Hind oli hea aga naelu ei hoidnud sees - hooaja lõpus olid üle poolte naeltest lahkunud tööpostilt, kuigi rehvid sõideti sisse järgides kõiki soovitusi. Allesjäänud naeltel ka kõigil pead maha kulunud. Tugev kahtlus jäi, et kohapeal paigaldatud naelad. Ilmselt saadi naastudeta rehvid hea hinnaga kätte ja lõppnaelutusel läksid sisse mingid noname naelad. Ma rohkem igatahes nendega ei katseta.

Mul kunagi olid sellised ja pidasid väga hästi vastu. Kui ma õigesti mäletan siis neil naela teravik oli tähiku kujuga.

[Kapten Trumm]

Mulle seletati nii, et tänapäeval on korraliku rehvi tehasenaastud alati alumiiniumkorpusega, kus sees on kõvasulamist südamik. Noname naeltel, mida paigaldatakse Eestis odavatele rehvidele, on kogu naast valmistatud ühes tükis lihtsalt mingist vähe kõvemast terasest ja see tingibki naastu teraviku ära kulumise, kui rohkelt asfalti on.

Kõvasulamist südamik pehmes korpuses on aga "iseterituv", koos rehvi kulumisega kulub alumiinium kõvasulami ümbert, mis tagab selle, et alati on piisav pikkus kõvasulamit jäässe haakimas.

Nendel üleosalistel odavatel naeltel kulub kõigepealt ära naastu teravik ja seejärel hakkab kogu naast lihtsalt koos rehviga kuluma - et siis jääomadused selliste naastudega kestavad senikaua, kui see naelateravik on enamvähem kulunud. Ehk siis üks hooaeg.

Mul olid naise autol kunagi ostes kaasas talverehvid, millel olid plastmassist "naastud".

Naastude välja lendamine aga (korraliku sissesõidu korral) on kvaliteetsetel naastrehvidel vältimatu - lihtsalt pehme rehvisegu ei hoia nii hästi neid rehvis kinni kui hiina plastmassrehv. GY või Conti rehvil ongi peale kolme talve ehk kolmveerand naelu alles.

[2korda2]

Kui kõrvuti need panna, saab ka aru - contil on moodsa kombe kohaselt naelte paigutus täiesti süsteemivaba, Hankookil on need vanakooli kombe kohaselt umbes 6-s reas. Kuna naelad hakkavad pidurdamisel töötama eelmiste naelte tehtud soontes jääs, siis efekt langeb - aga see võib olla kompenseeritud rohkemate naeltega (mis tähendab rohkem mürinat).

Naelad pole süsteemivabalt - muster on vajalik juba selleks, et tagada rehvi tasakaal ja ühtlane pidamine.
Teist korda esitad väite, justkui samal joonel asuvad naelad jookseks eelmiste tehtud soontes. See väide kehtib üksnes juhul kui kõik järgnevad tingimused vastavad tõele:
1. Auto liikumissuund on täpselt rehvi jooksu suunaga võrdne (ei ole mingit külglibisemist).
2. Rehv lohiseb. Veereval rehvil saab iga nael enda vastu värske teekatte/jää punkti. Euroopas ei tohi juba mõnda aega ilma ABS-ita autosid müüagi. Väikestel kiirustel ei pruugi küll ABS rehvi lohisemist ära hoida aga sellistel kiirustel pole ka olulist vahet.
3. Samal joonel asuvate naelte vahekaugus on väiksem kui rehvi ja teekatte puutepinna pikkus rehvi jooksu suunal*.
* seda on võimalik arvutada teades:
a. rehvirõhku
b. rehvimõõtu (laius)
c. auto massi
Sisuliselt analoogse arvutuse (tõsi, tagurpidi - auto massi leidmiseks anti manomeeter, joonlaud ja A4 paber) tegid mõned aastad tagasi Rakett 69 osalised.

[wolfgang]

Naastud on tänapäeval tavaliselt jah alumiinimist korpuses, pisike kõvasulam ora. Päris tihti on vendadel, kel "kõik naelad on sees, aga kumm sittagi ei pea", lähemal vaatlusel, kummis vaid seea alumiininium osa ja kõvasulam rikastab ammu maanteeäärt.
Kõvasulam alumiiniumis küll iseterituv ei ole, kuna nende materjalide kõvadus-tugevus on niivõrd erinevast klassist. Sellist iseteritumiseffekti võib kohata näit. san-mai tüüpi noa terade, aga ka nn. sepavikatitel, kus kõvem teras on pehmema siise taotud, et hoiaks tera, aga rabe ei oleks. Samas on see ka siis pigem hüpoteteetiline, kuna nii õhukest kihti, kui terva noa lõikeserv olema peaks enivei tekitada ei õnnestu.

[Kapten Trumm]

Iseterituv selles mõttes, et alumiiniumist kest kulub rehviga sama kiirelt, paljastades selle käigus seda kõvasulamist ora, mis kompenseerib selle (kõvasulamist ora) kulumist. Mis tähendab, et naelad on "teravad" ka neljandal hooajal ja südamikud ulatuvad endiselt mõni mm rehvist välja.

Odavnaeltega pidi olema nii, et teravik kulub ära, aga kuna taolist kompenseerimist ei toimu, siis kulub ülejäänud naast rehviga enamvähem samas tempos, väljaulatuvat osa ei teki ja naastrehvi omadused on kadunud.

Sellest see alumiiniumkest ongi, et tagamaks kulumisest sõltumata südamiku väljaulatumist mustrist, mis siis jäässe haagib.

[Kapten Trumm]

Naelad pole süsteemivabalt - muster on vajalik juba selleks, et tagada rehvi tasakaal ja ühtlane pidamine.
Teist korda esitad väite, justkui samal joonel asuvad naelad jookseks eelmiste tehtud soontes. See väide kehtib üksnes juhul kui kõik järgnevad tingimused vastavad tõele:
1. Auto liikumissuund on täpselt rehvi jooksu suunaga võrdne (ei ole mingit külglibisemist).
2. Rehv lohiseb. Veereval rehvil saab iga nael enda vastu värske teekatte/jää punkti. Euroopas ei tohi juba mõnda aega ilma ABS-ita autosid müüagi. Väikestel kiirustel ei pruugi küll ABS rehvi lohisemist ära hoida aga sellistel kiirustel pole ka olulist vahet.
3. Samal joonel asuvate naelte vahekaugus on väiksem kui rehvi ja teekatte puutepinna pikkus rehvi jooksu suunal*.
* seda on võimalik arvutada teades:
a. rehvirõhku
b. rehvimõõtu (laius)
c. auto massi
Sisuliselt analoogse arvutuse (tõsi, tagurpidi - auto massi leidmiseks anti manomeeter, joonlaud ja A4 paber) tegid mõned aastad tagasi Rakett 69 osalised.

Suht sisutühi teoretiseerimine, kommenteeriks. Kaalu andmiseks kasutatakse veel imagoloogilisi võtteid nagu "juba teist korda sa eksid jne".
Kahe rehvi naelamustri pildid, kummal on jääl parem pidamine näiteks pikisuunas (pidurdamisel ja kiirendamisel)? Küsimuse vastus ehk peitub juba nimetuses, Continental on "testivõitja", teisel pildil oleval mingil odavrehvil (või vananenud rehvil) töötavad naelad ainult neljas "vaos".

Võrdse pidamise tagamise jutt aga - naelte juhusliku paigutuse korral (vasakule-paremale) tagatakse rehvi võrdne pidamine igas asendis sellega, et iga rehvi raadiuse ühiku (nt 10 cm) kohta on samapalju naelu). Pidamise paremus saavutatakse sellega, et naelad ei satu rehvi libisemisel eelmise naela tekitatud vakku (kus järgmise naela efekt langeb tunduvalt). Eriti oluline on see ABS-ga autodel, kus rattad ei lohise sama koha peal.

Rehve luuakse ja neid katsetatakse oluliselt kõrgemal tasemel kui gümna teoreetiline füüsika. Alles üritati mulle selgeks teha, et rehvi pidamine ei sõltu kontaktpinna suurusest (st rehvi laiusest), pärast selgus, et ikka sõltub küll. Asi on märksa keerukam kui keska füüsika hõõrdejõu valemid.

[Sten1111]

Kindel et täis terasest naelad üldse olemas on tsiviilkasutuses? Kas mitte naela max kaal ei või olla max 1.6g. Praegu on rehvid juba kõvasti edasi arenenud aga ma mäletan vanemate jääraja meeste ütlust et kui naelad roostetavad siis peavad hästi.
Teras nael peaks alguses vähemalt hästi pidama kuna raskem nael tungib välja poole suurema kiirusega. Samas peaksid nad ka lihtsamini jäädavalt lahkuma.
Tava kasutuse kohta ei oskagi seisukohta võtta aga jää peal on rohkete ja "suvaliselt" paigutatud naeltega oluliselt parem minek.

[2korda2]

Suht sisutühi teoretiseerimine, kommenteeriks.

Kui argumendid otsa saavad ega siis paremat vastust anda olegi. Lükka väited ümber, ära tühja haugu. Mind eriti huvitab kuidas veereval rehvil naelad muudkui samasse vakku satuvad.

[kaupo51]

Täna õhtul Tallinnas selline lugu. Ilm oli temperatuuri mõttes umbes nullis. Asfalt kaetud nagu õrna jääkirmega. Seisan esiveolise sõiduautoga punase tule taga esimesena Paldiski maanteel K Rauta poe juures Õismäel. Teises reas, mis läheb otse, esimene rida lõpeb varsti ära ja pöördub Alexela jaama. Esimesse ritta tekib kõrvale paar autot. Saan aru, et neil on varsti plaan mulle kiirendusega "ära teha". Roheline tuli. Võtan kohalt normaalses tempos ja kõrvalreas hakkab õudne krabin pihta, nagu naelad kraabiksid asfalti. Kuulen kuidas mootor kõrvalreas korraks möiratab, aga rattad ei haaku, krõbin ja auto ei liigu minust ette. Kui rada lõpeb otsa, reastub auto minu taha, marki ei suuda pimeduse tõttu tuvastada, aga pigem uuepoolne auto. Mõtlen, et miks tal see kiirendussööst välja ei tulnud, äkki mingid odavad naelrehvid? Oskamatu juht? Ei tea. Minu autol olid all Conti VikingContact 7 lamellid. Tõesti hea rehv peaks ütlema, ei mingit krõbinat ja ei mingit rataste ringikäimist (tühjalt kraapimist).

[Sten1111]

Saan aru, et neil on varsti plaan mulle kiirendusega "ära teha". Mõtlen, et miks tal see kiirendussööst välja ei tulnud, äkki mingid odavad naelrehvid? Oskamatu juht? Ei tea. Minu autol olid all Conti VikingContact 7 lamellid.

Ära võta sellist manöövrit kui "ära tegemist". Ma teen nii näiteks sellepärast et mulle ei meeldi seosetu uimerdamine mida 90% juhtidest teevad. Asfaldi peal kus ei ole korralikku jääd vaid kirme töötabki lamell ilmselt paremini. Samas 250+naela vaevalt asfaldil hästi töötab. Tal võis olla kehvem veojõu kontroll või puudus see üldse. Või raskem auto vms