www.militaar.net

Xender: Tuleb siis 180 tk Arma 6x6 ja 50 tk ZPT 4x4.

#Estonia: The Estonian Centre for Defence Investments (ECDI) has signed contracts to supply the Estonian Defence Forces with 224 #Turkish armoured vehicles for €220 million.

Specifically, 112 Otokar Arma 6x6 APCs for €130 million and 112 Nurol Makina NMS 4x4 IMVs for €90 million.

https://twitter.com/praisethesteph/stat ... 0441903399

Kumb siis nüüd õige on?

Nägin neid numbreid Twitteris, veidi otsimise järel, nägin nüüd, et mitmeid erinevaid numbrid samuti liiguvad ringi, ehk siis peab mingisuguse ametliku kinnituse ära ootama selles osas.

Kas ma näev õigesti ,et selles uues 6x6 on jalaväe jaoks ainult 7 kohta?

Eesti uudised väidavad ka /---/ Mõlemaid ostetakse umbes ühepalju. /---/
ja /---/ Peale juhi ja sihturi mahutab kuuerattaline soomustransportöör Arma veel kaheksa meeskonnaliiget /---/
https://www.err.ee/1609136915/teine-jal ... oomukitega

LupusII kirjutas: ↑19 Okt, 2023 14:31 Kas ma näev õigesti ,et selles uues 6x6 on jalaväe jaoks ainult 7 kohta?

See on ilmselt pilt 4x4 masina sisemusest.

LupusII kirjutas: ↑19 Okt, 2023 14:31 Kas ma näev õigesti ,et selles uues 6x6 on jalaväe jaoks ainult 7 kohta?

Jaoülem istub ees, nagu PASI-is?

Erinevatel riikidel on erinev lähenemine ja poliitika kaitsehangete ja kodumaise kaitsetööstuse edendamise-toetamise osas.

Näiteks suurematel Euroopa riikidel on asi väga lihtne: kõigil oma suured, vanad, väärikad ja kogemustega kaitsetööstusettevõtted (=töökohad=hääled valimistel) ja nad põhimõtteliselt tellivad suurema osa relvi, tehnikat ja varustust omaenda tööstuselt, isegi kui välismaiste konkurentide käest oleks võimalik saada kiiremini, paremini või odavamalt. See ka üks põhjuseid, miks Euroopas on ebaproportsionaalselt palju sarnast funktsiooni täitvaid relvasüsteeme, mis kokkuvõttes ajab tükihinna ülesse ning kaudselt piirab seda, kui palju relvasüsteeme üldse riik soetada suudaks.

Siis on riigid, kes tellivad oma kodumaiselt tööstuselt seda, mida viimased toota suudavad ja oskavad; ja mida ei suuda ja/või mille osas pole enam eriti mõtet hakata jalgratast leiutama, selle tellivad välismaalt. Näide: Soome toodab ise nt nui neljaks kõik oma soomustranportöörid alates 1980. aastatest, aga kui vaja osta nt iseliikuvaid haubitsaid, siis on sarnaselt Eestiga Korea second-hand; uusimad õhukaitseraketid tulevad Iisraelist jne.

Lätis on hankepoliitika (või isegi vist seadusest tulenev nõue), et iga uue suurema hankega peaks u 30% tootmisest või komplekteerimisest vms toimuma Lätis kohapeal. Iseenesest on sellisel nõudel mitu üllast plussi – osa rahast jääb Lätisse, Läti inimesed saavad tööd ja leiba, peaks tekkima baas kohapeal hoolduse-remondi tegemiseks, tarnekindlust kriisi ja sõja korral. Ilmselge miinus on see, et iga uue asja kohapeal alustamine nõuab täiendavat investeeringut, mille otseselt või kaudselt maksab ikkagi kinni Läti maksumaksja. Saades seeläbi sama raha eest vähem kraami, või makstes sama kraami eest kõrgemat hinda. Ja ei too selline skeem automaatselt kaasa ka mingit ekspordipotentsiaali, sest üldiselt pole suured kaitsetööstusettevõtted huvitatud sellest, et keegi nende eest leiva laualt ära sööb edaspidi. Klassikaline näide: 20 aastat tagasi ostis Poola Patrialt õiguse litsentsi alusel toota Poolas kohapeal 700 Patria AMV-d (Poolas tuntud kui Rosomak). Edasine ekspordipotentsiaal oli algusest peale „piiratud vaid teatud turgudega“, mistõttu on praktikas asi välja kukkunud niimoodi, et praktiliselt kõik mitmed sajad teistes Euroopa ja muu maailma riikides kasutatavad AMV-d on toodetud just Soomes, mitte Poolas, kuigi ainuüksi tööjõukulude mõttes peaksid Poola Rosomakid olema märksa odavamad.

Kui jätta kõrvale 1990. aastate alguse igasuguseid eksperimendid ja meid väga pikka aega toitnud second-hand turu (mis tänaseks kokku kuivanud), siis Eesti kaitsehangete (vist kirjutamata) poliitika on suht-koht alati olnud selline, et põhimõtteliselt on välistatud hanked Venemaalt, Valgevenest ja Põhja-Koreast, olemuslikult vist ka Hiinast, aga muus osas võivad pakkumisi teha kõik maailma riigid ja tootjad, loeb vaid hinna, kvaliteedi ja kvantiteeti suhe; samuti ei osta me üldjuhul väga uusi või eksperimentaalseid asju (need pea alati ka liiga kallid niikuinii). Ja selle tulemusel ei hangi me asju mitte ainult Euroopast või USA-st, vaid Koreast (iseliikurid), Singapurist (laevatõrjeraketid), Iisraelist (loitering droonid, uued kuulipritsid) ja nüüd siis ka Türgist. Ei näe ühtegi head põhjust, miks peaks 1951. aastast NATO-sse kuuluvale Türgile ütlema „ei“, kui on OK teha päris suuri hankeid ka Aasiast. Ma isegi ei kujuta hästi ette, millise sisulise või juriidilise argumendiga oleks võimalik Türgi sellest hankest välja tõrjuda, kui nende pakkumine oli tõesti parim ja kiireima tarneajaga.

Ja justnimelt see tarneaeg on eriti viimasel paaril aastal olnud väga oluliseks mõõdikuks, sest sihid ja plaanid on seatud võitlusvõime võimalikult kiirele kasvatamisele u aastaks 2025-26 ning ka suurem osa valitsuse poolt 2022. aasta jooksul uueks võimearenduseks eraldatud lisarahast on pandud suhteliselt pingeliste tähtaegadega.

Veel segadust tekitavaid numbreid

The Estonian Centre for Defence Investments (ECDI) has signed contracts with Nurol Makina to supply the Estonian Defence Forces with around 100 NMS 4x4 wheeled armoured vehicles.

The contracts for the wheeled armoured vehicles have a duration of ten years and allow for additional armoured vehicle and spare parts purchases if necessary. The estimated cost of the procurement is at around €70 Million, including Nurol Makina NMS 4x4 wheeled vehicles, as well as documentation, training, special tools and equipment, and spare parts.

https://www.defenceturkey.com/en/conten ... akina-5770

Türklased ise on igatahes rõõmsad
[quote"Google tõlge"]

Türgi lahingulaev ARMA 6X6 jättis Euroopa konkurendid Euroopasse maha

Türgi kaitsetööstuse soomukite maismaasõidukite tootja Otokar saavutas Eestis ekspordiedu soomustransportööriga ARMA 6x6, jättes Euroopa konkurendid selja taha .

Otokar sõlmis Eesti pealinnas Tallinnas lepingu Kaitseinvesteeringute Keskuse (ECDI) poolt julgeolekujõudude kasutusse andmiseks 4X4 ja 6X6 sõidukid. Otokar ekspordib sõlmitud lepingu raames soomustransportööre ARMA 6X6 ligikaudu 130 miljoni euro eest, jättes maha oma Euroopa konkurendid. Lepingu järgi, mis sisaldab koos sõidukitega hooldusseadmeid ja koolitusteenuseid, on tarnetega plaanitud alustada 2024. aasta teises pooles ja lõpetada 2025. aastal.
[/quote]
https://m.youtube.com/watch?v=Ug3VHFWJ8W8

Piinlik, et selline väga õige mõte on mingite sõidukite postide taha peitu jäänud..
AGS-17 on Ukris väga palju kaotusi põhjustanud (minu kontaktide järgi pooleks surnud/haavatud), lisaks tüübid, kes sõdivad edasi, endal killud keres..
AGL/AGS peab olema ka meil, eriti arvestades, et me saame olema kaitses.
Ülaltpoolt pole aga vist aru saadud, et rauaalune 40mm lendab ainult ühe opi jooksul tuletoetusena, kaitses on vaja miskit MK19 või AGS-17 asja ja rühma peale ühte.
Samas, taaskord, mis meiesugused teavad..
Küll aga võin teatud Ukr peamiste kaitseoppide käigus positsioonil olijate kommentaare küsida, kuda siis kaitselahingus tiblakesi kasti lasta ja mida orkid ise oma jalaväerünnaku toetuseks kasutavad.

HeiniR kirjutas: ↑18 Okt, 2023 21:29 Üks üldine küsimus tekkis ka mul tulenevalt uute soomukite hankest. Nimelt kasutavad meie liitlased väga laialdaselt automaatgranaadiheitjaid, meil EKV-s neid kasutusel ei ole (EOG meeste kohta ei tea või ei mäleta,et oleks silma jäänud). Ka Ukrainas kasutatakse neid palju (rääkimata vene analoogidest) ja alates sõja algusest on USA jt selliseid relvi saatnud päris suurel hulgal ja kõvasti ka neile mõeldud laskemoona.
Olen üritanud aru saada,miks see nii on,et meil seda kasutusel ei ole - kas seal on puhtalt majanduslik põhjus (nt kasutame nüüd juba mõnda aega nii AG3 kui Rahe puhul rauaaluseid), või on mingi taktikaline põhjus,miks seda ei ole peetud vajalikuks meie relvasüsteemide hulka lisada, sh soomukite peale? Lihtsalt huvi pärast küsin. NATO partnerid kasutavad sageli AGLi paralleelselt Browningu või mõne kergema kuulipildujaga.

Tegelikult minul sama mõte peas ringi käinud periooditi, alates 2014. aasta Donbassi madina algusest. Mitteprofessionaalina arvasin, aga, et ehk on meil taolise relva puudumisel mingi Suurem ja Sügavam mõte. Paistab, et vist eksisin. Nüüd oleks viisakas kui keegi asjatundjatest siin sõna võtaks ning probleemi selgitaks.
Veenvalt.
Ikkagi üle 30 aasta juba meil EKV olemas, aga sellised jõnksud tunduvad veidrad.

krijgsvolk: Mitteprofessionaalina arvasin, aga, et ehk on meil taolise relva puudumisel mingi Suurem ja Sügavam mõte

Sellel võibki mingi loogiline põhjus olla, sest võibolla need, kes omavad infot ja näevad suurt pilti, neil on selle võime asemel mingi asendusvõime, mis riski kaalutlemisel katab selle vajaliku võime puudumise riski ära.
Aga mingi teadmine konkreetse võime osas võiks olla, et teema veidi selgemaks saaks.
Võibolla saaksime samuti neid konflikti korral liitlastelt, samas üldise väljaõppe ja taktika mõttes oleks siis ikkagi kasulik minimaalne väljaõppe programm vähemalt (sh mingi hulk relvasüsteeme).

Tulevikus näeme palju siis Arma ja palju NMS-se osteti. Loodetavasti head pillid ja ostame rohkem kui algselt plaanis.

Viimastel päevadel 2 tuleviku hanget läbi jooksnud:

1.2028+ ratastel liikursuurtükid
https://www.err.ee/1609138976/eesti-pla ... rsuurtukke

2.järelveetavad 120 miinipildujad 50 miljoni eest hange lukus 2023 aastlõpus
https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/ ... ipildujaid

mongol kirjutas: ↑19 Okt, 2023 23:26 Piinlik, et selline väga õige mõte on mingite sõidukite postide taha peitu jäänud..
AGS-17 on Ukris väga palju kaotusi põhjustanud (minu kontaktide järgi pooleks surnud/haavatud), lisaks tüübid, kes sõdivad edasi, endal killud keres..
AGL/AGS peab olema ka meil, eriti arvestades, et me saame olema kaitses.
Ülaltpoolt pole aga vist aru saadud, et rauaalune 40mm lendab ainult ühe opi jooksul tuletoetusena, kaitses on vaja miskit MK19 või AGS-17 asja ja rühma peale ühte.
Samas, taaskord, mis meiesugused teavad..
Küll aga võin teatud Ukr peamiste kaitseoppide käigus positsioonil olijate kommentaare küsida, kuda siis kaitselahingus tiblakesi kasti lasta ja mida orkid ise oma jalaväerünnaku toetuseks kasutavad.

HeiniR kirjutas: ↑18 Okt, 2023 21:29 Üks üldine küsimus tekkis ka mul tulenevalt uute soomukite hankest. Nimelt kasutavad meie liitlased väga laialdaselt automaatgranaadiheitjaid, meil EKV-s neid kasutusel ei ole (EOG meeste kohta ei tea või ei mäleta,et oleks silma jäänud). Ka Ukrainas kasutatakse neid palju (rääkimata vene analoogidest) ja alates sõja algusest on USA jt selliseid relvi saatnud päris suurel hulgal ja kõvasti ka neile mõeldud laskemoona.
Olen üritanud aru saada,miks see nii on,et meil seda kasutusel ei ole - kas seal on puhtalt majanduslik põhjus (nt kasutame nüüd juba mõnda aega nii AG3 kui Rahe puhul rauaaluseid), või on mingi taktikaline põhjus,miks seda ei ole peetud vajalikuks meie relvasüsteemide hulka lisada, sh soomukite peale? Lihtsalt huvi pärast küsin. NATO partnerid kasutavad sageli AGLi paralleelselt Browningu või mõne kergema kuulipildujaga.

Võtke EOVJ facebook lahti. Seal Mali piltidel on neil 40mm GMG masina peal täitsa olemas

Võtke EOVJ facebook lahti. Seal Mali piltidel on neil 40mm GMG masina peal täitsa olemas

Jep, võimelünk antud süsteemi osas on täidetud, sest ühel üksusel on selline asi juba olemas.