Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Sam Beaver]

Minuarust on see lennukilt väetise külvamine õigustatud sealsamas, kus need 9 meetrise heedriga kombainid - kuskil Lõuna-Vene stepimaastikul, kus auto jõudlus väikseks jääb.

See on juba iseküsimus kas miski oli õigustatud või mitte. Aga siis oli midagi mis tuli iga hinna eest täis teha - plaan! Eesmärk pühendab abinõu.

[Kapten Trumm]

Minu arusaamist mööda oli kolhoos üks kõige turumajanduslikumaid asju toonases süsteemis - mis seletas ka seda fenomeni, et kus pungestati tööd rohkem teha, oli ka igasugu hüvesid rohkem (ja miks kolhoosid elasid sovhoosidest paremini). Igasugu hüvesid ja rohkem raha tähendas paremaid tootmisvahendeid ja parema personali tungi sinna tööle (sest oli lootust saada korter, autoostuluba ja mis veel). Sestap arvan, et tark kolhoosi juhtkond neid lennukeid ei tellinud, vaid lasi ikka oma sitalaotajate ja väetisekülvikutega sama töö ära teha - kvaliteet oli lihtsalt parem kah ja lennukite arved tuli ikka maksta. Väetisega ei ole nii, et mida rohkem paned, seda rohkem kasvab - liigne väetamine annab vastupidist efekti (kuni taimede hävimiseni välja).

Kolhoosnike elule paljud piirangud olid enamasti formaalsed - nagu nt kunagised 0,15 ja 0,35 hektarise "aiamaa" piirangud. Mäletan, et meil oli umbes hektar odra ja pool hektarit kartuli-juurikate all. Lisaks sai mõnedelt kasutamata kolhoosi maadelt (mis olid liig väiksed masinatega töötamiseks) heina tehtud. Sellist heinamaad oli nii 5-6 hektarit. Mingeid "organeid" meil külas ei käinud ja keegi eriti ei kobisenud kah. Kui selline "suurtalunik" tegi kolhoosis oma ametlikku tööd hästi, ei joonud jne, siis vaadati läbi sõrmede. Kõige kasulikum oli toota piima - seda veeti toona "piimapukkide" süsteemiga riiklike kokkuostuhindadega koos kolhoosipiimaga kombinaati (meilt Tallinna) ja selle eest maksti suhteliselt korralikult. Konks oli jälle töö kvaliteedis - sitad lehmad ja kasin hoolitsemine viisid piima-anni kõvasti alla. Kui 80ndatel punnitati kolhoosides 4000 kg nimel aastas, siis eralehmad andsid 7000. Sama sorti lehmad kusjuures. Täna muidugi annavad farmilehmad 12 000 (tänu tõuaretusele kah). On muidugi tõsi, et taolist "talundust" enamik teha ei viitsinud. Meie kandis oli veel paar ühelehmapidajat ja kogu lugu. Lihtsam oli oma rasket elu kurta ja viina juua. Selleks, et 2 tööl käiva inimese poolt pidada 2 lehma, algab tööpäev hommikul kell 05.00 ja lõpeb õhtul peale 21.00. Lisaks lõuna ajal pead jõudma teha lõunase lüpsi. See oli küllalt raske.

See 4000 kg vs 7000 kg vs 12 000 kg ongi eraomandi paremus (omanik hoidis oma vara paremini). Sitalt hoitud, stressis ja kehvalt toidetud kolhoosi lehmad lihtsat ei anna piima. Nuta või naera, aga ei anna. Ja ilmselt kolhoosniku mentaliteediga oleks see 4000 ka unistuseks jäänud. Sattusid vaatama hiljuti ühte saadet reisist läbi Venemaa, kus näidati ühe piimafarmi tegemisi. Lehmi oli kõvasti, aga piima tuli väheke. Nii vähese toodanguga oleks isegi kolhoosniku "eratalu" pankrotiga lõpetanud.

[A4]

Loomulikult, turumajandus on parem ja läibipaistvam, kas sa lahtisest uksest sisse ei murra, A4?

Ausalt öeldes ei tundu see mulle lahtisest uksest sissemurdmisena, kui siin foorumis leidub inimesi (eelkõige Lemet), kes tõsise näoga räägivad, kui väiksed palgakäärid olid toona tõsise töö tegijate ning nomenklatuuri palkade vahel, justkui esimesed oleksid SAANUD ja teised oleksid PIDANUD oma ametliku palga eest midagi ostma. Või et need palgad oleksid ilmestanud nende ühiskonnagruppide REAALSET sissetulekut ja elatustaset.

[Kapten Trumm]

Aga toona olid ju natuke teised tõekspidamised kui Ipod 10.0 või "naabrist parem"?
Selles seltskonnas, kellega mina õues lollusi tegin, oli varanduslikult väga erinevaid poisse, aga see polnud nagu teemaks.
Nagu ma oma lastelt kuulen, on täna koolis vägagi teema vanemate rahaline olukord, kel pole raha - polegi lootust "popiks" või "kampa" saada.
Võibolla olen ma liiga "ajupestud süsteemi poolt", aga minuarust oli mul kõik vajalik tagatud (tõsi, selle nimel tuli kõvasti ka tööd rabada) ja kõva mees oli ikka see, kes jõudis 10 korda lõuga tõmmata või kes oskas mootorrattaga sõita, mitte see, kellele vanemad 500 eurot nädalas taskuraha annavad.

Sestap arvan, et neid, kes tundsid suurt raevu või ebaõigluse tunnet parteikomitee musta Volgat nähes, kuigi palju polnud. Tollal lihtsalt polnud kombeks (ja seda ei võimaldatud kah) liigselt arvamust avaldada või lõugu laiutada.

[Alts]

Kaheksakümnendate alul anti mõned kolhoosilaudad konkreetse kolhoosipere pidada ja millised olid tulemused:

http://arhiiv.err.ee/vaata/on-niisugune-voimalus

[Lemet]

Ausalt öeldes ei tundu see mulle lahtisest uksest sissemurdmisena, kui siin foorumis leidub inimesi (eelkõige Lemet), kes tõsise näoga räägivad, kui väiksed palgakäärid olid toona tõsise töö tegijate ning nomenklatuuri palkade vahel, justkui esimesed oleksid SAANUD ja teised oleksid PIDANUD oma ametliku palga eest midagi ostma. 

Irw...lugupeetav mitteteadusliku fantastika või lihtsalt lasteluule maadel karjääri aretada pole mõtelnud...fantaasialendu peaks selleks kõvasti jaguma, et Saalomoni loorberid ilma erilise vaevata viluks lüüa. Sellised kaelamurdvad järeldused arhitektuursel meetodil (palets, pol, patalok)välja sõõrutada...kadedaks teeb. Ausalt ja hirmsaste...

[Sam Beaver]

Aga toona olid ju natuke teised tõekspidamised kui Ipod 10.0 või "naabrist parem"?
Selles seltskonnas, kellega mina õues lollusi tegin, oli varanduslikult väga erinevaid poisse, aga see polnud nagu teemaks.
... ja kõva mees oli ikka see, kes jõudis 10 korda lõuga tõmmata või kes oskas mootorrattaga sõita, mitte see, kellele vanemad 500 eurot nädalas taskuraha annavad.

Nii ta oli. Väga suur võrdsustaja oli muidugi koolivorm. Kodus trööpamiseks võisid ju montana teksad vms. olla, aga koolis pidid kõik ühesuguste kaltsudega käima.

[Mudakoon]

Tea kas siit läbi käinud , bussipargid ja autobaasid teostasid hommikuti tervise ja kainusekontrolli.

[Veiko Palm]

Lemet - personaalselt Sulle. Mul ei ole kahtlustki, kui Sa väidad, et ei igatse taga nõukaaega, räägid Sa tõtt. Veelkord - ma ei kahtle Sinu sõnades, aga ... arvan, et asjad ei pea mitte ainult olema õiged, vaid ka näima õiged. Kui mina Sinu kommentaare loen siinsamas teemas, siis üsna tihti on mul liigagi kerge Sinu väites kahtlema hakata.

PS. Ei tee ka Sulle au, kui Sa mind juba teist korda võrdled punase partorgiga. Raske on Sul elada sellises riigis, kus kaitseväe peastaabi ülem meenutab Sulle esimese asjana partorgi.

[Lemet]

Ei pole mõtet minu pärast muretseda, isand Palm. Ja ei saa ma ka miskit selles osas parata, kui lugupeetava täheldamised mulle mõnikord selle va sampoliitliku eduraportöörluse parimad eksamplid noorusest silme ette kergitavad.
(muideks, asutuse partorg vältis minuga kokkupuutumist kui tuld, sest ei suutnud kuidagi mu teadmistejanu rahuldada, ei vene vägede toimetamistest Afganistanis ega sellest, miks hullumaja ülemõest vanatädi käib igal aastal Canadast Kariibidele kruiisima, tema kirurgist sugulane Maarjamaalt aga ei saa endale näkast Soomesõitugi lubada. Lõpuks leidis parteitegelane sellise stammväljendi- sa tõlgendad seda kõike valesti. ). .aga konkreetselt- mis siis nii valesti näib? Olen ma sõrmeküüne võrra vastu väitnud, nagu polnuks NL olnud sisuliselt suur vangilaager. Omateada mitte. Küll aga ei ole ma nõus udutamise teemal selle vangilaagri detailides. Mida lugupeetavgi siin üritab. Olgu see siis vaid eliidile ja nomenklatuurile mõeldud pommivarjendid või leelotused sellest, et ainumad rahasaajad olid toona nomenklatuursed tegelased. Mõlema näol on tegu üpris asjatundmatu ja otsese valetamisega. Huvitav, millise nomenklatuuri jaoks oli Kirovi kalatööstuse alune kompleks mõeldud? Või Forelli tänaval asuv? Või Madaras olev. Või millise nomenklatuuri alla kuulusid Atlandi räimemõrtsukad, kes reisilt tulles muusikud kinni maksid, et need vait oleksid ning taksojuhil tagurpidi Viru väljakult Regatti lasid sõita. Või milline nomenklatuur sai kaevurite rahalaevade vastu? Või tõlgendan ma seda kõike (taas) valesti? https://youtu.be/IjkUGKRUtgc

[Z03]

Eks noorus on ikka ilus aeg ja praeguste keskealiste noorusaeg jäi ju Nõukogude Eestisse. Mis me sinna ikka parata saame? Oleme nõukaaja lapsed ja mingil määral on see meid kõiki mõjutanud. Julge tunnistada ja omaks võtta, kes sa oled.

Eks kolhoosil ja kolhoosil oli ikka vahe. Sõltus ju kolhoosi edukus kolhoosiesimehe majandamisoskusest. Kui oli õnn töötada näiteks Kirovi Kalurikolhoosis või legendaarse Boris Gavronski (muide, akf Borja hurmava lemmiku Anna Pihli vanaisa) poolt juhitud Väike-Maarja Kolhoosis, ei olnud elu teps mitte vilets, kes vähegi tööd teha viitsis. Palgakäärid võisid olla suured küll jah, sest kombainer võis teenida viljakoristushooajal ka 1300 rubla kuus. Kes maal elanud, need ju mäletavad, kuidas kombainid mürisesid põllul öösel ja päeval.

Muidugi, Tenerifele reisida naljalt ei saanud, aga see-eest oli 1/6 planeedist taskukohase hinnaga täiesti avastamistvääriv ja paljud seda võimalust ka kasutasid. Igasugused Usbekistanid ja Tadžikistanid on tänapäeval ju samamoodi eksootika.

Mitte et ma nostalgitseks või midagi taga igatseks, mis ikkagi üsna minu varajases eas juba läbi sai, aga ma mõistan, kui inimesed ei taha näha halba selles ajas, kuhu jäi nende noorus.

[Lemet]

aga see-eest oli 1/6 planeedist taskukohase hinnaga täiesti avastamistvääriv ja paljud seda võimalust ka kasutasid.

Siinkohal tekib küsimus, et millised on need kohad, mida lugupeetav sel 1/6 taskukohase hinnaga külastas. Ons ikka õrna aimu, mida maksis lennukipilet näiteks Novosibirskisse. Või Vladivostokki. Mis muideks oli suletud linn.

Moskvast Alma-Atasse maksis üks ots 50 rubls, edasi- tagasi 100. Ka Moskvasse tuli saada. Ja kohapeal elada. Arvestades, et tegu oli sjaga, kus keskmine palk oli 120 rubla, si tihkaks ma seda küll kuidagi "taskukohaseks" nimetada. Rääkimata sellrst, et lennukipiletite saamine ülepea oli teema omaette..edasi-tagasi Moskvast Habarovskisse lendamise eest tuli välja käia aga kaks keskmist kuupalka. Ikka veel taskukohane?

[Kriku]

Selles seltskonnas, kellega mina õues lollusi tegin, oli varanduslikult väga erinevaid poisse, aga see polnud nagu teemaks.

Olid ikka vahed sees. Piiri tagant tilkus poppe asju - teksad muidugi kõigepealt, aga ka igast pastakad ja muu nänn. Värvilised välismaa joped. Koolikotti vaadati, milline kellelgi on, ja pinalit. Pleier oli muidugi ihade tipp, millega sai laiata.

Moskvast Alma-Atasse maksis üks ots 50 rubls, edasi- tagasi 100. Ka Moskvasse tuli saada. Ja kohapeal elada. Arvestades, et tegu oli sjaga, kus keskmine palk oli 120 rubla, si tihkaks ma seda küll kuidagi "taskukohaseks" nimetada. Rääkimata sellrst, et lennukipiletite saamine ülepea oli teema omaette..edasi-tagasi Moskvast Habarovskisse lendamise eest tuli välja käia aga kaks keskmist kuupalka. Ikka veel taskukohane?

Paljud käisid noorukina igasugu võistlustel, kus lennukipiletid kinni maksti. Hiljem võis ju ka rongiga sõita, kui plaan oli ringi seigelda. Mina muidugi olen ka liiga noor kummagi jaoks.

[Lemet]

Te räägite pisut erinevates aegadest, tundub mulle. Siin on suur vahe sees.

[Kriku]

Te räägite pisut erinevates aegadest, tundub mulle. Siin on suur vahe sees.

Minu arust me oleme Trummiga enam-vähem ühevanused