Egas midagi - veel üks „supertank“
Tank „TOG“.
Nimekuju on sündinud lühendina „The Old Gang“-ist mis siis dešifreeritult pidi tähendama vana kooli konstruktorite meeskonda.
Eestvedaja, auväärne „maismaalaevade komitee“ esimees Sir Albert Stern, tegijad – raudvara, Sir Ernest Swinton ja Walter Wilson
Tanki esimest prototüüpi „TOG-1“ esitleti 6 oktoobril 1940
TOG - 2
10 meetrit pikk 3,1 meetrit lai ja 3 meetrit kõrge masin oli konstrueeritud vanamoeliselt „jäiga“ vedrustusega.
Kaal 80 tonni.
Tanki pani tippkiirusel 13 km/h liikuma diisel–elektriline süsteem, kus 600 hj diiselmootor ajas ringi generaatorit mis omakorda andis voolu roomikuid käitanud elektrimootoritele.
Sõjamasina põhirelvaks oli 76 mm pikaraudne suurtükk, lisaks võimalus tulistada kuulipildujatest igas suunas.
Kaitseks maksimaalselt 76 mm soomust.
Meeskonda pidi kuuluma 6 meest.
Esimestel katsetustel ilmnesid kohe ka tõsised probleemid elektrisüsteemi ülekuumenemisega, ning elektrivärk otsustati asendada hüdraulilise ajamiga.
Siis ilmselt ajas diisel ringi hüdropumpa mis omakorda käitas hüdromootoreid.
Modifitseeritud variant sai nimeks „TOG-1A“.
Masina katsetused jätkusid kuni 1944 aastani kui projektist lõplikult loobuti.
(ju vist jätsid sakslaste „Kuningtiigrid“ kustumatu mulje)
TOG-1 vend, „TOG-2“ erines esimesest prototüübist põhiliselt selle poolest, et tanki käitamisel sellelsamal diisel-elektrilisel põhimõttel, kasutati ühe generaatori asemel kahte sõltumatut – mis väidetavasti leevendas mõnevõrra probleeme ülekuumenemisega.
Masin on hirmsaks näituseks sellest, mis saab siis kui kangekaelselt ignoreerida tehnika arengut.
Briti konservatiivsuse traditsioonides, õnnestus auväärt aristokraatidel teiseks ilmasõjaks konstrueerida I MS vääriline tank
Tank on ilusasti alles ja eksponeeritud Bovingtoni tankimuuseumis...