www.militaar.net

Corvusel on muidugi omast kohast õigus... aga nii alatu ma ka pole- mehel 1917 sündmustega vahetu seos

Äkki siis Jacob Schiff ?

ounou, juut ta ka ei ole.
Tal on miskit ühist W.Wilsoniga, poliitiline karjäär sisaldas ka oma riigi riigipea tooli. Ja Pariisi rahukonverentsil liikus samuti ringi!

Miski sakslase karvane käsi revolutsiooni taga? Wilhelm I?

Paul von Hindenburg, grand-mère de diables!

eieiei, 1917 oli ta sündmuste keerises Venemaal.
No mis ma ta kohta veel pajatan. Aadliseisusest pärit. Suri Prantsusmaal.

Oleks pakkunud, et Vürst Lvov aga, et kuna vihje oli, et pole venelane siis....

Lvov tõesti pole aga... õige rajaots on nüüd käes

Parun Carl Gustaf Emil Mannerheim

ei mitte, Mannerheim nagu polnud Pariisi rahukonverentsil, kuigi jah, mittevenelisus, aadliseisus, riigipea ja surm Prantsusmaal on tõesti kokkulangevused.
Otsitagu veel! Hakkab juba ilusaks muutuma

Maurice Paléologue..... ?

ei, mitte
Tegelikult Lvov andis ühe suuna kindlasti kätte. Mannerheim omamoodi teise. Paleologue, Hindenburg, Wilson, Wilhelmid jne on eksitee.
Mehe kohta üks hää fakt. Aprillikuus 1917 käis ta Soome vaksalis "salakaubal" vastas

Nikoloz Tškheidze äkki (nime õigekiri võib olla natuke vigane kuna erinevad allikad väänavad seda mitut eri moodi)?

no just!
Nikoloz(ka Karlo, Nikolai) Tšheidze, grusiin, seega mittevenelane aga nagu Mannerheimgi impeeriumi vähemusrahvusest.
Riigiduuma menševistliku fraktsiooni liider. Petrogradi Nõukogu (see on ju kaksikvõimu perioodi II võimupool!) esimees veebruarist septembrini 1917. Siis läks Gruusiasse ja oli selles iseseisvust proovinud riigis 1919-21 riigipea kohal. Lõpetas 1926 elu enesetapuga.
Kiitus, medal, ma olin juba tõsises vaevas, mis vihjeid otsida, et liiga kergeks ei läheks. Jätka!

Kuna olen üks neist eestlastest kelle üks esivanem sündis paruni vallatlemise tagajärjel, siis pakub baltisakslaste ajalugu mulle suurt huvi. Ka küsimus tuleb sellest vallast.

Kes oli see Järvamaal Peetri kihelkonnas sündinud Venemaa sõjaväelane kes 1833. aastal sai kindralmajori auastme ja määrati kavalergardi komandöriks, 1839, aastal määrati ta 1. kürassiiribrigaadi ülemaks, 1843. aastal määrati ta 2. kürassiiridiviisi ülemaks, 1844. aastal sai kindralleitnandi auastme ja määrati kaardiväe kürassiiridiviisi ülemaks, 1850. aastal sai kindraladjutandi tiitli, 1856. aastal sai ratsaväekindrali auastme ja määrati ratsakaardiväekorpuse komandöriks.

Töötas veel ka Läänemerekomitee presidendina ja oli Venemaa Riiginõukogu liige.

P.S tema sõjaväekarjääri kõiki etappe ma üles ei hakanud loetlema.