www.militaar.net

akf blueant - neist vastustest on mõistetav ainult see, et eestlasest metsaomanik saaks uue ja suure tselluloositehase puhul parem hinnastabiilsuse. Arvestades aga, et soomlased oma tselluloositootmist usinalt suurendavad , võib see hinnastabiilsus saabuda ka ilma Eesti tehaseta. Kuskilt peavad sealsedki laienejad toorainet ostma.
Ma pole selle tehase vastu kuid menetlus oli täielik pask (mõningad ajarändurid elavad vist alles NSV Liidus) ja natuke arusaamatu, et kust nad niisuguse koguse puitu kokku oleks ostnud. Miks peaks lätlased müüma ja Valgevene Luka on küll seda tüüpi vend kes vägagi oma turu eest seisab. Enne teeb küttepuudeks või narilaudadeks kui toorainena ära annab.

Et hiinlaste raha - olukorras, kus kõik ehitajad alates Krimmi sillast kuni Talsinki tunnelini lootusrikkalt Hiina pankade poole vaatavad ei näegi varianti, et kellelgi teisel vabu finantse oleks.

No ja kui keegi tselluloosi uurida tahab, siis omamaist tselluloosi on Kehras ju vagunitäite kaupa. Viige laboratooriumisse ja uurige. Keegi ei keela sellest mootorikütust sünteesida nagu Neste teeb. Või oleks uue tehase tselluloos kuidagi teistsugune olnud?
Kehra tehas on nagunii ülepäeva kas pankrotis või lõpumüügis - kellel huvi on, võib asukoha ära osta, hooned maha lükata ja kaasaegse ehitada. Usutavalt mingit elanike ega roheliste vastuseisu ei teki. Jõe mõõdud nii suurt tehast välja ei vea , aga kui tervet tehast ehitada ei saa, siis tehke pool rehkendust. Kah tubli.

allatah kirjutas: Nemad saavad rikkaks, aga vähemalt jäi meil Emajõgi uurimata! Loomulikult Soome sisemaal tselluloositehased Soome jõgesid ei reosta, aga ilmselgelt on Eestis teised loodus- ja füüsikaseadused.

Miks Emajõgi uurimata jäi? Millised uuringud seal seni veel tegemata on? Arvestades seda, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga ja on olemas Emajõe veemajanduskava, siis ilma uuringute, täpsemalt vee seisundi pideva monitooringuta poleks ei mainitud direktiivist ega veemajanduskavast kuidagi võimalik kinni pidada, poleks võimalik mingit veemajanduskava üldse koostadagi. Ainuke "häda", et nood uuringud on tehtud erapooletult, puhtalt veemajanduslikke ja teaduslikke huve silmas pidades. Nagu ütles Einstein, ainult idioot kordab ühte ja sama katset, lootes saada erinevaid tulemusi. Milleks siis mingid uued uuringud esiteks üldse vajalikud oleks olnud? Ja teiseks, kui nende uuringute taga oleks juba olnud kellegi selge ärihuvi, siis kuidas oleks garanteeritud nende uuringute erapooletus ja objektiivsus, eriti veel juhul, kui arendaja need ise kinni oleks maksnud?
Lisaks veel poleks see tselluloositehas olnud ajaloos esmakordne ja maailmas analooge mitteomav. Maailmas neid jätkub ja mõjusid keskkonnalegi on põhjalikult juba uuritud. Kõik, mis olnuks tarvis teha, oleks olnud vaid võtta andmed nii Emajõe kui ka mõne analoogse tehase kohta ja olekski saanud keskkonnamõjud ära hinnata. Sedapuhku aga taheti (nagu Eestis paraku tihti tavaks) asi sahker-mahker meetodil poolsalaja valmis teha ja hiljem, kui Emajõgi oleks roiskunud kalu täis olnud, õlgu kehitades teatada, et tahtsime parimat, aga välja kukkus kahjuks nii. Aga miljonid juba kulutatud ja ega's nüüd enam tehast maha lammutada saa, harjuge ära ja leppige sellega...

Jah, oleks võinud Soome töötava tehase ehitamisele eelnevad uuringud võtta ja üksühele keskkonnamõjud kopeerida ja oleks asi valmis... Ilmselgelt mingi seltskond kartis neid uuringuid, huvitav küll miks.

Manurhin kirjutas:

allatah kirjutas: Nemad saavad rikkaks, aga vähemalt jäi meil Emajõgi uurimata! Loomulikult Soome sisemaal tselluloositehased Soome jõgesid ei reosta, aga ilmselgelt on Eestis teised loodus- ja füüsikaseadused.

Miks Emajõgi uurimata jäi? Millised uuringud seal seni veel tegemata on? Arvestades seda, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga ja on olemas Emajõe veemajanduskava, siis ilma uuringute, täpsemalt vee seisundi pideva monitooringuta poleks ei mainitud direktiivist ega veemajanduskavast kuidagi võimalik kinni pidada, poleks võimalik mingit veemajanduskava üldse koostadagi. Ainuke "häda", et nood uuringud on tehtud erapooletult, puhtalt veemajanduslikke ja teaduslikke huve silmas pidades. Nagu ütles Einstein, ainult idioot kordab ühte ja sama katset, lootes saada erinevaid tulemusi. Milleks siis mingid uued uuringud esiteks üldse vajalikud oleks olnud? Ja teiseks, kui nende uuringute taga oleks juba olnud kellegi selge ärihuvi, siis kuidas oleks garanteeritud nende uuringute erapooletus ja objektiivsus, eriti veel juhul, kui arendaja need ise kinni oleks maksnud?
Lisaks veel poleks see tselluloositehas olnud ajaloos esmakordne ja maailmas analooge mitteomav. Maailmas neid jätkub ja mõjusid keskkonnalegi on põhjalikult juba uuritud. Kõik, mis olnuks tarvis teha, oleks olnud vaid võtta andmed nii Emajõe kui ka mõne analoogse tehase kohta ja olekski saanud keskkonnamõjud ära hinnata. Sedapuhku aga taheti (nagu Eestis paraku tihti tavaks) asi sahker-mahker meetodil poolsalaja valmis teha ja hiljem, kui Emajõgi oleks roiskunud kalu täis olnud, õlgu kehitades teatada, et tahtsime parimat, aga välja kukkus kahjuks nii. Aga miljonid juba kulutatud ja ega's nüüd enam tehast maha lammutada saa, harjuge ära ja leppige sellega...

Mida seal enam uurida, kui teame, et tehas nagunii olukorda halvendab?
Ma kahjuks ei tea täpselt, sest ei ole veemajanduse ekspert. Õppisin ülikoolis hoopis metsamajandust. Kuid mulle tundub, et uue tehase võimaliku mõju hindamise ja hetkeolukorra monitoorimise osas on vahe sees. Erinevad teadlased on veekvaliteedi muutuste osas eri meelel. Mõni teadlane on öelnud, et mõju oleks suur ja lubamatu ning mõni teine leiab, et võibolla poleks asi üldse eriti hull ja vähemalt uurima peaks ikka. Üks selline artikkel siin:http://ekspress.delfi.ee/kuum/analuus-m ... d=82174131
Kui see läbi lugeda, võib nii mõndagi huvitavat leida.
Ma ei ole ka eriplaneeringu teostamisega täpselt kursis, aga ilmselt ei saanud uuringuid lihtsalt nii igaks juhuks mõne teise tehase näitel ette ära teha. Sellest on samuti seal artiklis natuke juttu. Samuti ei ole ju maailmas ühtegi täpselt sellist tehast ehitatud. Ka tehase eestvedajad ütlesid, et täpne tehniline lahendus tulebki eriplaneeringu protsessi jooksul valmis teha.

Sedapuhku taheti asi sahker-mahker meetodil valmis teha.
Kui meil on seaduslikud võimalused midagi sellist teha, siis miks öelda selle kohta sahker-mahker? Kui ettevõtjal on võimalus teha asju kahel seaduslikul viisil, siis miks peaks eeldama, et ettevõtja tahab teha seda raskemal ja keerulisemal seaduslikul viisil? See ei ole ju isegi JOKK skeem, mida me kõik taunime, kuid lepime sellega, et juriidiliselt on OK, vaid see on üks võimalus kuidas planeeringut teha. Ka Tartu linnale anti kunagi võimalus planeeringu alustamisel kaasa rääkida, aga siis oldi vait. Teema muutus aktuaalseks alles siis, kui väga valjuult hakkasid kõlama kolm seisukohta, millel on tegelikkusega vähe pistmist:
1)Tehas haiseb (jah, ilmselt haiseb, aga ilmselt ka väga vähe. Kui ma Tartus elasin, siis põldudele lägalaotuse ajal oli linnas hull sitahais, aga põldude sulgemist ei soovinud keegi. Testperioodil võib haisu rohkem olla, pärast peaks olema vaid paar tundi kogu aasta jooksul. Ja tehast ei ole kunagi plaanitud Tartu raekoja platsile ehitada.
2)Emajõe kvaliteet
3)Tehase tõttu raiutakse Eesti lagedaks-väga ekslik ja täiesti vale sisukoht. Paraku levib see seisukoht (nagu ka Emajõe halb kvaliteet) meedias väga kergesti, sest on põnev ja vastuoluline. Aga uudis selle kohta, et me võiksime jätkusuutliku metsanduse eesmärgil rohkem raiuda on nii ebaseksikas, et see ei huvita kedagi.

Poliitikud nägid, et tehase vastu minnes saab hääli koguda ning edasine on juba ajalugu...

vanahalb kirjutas:akf blueant - neist vastustest on mõistetav ainult see, et eestlasest metsaomanik saaks uue ja suure tselluloositehase puhul parem hinnastabiilsuse. Arvestades aga, et soomlased oma tselluloositootmist usinalt suurendavad , võib see hinnastabiilsus saabuda ka ilma Eesti tehaseta. Kuskilt peavad sealsedki laienejad toorainet ostma.
Ma pole selle tehase vastu kuid menetlus oli täielik pask (mõningad ajarändurid elavad vist alles NSV Liidus) ja natuke arusaamatu, et kust nad niisuguse koguse puitu kokku oleks ostnud. Miks peaks lätlased müüma ja Valgevene Luka on küll seda tüüpi vend kes vägagi oma turu eest seisab. Enne teeb küttepuudeks või narilaudadeks kui toorainena ära annab.

Et hiinlaste raha - olukorras, kus kõik ehitajad alates Krimmi sillast kuni Talsinki tunnelini lootusrikkalt Hiina pankade poole vaatavad ei näegi varianti, et kellelgi teisel vabu finantse oleks.

No ja kui keegi tselluloosi uurida tahab, siis omamaist tselluloosi on Kehras ju vagunitäite kaupa. Viige laboratooriumisse ja uurige. Keegi ei keela sellest mootorikütust sünteesida nagu Neste teeb. Või oleks uue tehase tselluloos kuidagi teistsugune olnud?
Kehra tehas on nagunii ülepäeva kas pankrotis või lõpumüügis - kellel huvi on, võib asukoha ära osta, hooned maha lükata ja kaasaegse ehitada. Usutavalt mingit elanike ega roheliste vastuseisu ei teki. Jõe mõõdud nii suurt tehast välja ei vea , aga kui tervet tehast ehitada ei saa, siis tehke pool rehkendust. Kah tubli.

Puidu hinnastabiilsus
Jah, Skandinaavia ehitab tehaseid juurde ja lähitulevikus paberipuidu defitsiit võib jätkuda. See tuleneb sellest, et metsast lõigatakse rohkem peenpalki ja vanasti paberisse läinud materjal läheb osalt mehaanilisse töötlemisse.
Aga samas on Eesti raiemaht (ca. 11mln tm) võrreldes Soome (70mln tm) või Rootsi (90mln tm) raiemahuga väga väike. Meie paberipuidu eksport on neile oluline vaid selleks, et saaks kodumaal hinda all hoida, sel ajal, kui seal raiutakse natuke vähem, kui tehased sooviksid. Kui seal raiemaht grammivõrra tõuseks, pole neil meie puitu enam vaja. Nii oli näiteks 2013-2017. Erametsa omaniku jaoks (Eestis üle 100 000 eraisiku) on paberipuidu tihumeetri netotulu muutunud 2017-2018 perioodil 4 kordseks. NELJA KORDSEKS. Samamoodi võib see netotulu 2018-2019 ka 4 korda langeda, kui Skandinaavia oma raie käima saab.
Nelja kordsest kasumi erinevusest rääkides ei saa samas lauses kasutada sõna "stabiilsus". Meil ei ole vaja midagi "äkki" ja "kui" ette kujutada, vaid elu ise on meid alles äsja õpetanud sel teemal. Jah, loomulikult kõigub materjali hind ka Skandinaavias, aga ka kriisi aegadel kõikus seal palju vähem.

Jah, Soomlased rajavad praegu uusi tehaseid, aga nad teevad ka uuringuid, et kuidas viia riiklik raiemaht 100mln tihumeetrini aastas. Mõelge nüüd ise, kui suur on soome pindala, kui palju sellest on selline ala, kus ka pud kasvavad ja kui palju lühem kasvuperiood seal aastas on. Ning meil osad inimesed suudavad teha järeldusi, et kuigi me raiume pidevalt vähem, kui meil juurde kasvab, on meil ikkagi raiemaht liiga suur ja mets saab varsti otsa.

Kust tehas sellise koguse puitu saab ja miks peaks Luka ja Lätlased neile müüma. Luka kohta tõesti ei tea. Aga samas selle koguse saaks ilusasti ka Eesti metsadest kätte. Siiski olid tehase eestvedajad käinud välja info, et ca. 1/3 oleks Eesti paberipuit (mida praegu ekspordime) ning seejuures jääks Eesti jätkuvalt veel paberipuitu eksportima, sest rannikult läheks puu ikkagi ekspordiks. 1/3 oleks saetööstuste jäägid (jah, saetööstustes tekib jõhkralt jääke). 1/3 võiks olla Läti puit.
Miks peaks Lätlased Eestisse puitu müüma?
Lätil on kolmandiku võrra rohkem metsamaad, kui Eestil ja nad on ka paar meetrit lõunapool-kasvuperiood on tsuti pikem. Samas nende praegune raiemaht on natuke väiksem, kui Eestil. See on ka üks põhjus, mis nad seal natuke vaesemad on. Veetsin eelmine sügis ühe nädala Põhja-Läti maapiirkondades metsanduse ja üldise elu-oluga tutvudes. Ma ütleks, et seal on maakohad rohkem välja surnud, kui meil, teed on hullemad kui meil, toit maksab ikkagi peaaegu sama palju ja inimesed tundusid palju vaesemad. Metsandus on ainus asi peale põllumajanduse, mis hoiab maapiirkondades elu. Samas üks Läti metsamees ütles, et nii hea on palki Lõuna-Eestisse viia. Korralik mõõtmine ja rahad ning dokumendid liiguvad korrektselt ja kiiresti. Ma eeldan, et kui neil on juba Eesti saekaatritega head kogemused ja nad saaksid oma paberipuidu eest Eestis rohkem raha kui sadamates, siis öelge üks põhjus, miks nad ei peaks Eesti tehase varustamisele tormi jooksma. Ka nemad ju viivad oma puitu praegu laeva peale.

Praegune Kehra tehas toodab väga väikeses mahus, on kiviaegse tehnoloogiaga ja mingite indudest omanikega. Võtke äriregister lahti ja vaadake. Jah, tore oleks, kui ka nemad investeeriksid tootmise suurendamisse ja nende puhul saaks palju parandada ka keskkonnamõju, aga see on siiski täiesti teine teema.

Läti metsanduse kohta leidsin täiesti juhusliku google-otsinguga sellise artikli:
https://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/ ... ati-suunas

Paar aastat vana küll, aga seegi võib olla põhjus, et miks lätlased tulevikus Eesti tselluloositehasele tormi ei jookse. Endalgi läheb puitu vaja. Uimasevõitu nagu nad on aga saavad oma kapitalil põhineva tootmise käima. Või tulevad eestlased ja rootslased appi, sest Graanul Invest ja Toftan on Lätis juba korralikult kanda kinnitanud.
Artiklis on ka möödaminnes mainitud, et Läti RMK hoiab teadlikult raiemahtusid madalal, sest metsa ei tohi ka tühjavõitu riigikassale viidates ühe inimpõlvega ära rüüstada.

akf allatah toodud raiemahtusid vaadates - Eesti 11 milj/tm, Soome 70 milj /tm ja Rootsi 90 milj/tm näen mina täiesti vastupidist pilti: Eesti raiemaht on suurem kui Soomel või Rootsil, sest Soome on Eestist 7,5 korda suurem ja Rootsi ca 10 korda. Eestiga võrreldava raiemahu saavutamiseks peaks Soomes see number olema 82 ja Rootsis 110. Ma ei arvestanud siin metsa osakaalu riigi territooriumist, sest siis läheks pilt veel masendavamaks - Soome pindalast katab mets 73 %, Rootsist 70 % ja Eestist 52%. Ehk siis täiesti peast arvutades - Eesti lõikab 25 tuhandelt ruutkilomeetrilt 11 miljonit tm ja Soome 250 tuhandelt ruudult 70. Isegi kui soomlased tulevikus koguarvuks 100 plaanivad, jääksid nad raiemahtudes Eestist maha.

Ma olen Eestis teostatava röövraie üle muidugi varemgi kurtnud. Nüüd ükspäev hakkasin google satelliidipildilt üht tuttavat kohta otsima ja kaardil edasi libistades avastasin üsna lähedal lageraie kvartalid. Siis vaatasin Eesti kaarti veel mõnes kohas ja kogu mets, eriti suuremate teede ääres, kust hea välja vedada, on lageraiekvartaleid täis. Seda võib igaüks mõne metsamassiivi kohal zoomida - Google maps ja satellite. Ma vaatasin Aegviidu kanti, aga ega mujal suurt parem pole. Lätis on tegelikult ka ja päris ja päris palju. Seevastu Soomes , mida järgmisena zoomima hakkasin ei leidnud ühtegi niisugust piirkonda kus metsamassiiv ruuduliseks oleks lõigatud. Suur riik muidugi ja kõike läbi uurida ei jõua, Vaatasin Oulu kanti , seal on kindlasti tselluloosivabrik - ei näinud lageraiet, Tampere, suur tööstuslinn ja samuti pole. Karjalas, Joensuus nagu ka poleks silmanud. Rohkem ei viitsinud ja viskasin pilgu korraks Rootsile ning no pole sellist ruuduliseks lõigatud metsa.

Batka Valgevenes ka ei paistnud olema ja Batka majandamistest tean niipalju, et see on nagu Venemaal või veel hullem. Venemaal on metsa küll kuid ümarpuidu väljaveol on ju tollimaks ja ei tea kedagi, kellel oleks raha sealt toorainet tuua. Valgevene metsamajandust ei tea, vanametalliga oli mõned aastad tagasi küll niimoodi, et täiesti keelatud oli vanarauda riigist välja viia. See tuli oma tehastes uueks rauaks sulatada ja siis tehti sellest Belaruss-traktoreid, Belaz-veoautosid ning muud laiatarbekaupa

Mulle näikse asjad niimoodi, et soome tehaste puidupuudus on viide sellele, et metsa majandatakse heaperemehelikumalt. Kui Soome metsaomanikud või - liidud ei nõustu platsi puhtaks raiuma, siis ongi paberitehased hädas ning päris viimases hädas tuuakse Baltikumist , kust transport on ikka ilgelt kallis. Selle artikli järgi on on Eestist Rootsi veetud puit kuni 50 % sealsest kohalikust kallim ja igati loogiline, et Eestist toomisele järgmine samm on juba enesetapp.
https://eestimetsameister.ee/kehra-pabe ... tarbijana/
Sellesama artikli põhjul tekkis ka küsimus, et kas uus tehas oleks teinud mingit teistlaadset tselluloosi kui Kehra. Kehralaste jutu põhjal ei saagi igasugusest sodist tselluloosi teha. Puidu kiud peab pikk olema või muidu hakkab peldikupaberiks väärindatud tootest näpp lups ja lups läbi käima.

Ja kui küsimiseks läks ning targad metsamehed suvatsevad vastata, siis miks Eestis kändusid raiesmikelt välja ei tohi tirida? Kas sellel on ka mingi teaduslik põhjendus või "nagu ikka"? Üksaasta mõtlesin, et targutamise asemel võiks vahel ka midagi kasulikku teha ja plaanisin Eestis kände juurima hakata. Selleks on vaja tavalisele lintekskavaatorile üht odavamapoolselt lisaseadet, millise Soomes iga külasepp valmis suudab teha.
Soomlased tegelevad sellega ja kiidavad, et üks korralik kuusekänd on ca 1/3 puust ehk kolmandik metsast on maa all.
Ma sain oma üllatuseks teada, et Eestis kände juurida ei tohigi ja teine riik Euroopas kus seda teha ei tohtinud oli tollal Austria. Austriast võib aru saada - seal on mäed ja kändude väljakiskumine tekitab erosiooni ning Alpi mäestik võib kaela kukkuda. . Aga mis seda Eestis takistab tegemast?

. Eesti raiemaht on suurem kui Soomel või Rootsil, sest Soome on Eestist 7,5 korda suurem ja Rootsi ca 10 kord

Vanahalb, vaata, kustmaalt kaovad Soomes ja Rootsis metsad. See, et pindala on suurem, ei tähenda, et seal metsa kasvaks. Millist metsa siit võtta?

Ja kui küsimiseks läks ning targad metsamehed suvatsevad vastata, siis miks Eestis kändusid raiesmikelt välja ei tohi tirida? Kas sellel on ka mingi teaduslik põhjendus või "nagu ikka"? Üksaasta mõtlesin, et targutamise asemel võiks vahel ka midagi kasulikku teha ja plaanisin Eestis kände juurima hakata. Selleks on vaja tavalisele lintekskavaatorile üht odavamapoolselt lisaseadet, millise Soomes iga külasepp valmis suudab teha.
Soomlased tegelevad sellega ja kiidavad, et üks korralik kuusekänd on ca 1/3 puust ehk kolmandik metsast on maa all.
Ma sain oma üllatuseks teada, et Eestis kände juurida ei tohigi ja teine riik Euroopas kus seda teha ei tohtinud oli tollal Austria. Austriast võib aru saada - seal on mäed ja kändude väljakiskumine tekitab erosiooni ning Alpi mäestik võib kaela kukkuda. . Aga mis seda Eestis takistab tegemast?

[/quote]

Tegelikult ei pea see väide paika, väljavõte metsamajandamise eeskirjast:
(11) Metsa uuendamisel pohla, jänesekapsa-pohla, mustika, jänesekapsa-mustika, jänesekapsa ja sinilille metsakasvukohatüübis võib maapinna ettevalmistamise käigus juurida kuuse kände kogu uuendatava ala ulatuses. Kändude juurimisel on lubatud kahjustada metsamulda sügavamalt kui 30 cm.
[RTL 2009, 11, 130 - jõust. 01.02.2009]

Mis puudutab Eesti ja Soome lageraie lankide võrdlemist satellidifotodelt, siis soovitaks ikka veidi rohkem Soome poolel sisse zoomida. Lanke on küll ja veel-nad on lihtsalt suuremad. Eesti lageraie lankide keskmine suurus on üle 2ha midagi ja Soomes kindlasti 20 ha kanti. Ma olen selle kümnendi algul Soome metsades mõõtnud 22000 puu kõrguse ja seega seal ikka korralikult ringi mütanud. 30-60 aastat tagasi tehti sealkandis lageraieid pindalaga 100 ha +.Sama ka Rootsis. Vähema pärast ei hakatud tehnikat kohale tooma. Praeguseks on kõik ilusti männiga uuendatud ja satelliidipildilt juba raske vanast metsast eristada. Meie metsade kirju pilt tuleneb ka meie kinnistute väiksusest ja sellest, et alati ei uuendata lanke okaspuuga-lehtpuu noorendik jääb kauaks ajaks ortofotol heledaks.

vanahalb kirjutas:Läti metsanduse kohta leidsin täiesti juhusliku google-otsinguga sellise artikli:
https://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/ ... ati-suunas

Paar aastat vana küll, aga seegi võib olla põhjus, et miks lätlased tulevikus Eesti tselluloositehasele tormi ei jookse. Endalgi läheb puitu vaja. Uimasevõitu nagu nad on aga saavad oma kapitalil põhineva tootmise käima. Või tulevad eestlased ja rootslased appi, sest Graanul Invest ja Toftan on Lätis juba korralikult kanda kinnitanud.
Artiklis on ka möödaminnes mainitud, et Läti RMK hoiab teadlikult raiemahtusid madalal, sest metsa ei tohi ka tühjavõitu riigikassale viidates ühe inimpõlvega ära rüüstada.

akf allatah toodud raiemahtusid vaadates - Eesti 11 milj/tm, Soome 70 milj /tm ja Rootsi 90 milj/tm näen mina täiesti vastupidist pilti: Eesti raiemaht on suurem kui Soomel või Rootsil, sest Soome on Eestist 7,5 korda suurem ja Rootsi ca 10 korda. Eestiga võrreldava raiemahu saavutamiseks peaks Soomes see number olema 82 ja Rootsis 110. Ma ei arvestanud siin metsa osakaalu riigi territooriumist, sest siis läheks pilt veel masendavamaks - Soome pindalast katab mets 73 %, Rootsist 70 % ja Eestist 52%. Ehk siis täiesti peast arvutades - Eesti lõikab 25 tuhandelt ruutkilomeetrilt 11 miljonit tm ja Soome 250 tuhandelt ruudult 70. Isegi kui soomlased tulevikus koguarvuks 100 plaanivad, jääksid nad raiemahtudes Eestist maha.

Ma olen Eestis teostatava röövraie üle muidugi varemgi kurtnud. Nüüd ükspäev hakkasin google satelliidipildilt üht tuttavat kohta otsima ja kaardil edasi libistades avastasin üsna lähedal lageraie kvartalid. Siis vaatasin Eesti kaarti veel mõnes kohas ja kogu mets, eriti suuremate teede ääres, kust hea välja vedada, on lageraiekvartaleid täis. Seda võib igaüks mõne metsamassiivi kohal zoomida - Google maps ja satellite. Ma vaatasin Aegviidu kanti, aga ega mujal suurt parem pole. Lätis on tegelikult ka ja päris ja päris palju. Seevastu Soomes , mida järgmisena zoomima hakkasin ei leidnud ühtegi niisugust piirkonda kus metsamassiiv ruuduliseks oleks lõigatud. Suur riik muidugi ja kõike läbi uurida ei jõua, Vaatasin Oulu kanti , seal on kindlasti tselluloosivabrik - ei näinud lageraiet, Tampere, suur tööstuslinn ja samuti pole. Karjalas, Joensuus nagu ka poleks silmanud. Rohkem ei viitsinud ja viskasin pilgu korraks Rootsile ning no pole sellist ruuduliseks lõigatud metsa.

Batka Valgevenes ka ei paistnud olema ja Batka majandamistest tean niipalju, et see on nagu Venemaal või veel hullem. Venemaal on metsa küll kuid ümarpuidu väljaveol on ju tollimaks ja ei tea kedagi, kellel oleks raha sealt toorainet tuua. Valgevene metsamajandust ei tea, vanametalliga oli mõned aastad tagasi küll niimoodi, et täiesti keelatud oli vanarauda riigist välja viia. See tuli oma tehastes uueks rauaks sulatada ja siis tehti sellest Belaruss-traktoreid, Belaz-veoautosid ning muud laiatarbekaupa

Mulle näikse asjad niimoodi, et soome tehaste puidupuudus on viide sellele, et metsa majandatakse heaperemehelikumalt. Kui Soome metsaomanikud või - liidud ei nõustu platsi puhtaks raiuma, siis ongi paberitehased hädas ning päris viimases hädas tuuakse Baltikumist , kust transport on ikka ilgelt kallis. Selle artikli järgi on on Eestist Rootsi veetud puit kuni 50 % sealsest kohalikust kallim ja igati loogiline, et Eestist toomisele järgmine samm on juba enesetapp.
https://eestimetsameister.ee/kehra-pabe ... tarbijana/
Sellesama artikli põhjul tekkis ka küsimus, et kas uus tehas oleks teinud mingit teistlaadset tselluloosi kui Kehra. Kehralaste jutu põhjal ei saagi igasugusest sodist tselluloosi teha. Puidu kiud peab pikk olema või muidu hakkab peldikupaberiks väärindatud tootest näpp lups ja lups läbi käima.

Ja kui küsimiseks läks ning targad metsamehed suvatsevad vastata, siis miks Eestis kändusid raiesmikelt välja ei tohi tirida? Kas sellel on ka mingi teaduslik põhjendus või "nagu ikka"? Üksaasta mõtlesin, et targutamise asemel võiks vahel ka midagi kasulikku teha ja plaanisin Eestis kände juurima hakata. Selleks on vaja tavalisele lintekskavaatorile üht odavamapoolselt lisaseadet, millise Soomes iga külasepp valmis suudab teha.
Soomlased tegelevad sellega ja kiidavad, et üks korralik kuusekänd on ca 1/3 puust ehk kolmandik metsast on maa all.
Ma sain oma üllatuseks teada, et Eestis kände juurida ei tohigi ja teine riik Euroopas kus seda teha ei tohtinud oli tollal Austria. Austriast võib aru saada - seal on mäed ja kändude väljakiskumine tekitab erosiooni ning Alpi mäestik võib kaela kukkuda. . Aga mis seda Eestis takistab tegemast?

Lätlaste osas saab tõenäoliselt määravaks hind, mida Eestis olev tsellutehas suudab toormele oma laoplatsil pakkuda. On realistlik uskuda, et Kirde-Läti materjali jaoks on see hind kõrgem, kui sadamates. Materjali liigutab hind ja see oligi ju üks selle tehase asukoha kriteeriume. Algatajad soovivad rajada tehast sadamatest kaugemale.

Nii Soomes kui ka Rootsis enam teatud maalt alates eriti tarbepuitu ei kasva, seega jah ma ka ise tõin kehva võrdluse, kui viitasin nende riikide pindalale. See-eest on aga Soomlased väga praktilised inimesed. Nad on ELi poolt soovitatud looduskaitsealade pindala täitmiseks võtnud kaitse alla ennekõike ikkagi Põhja-Soome metsad.

Aga hea kaasfoorumlane Vanahalb, miks öelda: "Ma olen Eestis teostatava röövraie üle muidugi varemgi kurtnud."? Ma olen täiesti nõus sellega, et raied võivad põhjendatult osade inimeste jaoks koledad olla, aga tegemist ei ole ju röövraietega. Mis on röövraie? Minu jaoks tähendab see seda, kui inimese mets raiutakse tema teadmata maha ja siis ära müüakse. Ehk siis puidu vargus. Selliseid juhtumeid ju Eestis enam ei ole (3x ptüi üle vasaku õla).
Kui ma paluksin kasutada röövraie asemel muud sõna, mis see võiks siis olla? Üleraie, liigraie või mis? Ma olen ennegi kuulnud, et nii öeldakse ja ma tahaks mõista, et mida selle all silmas peetakse.
Eestis põhjustab praegu (ja ka järgmised 30 aastat) eriti suurt raiemahtu see, et meil ei ole metsade vanuseline struktuur korralikult paigas, kuna peale vabastamist hakkasid meie põllud metsa kasvama. Palju metsa on saanud ühel ajal majanduslikult küpseks.

Selle tehase maht on siiski niivõrd väike, et me saaksime selle kokku koguda ka ainult Eesti enda mahust, aga kui Läti veel kaasa aitab, on juba hästi küll. Ilmselt kasutataks selliseid poliitiliselt ebastabiilseid partnereid lihtsalt vastavalt võimalusele.

Tehaste puidupuudus ja heaperemehelik majandamine võivad olla seotud, aga ei pruugi. Mis on heaperemehelik majandamine ja kuidas seda saavutada? Kas Eesti metsaomanikud majandavad oma metsa heaperemehelikult? Kas lageraie on heaperemehelik majandamine või mitte? Kas metsade uuendamine on heaperemehlik või mitte? Kas puhtkultuuri kasvatamine on heaperemehlik? Kas hea peremees proovib madala hinnaga vähem raiuda ja kõrgema hinnaga rohkem? Kui palju metsa peaks jätma looduskaitsealadeks, et olla hea peremees? Kõigile neile küsimustele võivad väga targad inimesed erinevalt vastata.
Ja see, et Soome metsamehed ja metsaliidud "ei nõustu platsi puhtaks raiuma" on jällegi väga pealiskaudne väide. Eestist Soome imporditavad kogused moodustavad ju nende paberitehaste nõudlusest vaid mõned protsendid. Isegi kui soomlased raiuksid paar protsenti rohkem ei saaks neil ju "plats puhtaks raiutud".

Kehra tehase tselluloosist ei tea palju öelda. Ilmselt oleks natuke erinev olnud, sest uus tehas plaanis ka kasepaberit osta. Kehra tarbib vaid okast. Kuid Kehra mõju Eesti metsaomanikele on väike, nad tarbivad liialt vähe. Ka mina olen paar korda pidanud arvutama, et kas tasuks viia Kehrasse või sadamasse ja lõpptulemus on see, et langid on olnud Kehrast liiga kaugel, et see ära tasuks. Seal pirkonnas on nii väikese puidukoguse jaoks alati pakkumine olemas.

Miks kändusid ei või eemaldada? Võib ikka. Enamustes kohtades, nagu juba ka vastati. Osades metsa kasvukohatüüpides ei või, nagu ei või ka raidmeid (oksad) eemaldada. Põhjuseks on mullakihi väga väike paksus, mida on vaja kasvata. Me muudaksime oma loopealsed metsad tulevikus nigelamateks, kui me sealt 100% puidust+natuke mulda ära viiksime.
Miks üldjuhul ei eemaldata kändusid? See pole majanduslikult tasuv ja see pole ka metsa uuendamiseks vajalik.

kuidas siinsed metsaspetsidest foorumlased kommenteerivad koogelmoogeli timelaps-i pilti?
minu silma järgi on viimaste aastate raietempo väga suur. ma mõõtnud muidugi pole, aga silma järgi peaks
paarikümne aastaga platsi täitsa lagedaks saama.

Hakkasin endal juba mälunõtrust kahtlustama, aga nujah, akf Sauniku postitatud määrus , mis lubab kände juurida on 2009 aastast.
Sonkisin natuke internetis ja 2008 aastal veel polnud lubatud:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/me ... d=51150387
Mina mõtisklesin sel teemal veel varem, nii 2004-2005 kuskil ja siis oli küll vastus kindel ei. Nüüd pole enam asjal kätt pulsil hoidnud, sest vahepeal tuli uusi mõtteid.

Sauniku teisel väitel, et soomlased teevad lageraieid küll ja võtavad kohe 100 hektarit korraga pole mul kõrvalseisjana samuti põhjust kahelda. Ma pole sellise pilguga mööda Soome metsi kolanud kuigi ringi sõitnud olen ikka üksjagu. Erinevalt Eestist ei torka lageraielangid silma. Sõidad , metsade vahel on lahmakas tühja maad, vaatad hajameelselt, et põlispõld ja mõtiskled piibupigistest taatidest kes siin kunagi metsa raadsid. Seevastu Eestis - piisab kui Tallinnast 20 km välja sõita ja kahel pool teed on sellised lagamikud, et õud tuleb peale. Jumal hauda!
See seondubki kändude juurimisega - täpsustasin täna asja Soome kohalike ässadega ja nad ütlesid, et kus lageraiet tehakse, sealt võetakse üldjuhul kõige lõpuks veel kännud ka kaasa.

Röövraie all peangi ma silmas kiire raha tegemise mentaliteeti. Võetakse mingi maatükk, magusam puit ja niikaugelt kui väljveotraktoril veel efektiivne tee äärde tuua on (max 200-300 m tundub olevat) minema ja ülejäänu las vedeleb. Kännud on mõnes kohas rinnakõrgused nagu oleks Gulagi vangid kahemeetrise lumega metsatööd teinud. Mõni metsateadlane kirjutab veel väitekirja , et see ongi looduse igavene ringkäik ja olge rahul. Mul oleks pretsensioone eelkõige RMK meetodite suhtes . Endal on samuti mõni tükike metsa kuid nii nagu RMK teeb ei hakka niikaua kuni ise veel hinges olen, seal küll keegi lõikama. Ega ma ei eksi kui eeldan, et RMK tööd tehakse vähempakkumise alusel? Tegelikult vist peaks näitama näpuga Toompeale? RMK juhid kutsutakse vaibale, tehakse selgeks, et riigieelarve on hädaohus ja tootmisnormid järgmiseks kvartaliks on niisugused, Mis nemadki teha saavad, tuleb minna ja lõigata.

Viimistluse ehk kändude ja muu pasa koristamise kohta on samuti kirjatööd tehtud. Üks 2014 aasta töö jäi internetist näppu ja üldseisukohad on samad kui ma soomlastelt kuulnud olen: kände tasub juurida küll ja kasum on vägev kuid investeeringud on ikka suuremad kui lasta külasepal ekskavaatori jaoks juurija teha. Purusti mis kännust hakkepuitu teeb on võrreldes võsa- või peenpuidu purustitega juba päris tõsine masin ja päris iga katlamaja sellist kruusaga segatud hakkepuitu ära ei seedigi. Juurikate vahele jääb nagunii kive, raputa ja kuivata neid kände kuidas iganes. Eesti eripärana saab puidu ja killustiku segu muidugi Narva elektrijaamade kateldesse loopida - sinna tuleb eurodirektiivide järgi nagunii taastuvmaterjale lisada. Kui Narvas olin, pandi väga pehkinud välimusega puitu, vahepeal ei pandud vist üldse ja nüüd ilmselt jälle lisatakse, sest mingi aeg tagasi otsiti tikutulega laadimismasinaid taga.
Piisab kui üks dekreet välja anda - et Narva jaamades tohib lisaks põlev- ja paekivile ainult kände põletada ja korraga on nad väga hinnas. Turumajanduse alustalasid selline asi ei kõigutaks - kõvemad mehed müüvad ainult palki, vaesemad kangutavad kände.
Kirjatöö siis ise siin, mullaviljakuse küsimust on samuti lahatud:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sequence=3

akf Allatah mainis, et ei saa juurida, loopealne muld jääb verevaeseks. Loopealne - see tähendab siis paepealne? Kas kuusemets sellises kohas üldse kasvab? Mulle tuli korraga meelde Valdo Randpere, kes lubas valimiskampaania käigus Lasnamäele 1000 või 10 000 või 100 000 kuuske istutada ja mis sellest välja tuli
Kändude koristamise juures peatusin nii kaua sellepärast, et see jätab tööst üldmulje. Sellised langid, mida Eestis näha saab tekitavadki eelarvamusi. Raiutakse palju, rüüstatakse metsa, kas vene ajal oli nii, kas Soomes on nii jne jne. Sellised inimesed, kes teemas päris kodus ei ole (nagu mina), järeldavad kohe , et metsanduses toimub täielik porno ja tselluloositehast pole vaja ja andke olla.

Raiemahtude koha pealt - jah, see on õige, et 90-ndate algusest hakkasid põllud võssa kasvama. Teisalt aga hakkas samal ajal , ärksamatel talumeestel aga juba 1989 Taluseaduse vastuvõtmisest ka tunduvalt intensiivsem raiumine kui seda nõukaajal siin tehti. Lõigati just raieküpset metsa ja selle tasakaalustamiseks kasvas põllumaa võssa. Viimased 30 aasta on olnud nii,et kui kuskilt raha ei saa, siis metsast ikka tuleb ja minumeelest viimati lõigati liiga vähe NSV Liidu ajal.
Eesti, Soome ja Rootsi raiemahtude võrdlemiseks peab neid numbreid vaatlema võrrelduna riigi metsamaa pindalaga, mitte riigi suurusega ja see teebki asja masendavamaks.

Raiemahud siis: Eesti 11 miljonit/tm, Soome 70 ja Rootsi 90.
Riikide suurused: Eesti 45 tuhat ruutkilomeetrit, Soome 338, Rootsi 447.
Metsamaa protsent riigis : Eesti - 52% pindalast on mets, Soome 73, Rootsi 72.
(Ääremärkusena - akf Lemet postitatud pilt minu kogenematule silmale metsa ei meenuta. Soomes võib sellist maastikku olla kuid vaevalt, et ta öiruliidu statistikas metsana kirjas on. Isegi NSV Liidu analooge mitteomavas statistikas poleks julgetud lagedat kaljusaart põlismetsaks märkida)

Protsendiarvutus (ilgelt keeruline) ...eee.. Eestis on metsa 23,4 tuhat ruutkilomeetrit, Soomes 264, Rootsis 322.
Nüüd masendavam osa: Eestis lõigataks 23 tuhandelt ruudult 11 miljonit tihu, Soomes 264-lt 70 ja Rootsis 322-lt 90.
Ehk siis Eestis lõigatakse pindalaühikult 0,48 tihu, Soomes 0,26 ja Rootsis 0,28: Isegi kui soomlased tulevikuplaanides 100 miljonit lõikaks, oleks see vaid 0,38 tihu.
No Eestis raiutakse ju peaaegu kaks korda rohkem kui Soomes või Rootsis ja nii juba 30 aastat. Või arvutasin valesti?

Arutelust on välja jäänud Kunda Cell.

diesel kirjutas:kuidas siinsed metsaspetsidest foorumlased kommenteerivad koogelmoogeli timelaps-i pilti?
minu silma järgi on viimaste aastate raietempo väga suur. ma mõõtnud muidugi pole, aga silma järgi peaks
paarikümne aastaga platsi täitsa lagedaks saama.

Tüüpiline viga, kui räägitakse metsamajandusest.
Metsa tuleb vaadata kogu tema elutsükli jooksul, mitte ainult siis kui raievanus käes.
Pole see asi nii halb ühti - raiemahtude suurenemine on seotud üldise metsamaa pindala kasvuga pika aja jooksul ja eritüübiliste koosluste jõudmisega õigesse lõikamise vanusesse.

Soovitan lugeda -
http://puuinfo.ee/keskkond/raie-eesti-metsades/
https://maaelu.postimees.ee/3949129/suu ... ti-metsast

Minu naabrimees majandas oma metsa nii nagu Tartu apellid mulle arusaadavalt ette kujutavad.
Mida kauem kasvab, seda rohkem puitu saab! Loodus on parim reguleerija!
Tulemuseks oli see, et kui raiumiseks läks, kõlbas valdav osa sellest puiduhakke tegemiseks.
Saematerjali oli näputäis. Palju mädanenud jne. Oleks pidanud äkki õigel ajal mõne metsamehe käest nõu küsima.

Kapten Trumm kirjutas:Minu naabrimees majandas oma metsa nii nagu Tartu apellid mulle arusaadavalt ette kujutavad.
Mida kauem kasvab, seda rohkem puitu saab! Loodus on parim reguleerija!

Rohelised vist ikka päris nii ei ütle - nende sõnum on, et majanduslikud argumendid võiks metsas üldse ära unustada, sest mets on ju nii... mets

Sauniku teisel väitel, et soomlased teevad lageraieid küll ja võtavad kohe 100 hektarit korraga pole mul kõrvalseisjana samuti põhjust kahelda. Ma pole sellise pilguga mööda Soome metsi kolanud kuigi ringi sõitnud olen ikka üksjagu. Erinevalt Eestist ei torka lageraielangid silma.
Röövraie all peangi ma silmas kiire raha tegemise mentaliteeti. Võetakse mingi maatükk, magusam puit ja niikaugelt kui väljveotraktoril veel efektiivne tee äärde tuua on (max 200-300 m tundub olevat) minema ja ülejäänu las vedeleb. Kännud on mõnes kohas rinnakõrgused nagu oleks Gulagi vangid kahemeetrise lumega metsatööd teinud.

Täpsustan siiski üle, et praegusel ajal enam selliseid langijurakaid ei tehta. Jutt oli 30-60 aasta tagusest ajast. Soome metsad sattusid tohutu raiesurve alla peale sõda kui oli vaja N.Liidule lepingutejärgsed sõjakahjud kinni maksta. Põhiline maksevahend oli puit ja sellest tooted. Paradoksaalsel kombel aitaski metsatööstus Soome majanduse jalgele nii hästi, et mindi "sõjavõitjast" majanduslikult valguskiirusel mööda ja seda pöördumatult. Soomes mindi 50-tel püsimetsanduselt üle lageraiepõhisele süsteemile ja see on end siiani õigustanud. Pole ühtki mõistlikku põhjust käia iga aasta küpses metsas trampimas mõne puu järel. Ehk siis aeg kui Soomes sai näha ulatuslikke lagedaid alasid jääb sinna möödunud sajandi keskele ja teisele poole. Praeguseks on need alad kenasti keskkealiste puistutega kaetud. Kui meil näed mõnel langil rinnakõrguseks jäetud kändusid, siis suure tõenäosusega on keegi "loodushoidlik" inimene kunagi sinna kinnitanud okastraadi loomade karjatamiseks. Seda risu on metsades ikka üllatavalt palju-olen minagi oma pükse ja ihu sinna otsa lõhkunud. Isegi metsaseaduse on sees nõue jätta 10 tm hektarile mingit puitu bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks, seega kui jääbki sinna midagi vedelema, siis see ei ole mitte kurjast. Pealegi on hetkel loodussõbrad jagunenud kaheks: ühed tahaks näha viimseni puhtaks kraabitud lanki ja teised kurjustavad, et näe oksad tassiti ka minema. Maitse asi.