www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas:

pagan kirjutas:Ma arvan kah, et binaarne mõtteviis viib meid ühest kraavist teise. Prooviks kuldset keskteed leida seeläbi, et paneme erinevate käsitluste positiivsetest elementidest oma programmi kokku.
Vaidlustes selgub tõde, nagu öeldakse.

Sellisel moel saad mingi lonkava lahenduse, mis ei aita mitte kedagi mitte mingist otsast. Veelkord: meile on sotsiaalteaduste eri harude poolt antud piisavalt head mudelid, et meil pole enamikel juhtudel üldse vaja mingeid *isme rakendada.

Ma binaarse mõtteviisi all pidasingi silmas ismi külge klammerdumist. Et kui ei ole globalism, siis on isolatsionism. Et kui ei ole liberalism, siis on kohe putinism.
Ja üldse on selline sildistamine vale ning segadust tekitav, kuna iga üks näeb isme omamoodi.
Ja kuldse kesktee otsimine ei tähenda, et võrdsuse kvoodi alusel käänad kahest mingisuguse juraka kokku.
Positiivsete elementide kokku noppimine tähendabki seda, et on endale selgeks tehtud erinevate maailmavaadete hingeelu. Hindad elemente ja valid enda konkreetsele juhule positiivsed välja.

Kahes leeris karjumine "rohkem Euroopat" vs "vähem Euroopat" ei ütle mulle midagi. Ma tahan Euroopat teises vahekorras.
Minu seisukoht on, et:
1)Rahvusriikide liidus liikmesriikide sisest rahvus-, migratsiooni-, kultuuri-, usu- ja pereplaneerimise küsimusi diktaadi korras ei torgitaks. (Kui just kedagi "ahju" ei aeta.)
2)Rahvusriikide liidus oleks eestvedajatel õigus ettekirjutusi teha ainult rahanduse, majanduse, julgeoleku ja välispoliitika küsimustes.

Punktis 1 on minu hinnangul vaja vähem Euroopat.
Punktis 2 on minu hinnangul vaja rohkem Euroopat.

Metafooriliselt, on rahvused kokku tulnud ühist maja ehitama. Ja nüüd maja ehitamine takerdub vaidlusesse, et kes kuidas välja näeb, kuidas ja millest ta mõtleb. Ja kes mida pühaks peab.
Pole vaja sellist rahvustetasandi rassismi. Las iga rahvas mõtleb mis ta mõtleb, kui see ohtlik ei ole, ja keskendume "maja" ehitamisele.
Need mõtteviisid ühtlustuvad ajaga tasapisi iseenesest. Praegu aga tõmmatakse saag käima täiesti vale koha peal. Selle asemel, et tegeleda punkt 2-e probleemidega, läheb kogu aur punkt 1-le.

Olen nõus, et EL on rahvusriikide liit ja just seetõttu olen ka nõus Viktor Orbán'iga, kelle sõnul ei ole Brüsselil õigust «Euroopa kultuurilist ja usulist indetiteeti ümber kujundada.».
Sest kui kujundada ümber identiteet, ei jää rahvusriikide liidust just eriti palju alles.

Utah projekt on EE raha arvelt ja sealt tuleb lõpuks kahjum tõenäoliselt. Jordaanias kaasati välisinvestoreid ja sealt tuleb lõpuks mingi kasum, heal juhul jäävad need kaks projekti koos nulli. Elektriturg on selline imelik turg, teoreetiliselt vabaturg, aga kui vaja sisemaiselt (külm ilm või midagi muud), siis lülitavad riigid egoistlikult välja minevaid liine välja, et oma rahval oleks mõnusam. Poola ei lase isegi soojal ajal öösel Leedust elektrit sisse, et oma jaamad saaksid rahus toota. EE tahaks ise oma öist elektrit sinna müüa, aga ei saa. Nüüd iniseb ja kitus kuhu vaja, et Poolat tutistataks.

Mina seda Utahi ja Jordaania asja jamaks ei tembeldaks, pigem tasub jamaks tembeldada võib-olla teostamist (juhtimist ja kontrolli, analoogselt Tallinna sadamaga).
Kui meil oleks miski Nokia, siis just põlevkivitehnoloogia võiks see minuarust olla (üks väheseid asju, kus Eesti maailmas nr 1 on).
Miks mitte eksportida enda know-how'd meie suurima ja võimsaima liitlase juurde USA-sse? Väljakutsed, mis seisnevad lahjema põlevkivi kasutamises?

Mina nt olen skeptiline selle e-riigi müütose teemal. No ekspordinumbritest see eriti nagu välja ei paista (Eesti eksport seisab püsti ikka traditsioonilise tööstuse peal).

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 82#p472982

Kilo Tango kirjutas:See oli nüüd üks imeline sõnavõtt.

Palun defineeri mõiste "globaliseerumine". Mulle tundub, et me räägime siin kahest erinevast asjast, mis on küll osaliselt omavahel seotud, kuid mulle tundub, et lugupeetud oponendi arusaam sellest seotusest on pehmelt öeldes ähmane.

Globaliseerumise definitsioon on siin:
https://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine

Selles osas on kindlasti õigus, et räägime kahest erinevast asjast. Mitte globaliseerumise mõistes kahest erinevast asjast vaid foorumis on kaks erivat gruppi kaasfoorumlasi, kellel on ideoloogiliselt täiesti erinev arusaam Brexitist, multikulti ja massimigratsiooni tagajärgedest.

Ma ei oska defineerida, mis maailmavaateliselt eristab neid kahte gruppi.

Ühte gruppi kuuluvad toomas tyrk, Kilo Tango, Kriku (alati neutraalne arvamus, kuid reeglina on kopeeritud materjalid Brexiti suhtes iroonilised), madiss, Kasutajanimi, Martin Herem, andrus, Vipu, Castellum, PaganHorde ja teised.

Teise gruppi kuuluvad minu arvates Manurhin, Troll, kana tagumik, trs, Aixc, Kulibin, diesel, Kapten Trumm, Kurjam, Trigger, Seersant Steiner, pagan, Fucs, üks okas ja teised.

Tegelikult ei soovita arutelu, mille poolest erinevad maailmavaateliselt Brexiti pooldajad ning Brexiti vastased, "rohkem Euroopat" pooldajad ning "rohkem Euroopat" vastased. Tegelikult ei soovita arutelu ei Eestis ega ka militaar.netis. Ilma aruteluta on mugavam.

Kui sisulist arutelu ei ole (püütakse igati pärssida), siis on kõik teemad üks minimaalse kasuga sõnamulin. Näiteks Kriku kopeerib siia suurel hulgal kõikvõimalikke "neutraalseid" tekste, kuid arutelu ei järgne.

Arutelu oleks aga kindlasti vajalik. Lahkarvamusi on meie vahel arvatavasti siiski minimaalselt ja need lahkarvamused on reeglina kunstlikult tekitatud.

Näiteks paljud kaasfoorumlased (PaganHorde, Castellum, Martin Herem jt) on kindlasti eestimeelsed, kuid arvatavasti näevad nad lääne lõhestamise taga eelkõige Putleri kõrvu. Ja seda põhjendatult. Ning sellepärast on negatiivne ja kahtlev hoiak ka rahvuslaste tegelike eesmärkide suhtes.

pagan kirjutas: Ma binaarse mõtteviisi all pidasingi silmas ismi külge klammerdumist. Et kui ei ole globalism, siis on isolatsionism. Et kui ei ole liberalism, siis on kohe putinism.

Muidugi ei ole maailm mustvalge. Ja kõiki küsimusi ei saa vasta ei/jah vastustega. Aga oluline on ikkagi aru saada, mis teljel liigutakse. Võtsingi sõna seepärast, et siin keski mees hakkas rääkima globalismist kui ideoloogiast. Ja globaliseerumine toimuks justkui sellepärast, et mingid globalistid seda sinna poole veaksid.

Ei ole sellist ideoloogiat. On globaliseerumine kui protsess. Ning on küsimus, kuidas meie sellega ära peaksime elama. Ja tõingi vastunäited, kuidas globaliseerumist kui protsessi pidurdada saab.

Globaliseerumist, kui protsessi soodustavad järgmised tegurid - kauba vaba liikumine, ideede/mõtete vaba liikumine, inimeste vaba liikumine. Kui on soov seda protsessi pidurdada, siis tuleb minna nende vabaduste piiramisele.

Inimesed, kes jahuvad globalismist kui mingist ideoloogiast, tegelevad aga lihtsalt demagoogiaga. Selle asemel et asjadest rääkida.

Nii lihtne see ongi...

Eks meil viirastub selle globaliseerumise mõiste kuuldes kohe EL föderaalriik Junckeriga troonil ja muud taolised asjad.
Sellest ka valuline rahva reaktsioon. Liiga värskelt on veel meeles, mismoodi käisid asjad ühes teises, ka nime poolest föderaalriigis mõni aeg tagasi.

Bipolaarse maailm ja omadeks-vaenlasteks jagamine on tegelikult puhas marksistlik-leninistlik leksika.
Kahju, et Eesti poliitikas on see nii tavaliselt saanud (nii koalitsioonis kui opositsioonis).

Kapten Trumm kirjutas:

Utah projekt on EE raha arvelt ja sealt tuleb lõpuks kahjum tõenäoliselt. Jordaanias kaasati välisinvestoreid ja sealt tuleb lõpuks mingi kasum, heal juhul jäävad need kaks projekti koos nulli. Elektriturg on selline imelik turg, teoreetiliselt vabaturg, aga kui vaja sisemaiselt (külm ilm või midagi muud), siis lülitavad riigid egoistlikult välja minevaid liine välja, et oma rahval oleks mõnusam. Poola ei lase isegi soojal ajal öösel Leedust elektrit sisse, et oma jaamad saaksid rahus toota. EE tahaks ise oma öist elektrit sinna müüa, aga ei saa. Nüüd iniseb ja kitus kuhu vaja, et Poolat tutistataks.

Mina seda Utahi ja Jordaania asja jamaks ei tembeldaks, pigem tasub jamaks tembeldada võib-olla teostamist (juhtimist ja kontrolli, analoogselt Tallinna sadamaga).
Kui meil oleks miski Nokia, siis just põlevkivitehnoloogia võiks see minuarust olla (üks väheseid asju, kus Eesti maailmas nr 1 on).
Miks mitte eksportida enda know-how'd meie suurima ja võimsaima liitlase juurde USA-sse? Väljakutsed, mis seisnevad lahjema põlevkivi kasutamises?

Mina nt olen skeptiline selle e-riigi müütose teemal. No ekspordinumbritest see eriti nagu välja ei paista (Eesti eksport seisab püsti ikka traditsioonilise tööstuse peal).

Selle Eesti Energia püüdluste osas midagi eksportida olen sama meelt. Igasugune äritegevus on riskiga. Riskivaba äri ei saa põhimõtteliselt olemas olla kui tegemist ei ole just monopoli või kuritegevusega.

MIs puutub e-riiki, siis tehnoloogiamaailmas on selle teema kohta selline tore väljend nagu enabler. Ehk siis miski, mis on oluline, et midagi muud saaks teha. Toon näite. Kunagi, kui mäletate, käis järjepidev nutt ja hala sellel teemal, et Eesti e-kaubandus on teistest EL riikidest pikalt maas. MKM kutsus siis kokku koosoleku, kus seda teemat lahati. Istusin seal erasektori esindajana kõrvuti Anto Veldrega ja arutsime, et mida ikkagi mõõdetakse. Ja leidsime, et Eesti e-kaubanduse mõõtmises on välja jäänud suur hulk tehinguid, kus lepingud sõlmitakse meili teel. Seda selle pärast, et mujal riikides ei ole see lihtsalt võimalik. Pärast seda, kui need tehingud statistikasse lülitati, sai Eestist EL e-kaubanduse liider (kui mälu mind ei peta). ID-kaart oli selles näites "enabler" ning lihtsustas tehingute tegemist. See omakorda paistab välja nendes nn. "traditsioonilistes" majandusharudes.

Kapten Trumm kirjutas: Bipolaarse maailm ja omadeks-vaenlasteks jagamine on tegelikult puhas marksistlik-leninistlik leksika.
Kahju, et Eesti poliitikas on see nii tavaliselt saanud (nii koalitsioonis kui opositsioonis).

Kaugel sellest. Või kuidas sa selgitad näiteid nagu toorid-leiboristid, republikaanid-demokraadid, brexit-bremain.

Briti valijate hulgas oli kindlasti omajagu neid, kel oli muidu ükskõik või kel lihtsalt puudus lihtsalt seisukoht (nt teadmiste nappuse tõttu).
Marksistlik leksika oleks neid nüüd jaotada kaheks "head" BREMAIN-i pooldajad ja "pahad" BREXITi pooldajad-populistid.
Tegelik pilt on hulka kirjum ja taoline kaheks lahterdamine on lihtsalt rumal lihtsustus.

Mulle näib (lihtsalt näib, võib-olla valesti näib), et Eestis tegeletakse kole palju nende kaheks jaotamise ja ebameeldiva(ma) poole tõrvamisega.
Taoline maailmakäsitlus on omane kommunistlikule propagandale, kus maailm jaotati rahuarmastavateks sotsialismimaadeks ning verejanulisteks kapitalismimaadeks.
Olin tol perioodil vist piisavalt vana juba, et mitmeidki asju tänases poliitikas vaadates hakkab dejavu tunne tekkima. Kahjuks.

pagan kirjutas: Kahes leeris karjumine "rohkem Euroopat" vs "vähem Euroopat" ei ütle mulle midagi. Ma tahan Euroopat teises vahekorras.
Minu seisukoht on, et:
1)Rahvusriikide liidus liikmesriikide sisest rahvus-, migratsiooni-, kultuuri-, usu- ja pereplaneerimise küsimusi diktaadi korras ei torgitaks. (Kui just kedagi "ahju" ei aeta.)
2)Rahvusriikide liidus oleks eestvedajatel õigus ettekirjutusi teha ainult rahanduse, majanduse, julgeoleku ja välispoliitika küsimustes.

Punktis 1 on minu hinnangul vaja vähem Euroopat.
Punktis 2 on minu hinnangul vaja rohkem Euroopat.

Metafooriliselt, on rahvused kokku tulnud ühist maja ehitama. Ja nüüd maja ehitamine takerdub vaidlusesse, et kes kuidas välja näeb, kuidas ja millest ta mõtleb. Ja kes mida pühaks peab.
Pole vaja sellist rahvustetasandi rassismi. Las iga rahvas mõtleb mis ta mõtleb, kui see ohtlik ei ole, ja keskendume "maja" ehitamisele.
Need mõtteviisid ühtlustuvad ajaga tasapisi iseenesest. Praegu aga tõmmatakse saag käima täiesti vale koha peal. Selle asemel, et tegeleda punkt 2-e probleemidega, läheb kogu aur punkt 1-le.

Olen nõus, et EL on rahvusriikide liit ja just seetõttu olen ka nõus Viktor Orbán'iga, kelle sõnul ei ole Brüsselil õigust «Euroopa kultuurilist ja usulist indetiteeti ümber kujundada.».
Sest kui kujundada ümber identiteet, ei jää rahvusriikide liidust just eriti palju alles.

Nendele mõtetele tuleb siitpoolt ka minu toetus.

Utah ja Jordaania projektid võeti siiski liiga uljalt ette, kui naftahind oli kõrge. Kavas oli eksportida peamiselt põlevkivist õli tootmise tehnoloogiat (Enefit) ja elektritootmine oli teisejärguline, USA-s seda isegi ei kavandatud vist (saastav, tühi kant, kus pole ei liine ega tarbijaid). Eesti põlevkivi on suht. rammus, sellest on hea õli teha - mujal sellist eriti ei leidu. Et Utah ja Jordaania põlevkivi on õli tootmiseks ebasobiva koostisega (palju väävlit), teati varem ka, aga mõeldi, et uurime natuke veel ja küll me lõpuks välja mõtleme. Senise seisuga ei kavandata õli tootmist enam ei USA-s ega Jordaanias - põlevkivi kehva koostise pärast, mitte niivõrd nafta madala hinna tõttu. Õnneks on elektrijaam Jordaanias võimalik ja nii ehk ei kanna meie maksumaksja nende liiga uljalt ette võetud projektide pärast kahju.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle näib (lihtsalt näib, võib-olla valesti näib), et Eestis tegeletakse kole palju nende kaheks jaotamise ja ebameeldiva(ma) poole tõrvamisega.

Jah. Sest nii on lihtsam. Sest nii on mugavam. Eestis ja ka Euroopas ja ka maailmas üritatakse "poliitilise eliidi" poolt hoiduda aruteludest. Palju lihtsam ning mugavam on sildistada vastaseid rassistideks, homofoobideks, fashistideks, natsideks, ksenofoobideks, neonatsideks jne

üks okas kirjutas:Arutelu oleks aga kindlasti vajalik. Lahkarvamusi on meie vahel arvatavasti siiski minimaalselt ja need lahkarvamused on reeglina kunstlikult tekitatud.

Näiteks paljud kaasfoorumlased (PaganHorde, Castellum, Martin Herem jt) on kindlasti eestimeelsed, kuid arvatavasti näevad nad lääne lõhestamise taga eelkõige Putleri kõrvu. Ja seda põhjendatult. Ning sellepärast on negatiivne ja kahtlev hoiak ka rahvuslaste tegelike eesmärkide suhtes.

Aga miks otsida ainult kahe grupi erinevusi? Esmalt võiks võrrelda, missugune on maailmavaadetes ühine osa. Seejärel on lihtsam leida miks on tekkinud erimeelsused.

Kõigepealt peaks hoiduma halvustavatest lahterdamistest:
1. Brexiti ja Trumpi pooldajad on lumpen
2. Globaliseerumine on paratamatus ning seega globaliseerumise vastased on rumalad

toomas tyrk kirjutas:Inimesed, kes jahuvad globalismist kui mingist ideoloogiast, tegelevad aga lihtsalt demagoogiaga. Selle asemel et asjadest rääkida.

Nii lihtne see ongi...

Selle definitsiooni järgi siin on globalism justnimelt viide erinevatele globaliseerumise ideoloogiatele...

https://en.wikipedia.org/wiki/Globalism

Globaliseerumine ei toimu ainult naturaalse evolutsiooni vormis.
Globaliseerumise protsesse ergutatakse ka kunstlikult väga erinevate radikaalsete meetoditega mitmetel tasanditel...

Globaliseerumise teema on tegelikuses palju keerulisem kui esmapilgul näib...

kallek kirjutas: Selle definitsiooni järgi siin on globalism justnimelt viide erinevatele globaliseerumise ideoloogiatele...

https://en.wikipedia.org/wiki/Globalism

Globaliseerumine ei toimu ainult naturaalse evolutsiooni vormis.
Globaliseerumise protsesse ergutatakse ka kunstlikult väga erinevate radikaalsete meetoditega mitmetel tasanditel...

Globaliseerumise teema on tegelikuses palju keerulisem kui esmapilgul näib...

Ei ole.
Defineerigem siis:

Globalization (or globalisation) is the process of international integration arising from the interchange of world views, products, ideas and other aspects of culture.

Globaliseerumine on rahvusvahelise integratsiooni protsess, mis kasvab välja maailmavaadete, ideede, toodete ja muude kultuuriaspektide vastastikkusest vahetamisest.

Paul James defines globalism "at least in its more specific use ... as the dominant ideology and subjectivity associated with different historically-dominant formations of global extension.

Globalismi kontseptsiooni on enim kasutatud viitamaks erinevatele globaliseerumise ideoloogiatele.

Ehk siis üks on protsess. Teine on ideoloogiate kogum.

üks okas kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Mulle näib (lihtsalt näib, võib-olla valesti näib), et Eestis tegeletakse kole palju nende kaheks jaotamise ja ebameeldiva(ma) poole tõrvamisega.

Jah. Sest nii on lihtsam. Sest nii on mugavam. Eestis ja ka Euroopas ja ka maailmas üritatakse "poliitilise eliidi" poolt hoiduda aruteludest. Palju lihtsam ning mugavam on sildistada vastaseid rassistideks, homofoobideks, fashistideks, natsideks, ksenofoobideks, neonatsideks jne

üks okas kirjutas:Arutelu oleks aga kindlasti vajalik. Lahkarvamusi on meie vahel arvatavasti siiski minimaalselt ja need lahkarvamused on reeglina kunstlikult tekitatud.

Näiteks paljud kaasfoorumlased (PaganHorde, Castellum, Martin Herem jt) on kindlasti eestimeelsed, kuid arvatavasti näevad nad lääne lõhestamise taga eelkõige Putleri kõrvu. Ja seda põhjendatult. Ning sellepärast on negatiivne ja kahtlev hoiak ka rahvuslaste tegelike eesmärkide suhtes.

Aga miks otsida ainult kahe grupi erinevusi? Esmalt võiks võrrelda, missugune on maailmavaadetes ühine osa. Seejärel on lihtsam leida miks on tekkinud erimeelsused.

Kõigepealt peaks hoiduma halvustavatest lahterdamistest:
1. Brexiti ja Trumpi pooldajad on lumpen
2. Globaliseerumine on paratamatus ning seega globaliseerumise vastased on rumalad

Osalt nõus. Üldiselt peaks silte (rassist, homofoob, fašist, nats, ksenofoob, neonats) rakendama ikkagi siis kui isik evib vastavaid hoiakuid. Vastasel korral kaob sellelt sõnalt väärtus. Samas kui inimene ikkagi on homofoob, siis ei peaks seda ka üritama kuidagi "pehmemalt väljendama". Asju tuleb nimetada nende õigete nimedega.

Mis puutub sinu teksti lõpus olevaid kahte punkti, siis:
1. Ma võin südamerahus diskuteerida inimestega, kes pooldavad Brexitit ja Trumpi. See ei muuda minu arvamust, et kampaaniatel, mis on üles ehitatud madalaimale ühisnimetajale ja primaarinstinktidele ei tohiks olla demokraatlikus ühiskonnas kohta. Vaata, mis nendest Brexiti juhtidest saanud on! Keegi ei ole vastutust võtnud, tähtsaimate loosungite kohta on tunnistatud, et need olid valed - ja siis tuleb keegi väitma, et ma ei peaks arvama, et inimesed, kes seda jama pooldasid, ei ole kõige teravamad pliiatsid.
2. Globaliseerumise vastu võitlemine on ludiitluse tänapäevane vorm. Globaliseerumisega võitlemine on sama arulage nagu ludiitide masinalõhkumine. Sellega tuleb kohaneda, seda tuleb piiritleda, sellega tuleb õppida koos elama. Mitte võidelda. Ja siis tuleb keegi väitma, et ma ei peaks arvama, et inimesed, kes arvavad, et ludiitluses seisneb maailma päästmise võti, ei ole kõige teravamad pliiatsid.

Tundub, et peab veel mõned "dotseerivad sõnavõtud" tegema poliitikast.

Poliitika on tegelikult valikute tegemise oskus. Iga inimene teeb iga päev sadu valikuid, mis tihti mõjutavad hiljem tema tulevikku. Mõned muidugi ei mõjuta ka. Aga mõned mõjutavad väga palju. Enamasti teevad inimesed neid otsuseid üsna väikese etteteadmisega, et kuidas ja kui palju ikka mõjutab. Mõnikord võtavad vaevaks ette mõtelda. mõni inimene üritab kogu aeg ette mõtelda ning tema jaoks on see valikute tegemine eriti raske.

Samuti peavad inimkooslused, alates perekonnast kuni ÜRO-ni välja, langetama otsuseid, mis mõjutavad meie tulevikku. Nende otsuste langetamiseks ei ole tihti ka piisavalt infot, et kuidas need ikka meid mõjutavad. jne. Aga lisaks tulevad mängu ka erinevate inimeste ja erinevate koosluste erinevad huvid. Et ma tean küll, et sellel otsusel on selline positiivne ja selline negatiivne mõju, aga minu jaoks positiivne kaalub negatiivse üles. ja ma olen selle poolt. Teise inimese jaoks võib see kõik aga olla vastupidi. jne...

Nüüd riigi tasemel koonduvad need valikud tihti suuremateks teemadeks, ehk nö vaidlusküsimusteks. Taagepera (ja keski oli seal tema kaasautor veel) töös erakondade arvust on sõnastatud seitse klassikalist vaidlusküsimust, millede ümber poliitika keerleb. Et tavaliselt on küsimus konkreetsem, aga laiemas plaanis taandub vaidlus ühele suurele vaidlusküsimusele. Vaidlusküsimusi ma peast ei mäleta, aga seal olid need isiklik vabadus vs kogukondlik kontroll, maa vs linn, rahvuste vaheline vastuole (kui on mitmerahvuseline riik) jne. Kuid kõik seitse vaidlusküsimust ei ole kunagi ühes ühiskonnas korraga aktiivsed. Või ühtemoodi aktiivsed. Igal ajahetkel on paar küsimust, mis on aktiivsemad, ning mõned küsimused pole üldse aktiivsed, ning mõned sellises pooles vinnas.

Nende aktiivsete ning "pooles vinnas" küsimuste kokkurehkendamise tulemusena saab arvestada selles ühiskonnas optimaalse erinevate erakondade arvu. Et kõik asjad saaksid selle ühiskonna sees selgeks vaieldud.

Mis on aga erakondade jaoks oluline. Ja eriti igasugu valimiste kontekstis - ära tabada inimeste jaoks kõige akuutsem vaidlusküsimus selles ajas. Ja just selles küsimuses pakkuda välja "oma lahendus". Ja kui see lahendus vastab inimeste enamuse ootustele/soovidele - nii võidetaksegi valimisi.

Ühes vaidlusküismuses aga oma lahenduse pakkumisega kaasneb enamasti aga ka vastandumine selles küsimuses vastaspoolel oleva erakonnaga. Vastandumine on paratamatult poliitika osa. Valimisi ilma vastandumiseta lihtsalt ei eksisteeri. Küsimus võib olla vaid selles poliitilises kultuuris ning tsiviliseerituse astmes, kuidas vastandumine toimub...