Manurhin kirjutas:allatah kirjutas:
Nemad saavad rikkaks, aga vähemalt jäi meil Emajõgi uurimata! Loomulikult Soome sisemaal tselluloositehased Soome jõgesid ei reosta, aga ilmselgelt on Eestis teised loodus- ja füüsikaseadused.
Miks Emajõgi uurimata jäi? Millised uuringud seal seni veel tegemata on? Arvestades seda, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga ja on olemas Emajõe veemajanduskava, siis ilma uuringute, täpsemalt vee seisundi pideva monitooringuta poleks ei mainitud direktiivist ega veemajanduskavast kuidagi võimalik kinni pidada, poleks võimalik mingit veemajanduskava üldse koostadagi. Ainuke "häda", et nood uuringud on tehtud erapooletult, puhtalt veemajanduslikke ja teaduslikke huve silmas pidades. Nagu ütles Einstein, ainult idioot kordab ühte ja sama katset, lootes saada erinevaid tulemusi. Milleks siis mingid uued uuringud esiteks üldse vajalikud oleks olnud? Ja teiseks, kui nende uuringute taga oleks juba olnud kellegi selge ärihuvi, siis kuidas oleks garanteeritud nende uuringute erapooletus ja objektiivsus, eriti veel juhul, kui arendaja need ise kinni oleks maksnud?
Lisaks veel poleks see tselluloositehas olnud ajaloos esmakordne ja maailmas analooge mitteomav. Maailmas neid jätkub ja mõjusid keskkonnalegi on põhjalikult juba uuritud. Kõik, mis olnuks tarvis teha, oleks olnud vaid võtta andmed nii Emajõe kui ka mõne analoogse tehase kohta ja olekski saanud keskkonnamõjud ära hinnata. Sedapuhku aga taheti (nagu Eestis paraku tihti tavaks) asi sahker-mahker meetodil poolsalaja valmis teha ja hiljem, kui Emajõgi oleks roiskunud kalu täis olnud, õlgu kehitades teatada, et tahtsime parimat, aga välja kukkus kahjuks nii. Aga miljonid juba kulutatud ja ega's nüüd enam tehast maha lammutada saa, harjuge ära ja leppige sellega...
Mida seal enam uurida, kui teame, et tehas nagunii olukorda halvendab?
Ma kahjuks ei tea täpselt, sest ei ole veemajanduse ekspert. Õppisin ülikoolis hoopis metsamajandust. Kuid mulle tundub, et uue tehase võimaliku mõju hindamise ja hetkeolukorra monitoorimise osas on vahe sees. Erinevad teadlased on veekvaliteedi muutuste osas eri meelel. Mõni teadlane on öelnud, et mõju oleks suur ja lubamatu ning mõni teine leiab, et võibolla poleks asi üldse eriti hull ja vähemalt uurima peaks ikka. Üks selline artikkel siin:
http://ekspress.delfi.ee/kuum/analuus-m ... d=82174131
Kui see läbi lugeda, võib nii mõndagi huvitavat leida.
Ma ei ole ka eriplaneeringu teostamisega täpselt kursis, aga ilmselt ei saanud uuringuid lihtsalt nii igaks juhuks mõne teise tehase näitel ette ära teha. Sellest on samuti seal artiklis natuke juttu. Samuti ei ole ju maailmas ühtegi täpselt sellist tehast ehitatud. Ka tehase eestvedajad ütlesid, et täpne tehniline lahendus tulebki eriplaneeringu protsessi jooksul valmis teha.
Sedapuhku taheti asi sahker-mahker meetodil valmis teha.
Kui meil on seaduslikud võimalused midagi sellist teha, siis miks öelda selle kohta sahker-mahker? Kui ettevõtjal on võimalus teha asju kahel seaduslikul viisil, siis miks peaks eeldama, et ettevõtja tahab teha seda raskemal ja keerulisemal seaduslikul viisil? See ei ole ju isegi JOKK skeem, mida me kõik taunime, kuid lepime sellega, et juriidiliselt on OK, vaid see on üks võimalus kuidas planeeringut teha. Ka Tartu linnale anti kunagi võimalus planeeringu alustamisel kaasa rääkida, aga siis oldi vait. Teema muutus aktuaalseks alles siis, kui väga valjuult hakkasid kõlama kolm seisukohta, millel on tegelikkusega vähe pistmist:
1)Tehas haiseb (jah, ilmselt haiseb, aga ilmselt ka väga vähe. Kui ma Tartus elasin, siis põldudele lägalaotuse ajal oli linnas hull sitahais, aga põldude sulgemist ei soovinud keegi. Testperioodil võib haisu rohkem olla, pärast peaks olema vaid paar tundi kogu aasta jooksul. Ja tehast ei ole kunagi plaanitud Tartu raekoja platsile ehitada.
2)Emajõe kvaliteet
3)Tehase tõttu raiutakse Eesti lagedaks-väga ekslik ja täiesti vale sisukoht. Paraku levib see seisukoht (nagu ka Emajõe halb kvaliteet) meedias väga kergesti, sest on põnev ja vastuoluline. Aga uudis selle kohta, et me võiksime jätkusuutliku metsanduse eesmärgil rohkem raiuda on nii ebaseksikas, et see ei huvita kedagi.
Poliitikud nägid, et tehase vastu minnes saab hääli koguda ning edasine on juba ajalugu...
vanahalb kirjutas:akf blueant - neist vastustest on mõistetav ainult see, et eestlasest metsaomanik saaks uue ja suure tselluloositehase puhul parem hinnastabiilsuse. Arvestades aga, et soomlased oma tselluloositootmist usinalt suurendavad , võib see hinnastabiilsus saabuda ka ilma Eesti tehaseta. Kuskilt peavad sealsedki laienejad toorainet ostma.
Ma pole selle tehase vastu kuid menetlus oli täielik pask (mõningad ajarändurid elavad vist alles NSV Liidus) ja natuke arusaamatu, et kust nad niisuguse koguse puitu kokku oleks ostnud. Miks peaks lätlased müüma ja Valgevene Luka on küll seda tüüpi vend kes vägagi oma turu eest seisab. Enne teeb küttepuudeks või narilaudadeks kui toorainena ära annab.
Et hiinlaste raha - olukorras, kus kõik ehitajad alates Krimmi sillast kuni Talsinki tunnelini lootusrikkalt Hiina pankade poole vaatavad ei näegi varianti, et kellelgi teisel vabu finantse oleks.
No ja kui keegi tselluloosi uurida tahab, siis omamaist tselluloosi on Kehras ju vagunitäite kaupa. Viige laboratooriumisse ja uurige. Keegi ei keela sellest mootorikütust sünteesida nagu Neste teeb. Või oleks uue tehase tselluloos kuidagi teistsugune olnud?
Kehra tehas on nagunii ülepäeva kas pankrotis või lõpumüügis - kellel huvi on, võib asukoha ära osta, hooned maha lükata ja kaasaegse ehitada. Usutavalt mingit elanike ega roheliste vastuseisu ei teki. Jõe mõõdud nii suurt tehast välja ei vea , aga kui tervet tehast ehitada ei saa, siis tehke pool rehkendust. Kah tubli.
Puidu hinnastabiilsus
Jah, Skandinaavia ehitab tehaseid juurde ja lähitulevikus paberipuidu defitsiit võib jätkuda. See tuleneb sellest, et metsast lõigatakse rohkem peenpalki ja vanasti paberisse läinud materjal läheb osalt mehaanilisse töötlemisse.
Aga samas on Eesti raiemaht (ca. 11mln tm) võrreldes Soome (70mln tm) või Rootsi (90mln tm) raiemahuga väga väike. Meie paberipuidu eksport on neile oluline vaid selleks, et saaks kodumaal hinda all hoida, sel ajal, kui seal raiutakse natuke vähem, kui tehased sooviksid. Kui seal raiemaht grammivõrra tõuseks, pole neil meie puitu enam vaja. Nii oli näiteks 2013-2017. Erametsa omaniku jaoks (Eestis üle 100 000 eraisiku) on paberipuidu tihumeetri netotulu muutunud 2017-2018 perioodil 4 kordseks. NELJA KORDSEKS. Samamoodi võib see netotulu 2018-2019 ka 4 korda langeda, kui Skandinaavia oma raie käima saab.
Nelja kordsest kasumi erinevusest rääkides ei saa samas lauses kasutada sõna "stabiilsus". Meil ei ole vaja midagi "äkki" ja "kui" ette kujutada, vaid elu ise on meid alles äsja õpetanud sel teemal. Jah, loomulikult kõigub materjali hind ka Skandinaavias, aga ka kriisi aegadel kõikus seal palju vähem.
Jah, Soomlased rajavad praegu uusi tehaseid, aga nad teevad ka uuringuid, et kuidas viia riiklik raiemaht 100mln tihumeetrini aastas. Mõelge nüüd ise, kui suur on soome pindala, kui palju sellest on selline ala, kus ka pud kasvavad ja kui palju lühem kasvuperiood seal aastas on. Ning meil osad inimesed suudavad teha järeldusi, et kuigi me raiume pidevalt vähem, kui meil juurde kasvab, on meil ikkagi raiemaht liiga suur ja mets saab varsti otsa.
Kust tehas sellise koguse puitu saab ja miks peaks Luka ja Lätlased neile müüma. Luka kohta tõesti ei tea. Aga samas selle koguse saaks ilusasti ka Eesti metsadest kätte. Siiski olid tehase eestvedajad käinud välja info, et ca. 1/3 oleks Eesti paberipuit (mida praegu ekspordime) ning seejuures jääks Eesti jätkuvalt veel paberipuitu eksportima, sest rannikult läheks puu ikkagi ekspordiks. 1/3 oleks saetööstuste jäägid (jah, saetööstustes tekib jõhkralt jääke). 1/3 võiks olla Läti puit.
Miks peaks Lätlased Eestisse puitu müüma?
Lätil on kolmandiku võrra rohkem metsamaad, kui Eestil ja nad on ka paar meetrit lõunapool-kasvuperiood on tsuti pikem. Samas nende praegune raiemaht on natuke väiksem, kui Eestil. See on ka üks põhjus, mis nad seal natuke vaesemad on. Veetsin eelmine sügis ühe nädala Põhja-Läti maapiirkondades metsanduse ja üldise elu-oluga tutvudes. Ma ütleks, et seal on maakohad rohkem välja surnud, kui meil, teed on hullemad kui meil, toit maksab ikkagi peaaegu sama palju ja inimesed tundusid palju vaesemad. Metsandus on ainus asi peale põllumajanduse, mis hoiab maapiirkondades elu. Samas üks Läti metsamees ütles, et nii hea on palki Lõuna-Eestisse viia. Korralik mõõtmine ja rahad ning dokumendid liiguvad korrektselt ja kiiresti. Ma eeldan, et kui neil on juba Eesti saekaatritega head kogemused ja nad saaksid oma paberipuidu eest Eestis rohkem raha kui sadamates, siis öelge üks põhjus, miks nad ei peaks Eesti tehase varustamisele tormi jooksma. Ka nemad ju viivad oma puitu praegu laeva peale.
Praegune Kehra tehas toodab väga väikeses mahus, on kiviaegse tehnoloogiaga ja mingite indudest omanikega. Võtke äriregister lahti ja vaadake. Jah, tore oleks, kui ka nemad investeeriksid tootmise suurendamisse ja nende puhul saaks palju parandada ka keskkonnamõju, aga see on siiski täiesti teine teema.