www.militaar.net

Mulle 125mm kaliiber sobiks hästi, see on palju levinum ja kindlasti ka vähem eksootilisem kui näiteks CV90te 35x228 Oerlikoni moon.

Lääne tankid on enamasti ühe tootja monopol, mis teeb nende elutsükli väga kalliks, mõistlike alternatiivide puudumine või nende vähesus (elutsükli faasis) ongi täna soomlaste põhiline mure Leopardide osas. T-72le on A ja B varuosade pakkujaid ning tuuniaid aga terve maailm täis.

T-72s oleks mõistliku hinna eest heidutust 100 x rohkem kui mistahes APCs ja IFVs.

T-72 on olemas poolakatel äkki Leode ostude puhul osa kannavad maha annavad meile ja Lätile,Leedule?
Muidugi tänapäevast tanki on vaja aga neid me ainult 50 kanti suudame osta. Samas nendega ei kata tervet Eestit selleks sobiksid hästi T-72 jmt. Kaitseliidus on mehi kes T -72 õppe läbinud ning sobiks hästi KL

Tank ja IFV on erinevad asjad, erineva otstarbega. Jalaväge on lahinguväljal vaja soomuse varjus transportida, vastasel juhul ta ei kesta eriti kaua. Ei ole võimalik teha Punaarmee stiilis tankidessante.

Erinevaid koolkondi on, ühed räägivad, et Eesti soode ja metsade vahel on just punaarmee stiilis IFV dessante võimalik teha.

Ma vaatan, et näiteks Taani CV9035-tel on 8 mehe asemel 6 mehe transpordivõimekus ning vabanenud kohad on täidetud laskemoonaga, kus on kaasaskantavad AT4-d.

Tanki meenutav A-Teami buss.

tarbatu kirjutas:Tank ja IFV on erinevad asjad, erineva otstarbega. Jalaväge on lahinguväljal vaja soomuse varjus transportida, vastasel juhul ta ei kesta eriti kaua. Ei ole võimalik teha Punaarmee stiilis tankidessante.

Pagan seda asja nii täpselt teab. Mingid IIMS tankisangarid on maininud, et jalavägi tõmbas positsioonil olevate tankide lähedusest kiiresti uttu, sest tankid olid vastikud mürsumagnetid. Lahinguväljal, kus vihisevad vastase ATGMd ja pauguvad tankisuurtükid ei pruugi lahingumasinas üldse väga mõnna olla. Pealegi puudub karbis istudes ülevaade, mis õues toimub. Väiksema võimsusega "kiirguse" vastu on soomus muidugi hea, kuid sa ei või kunagi teada, kas lisaks miinipildujate tulelöögile, ei taba sind ka midagi palju fataalsemat. Minu esimene emotsioon oleks igatahes vaadata esialgu pisut kaugemalt, mis nende lahingumasinatega üldse toimub, ja kui kõik näib olevat hästi, siis pisut lähemale nihkuda...
Pealegi tundub lahingumasin olevat suurepärane vahend moona ja asjade vedamiseks...

Mingi külma kliima testi on nad Altay tankiga teinud: http://www.youtube.com/watch?v=V8j6VIMopvI
Wikipediast loen, et 'Unit cost' on $5.5 - 6 miljonit. 300 miljonit USD-d on siis vaja 50 tanki soetamiseks.
Tiba krõbe, aga kui vaja siis vaja. Vähemasti on multi-fuel ja muud moodi kaasaegne.

Hind võib olla krõbe, aga hea hinnaga kasutatud korralikke tanke enam ei ole saada eriti.
Seega peab ostma krõbeda hinnaga, kui tahetakse head asja.
Kaitseministri ja valitsuse juttu, et kaitse-eelarves ei ole raha tankide ostmiseks, pean pehmelt öeldes jamaks.
Soomlased on ju minu teada välja öelnud, et kui nad hakkavad oma hävitajaid välja vahetama, siis see raha tuleb väljapoolt kaitseministeeriumi eelarvet. Kuigi soomlaste summa suhtena kaitse-eelarvesse on väiksem, kui oleks tankide puhul meil. Ma ei saa aru, miks meil ei võiks seda teha. Variante on ju palju.

Ja kui ei ole raha, et osta Leod, Abramsit või mõnda muud moodsat tanki, tuleb võtta midagi sellist, mida saab odavalt ja hakata selle baasilt arendama tankiüksusi (kasvõi poolakate T-72).
Jutt, et aastal 20.. midagi vaatame tankide ostu, ei sisenda üldse turvatunnet. Eriti praeguses situatsioonis.

Uurisin natuke selle Türgi Altay tanki kohta. Tundub mingite suvaliste foorumijuttude põhjal, et sel on relv koos stabiliseerimisega ja mootor Leopardilt. Ning ülejäänud Lõuna-Korealaste K2-elt.
Mingi video ka: http://www.youtube.com/watch?v=Trst_slOpD0

Esmapilgul pealiskaudselt peale vaadates täitsa vinge. Hinnaks öeldi 5.5 miljonit USD-d. See on siis 4 miljonit €. Kui seal veel alla saaks, ikkagi Vene imperialismi vastu, siis oleks täitsa võimalus.
200 miljonit € vaja siis.

Tänapäeva tankidel on kõigil relv stabiliseeritud ja nii on see juba 70-datest alates. Küsimus on stabiliseerimise kvaliteedis.

Erinevaid koolkondi on, ühed räägivad, et Eesti soode ja metsade vahel on just punaarmee stiilis IFV dessante võimalik teha.

Punaarmee tankidessant tähendas seda, et tankiüksus tegutses koos mehhaniseerimata jalaväega, jalavägi lihtsalt sõitis tankide mootorikapotil (igal tankil jagu) kaasa ja kui asi läks kuumaks, siis hüppas maha ja lidus ahelikus tankide järel.

Eesti metsades ja soodes saab see soomusüksus liikuda üldjuhul kolonnis, tavaliselt sõidavad tankid kõige ees - näiteks idanaabril on nii kombeks - üks rühm tanke (3-4 masinat sõltuvalt struktuurist) kõigepealt, siis jalaväe lahingumasinad. Satub selline formatsioon kontakti vastase samasuguse üksusega - kontakt toimub mõlema formatsiooni 1-2 esimese masina vahel ja millega jalavägi seal tagapool kärutab ning kas tulistab 20 või 35 mm kahurist, on kohtumislahingus sellisel puhul teisejärguline - antud juhul võib see minuarust vabalt ka soomustransportööridel olla.
Pakun, et kui tegu pole varitsuse otsa sõitmisega, siis kohtumislahingus taolisel puhul jalavägi ei saagi osaleda, kogu kontakti otsustab see, kes laseb kiiremini/täpsemalt ning kelle soomus peab vastu ja kelle oma mitte. Kui taolisel puhul põrkab kokku näiteks tankirühmaga tugevdatud motolaskurrood ja teiselt poolt kompanii CV-del, siis selline kohtumine lõpeb meie formatsioonis esimeste masinate hävitamisega ning ülejäänute tagurpidi eemaldumisega.

Vaadake filmi "Tali-Ihantala 1944" - sealt leiab hulganisti taolisi kontaktistseene metsavaheteedel, kitsas kohas peabki lahingut esimene masin, kui tee on laiem, siis mahub teine kõrvale võtma, tollal Soome "soomusjalavägi" sõitis jalgratastega tankide järel.

Terras räägib soomusjõust

http://uudised.err.ee/v/eesti/056690d2- ... cb6183a6fa

Ainult, et jutt on nii ümmargune.
Mida ta sellega mõtleb?
Tanke, soomukeid, IFV-sid?
Eesti omasid? Või liitlaste omasid?

Türgist Altay-sid sebida võiks olla päris hea mõte. Heade suhete tekkides tasub ehk ka vaadata Türgi T-155 Firtina poole?
Posu tanke ja liikurhaubitsaid tellides võiks saada soodsama hinna mõlemile

Ma mõni aeg tagasi lugesin, et türklastel on oma äristrateegia nende tankide läbilöömiseks küllaltki tihedas konkurentsis. Nimelt nad pakuvad riikidele koostööd mingite detailide ja koostisosade valmistamiseks, ehk siis osalemist otseselt protsessis. Et sellega nad olla nii Venemaa kui Ukraina praktiliselt konkurentsist välja lülitanud, kuna nood kiivalt hoiavad tehnoloogilist protsessi vaid enda teada jne.

Porutšik kirjutas:Ma mõni aeg tagasi lugesin, et türklastel on oma äristrateegia nende tankide läbilöömiseks küllaltki tihedas konkurentsis. Nimelt nad pakuvad riikidele koostööd mingite detailide ja koostisosade valmistamiseks, ehk siis osalemist otseselt protsessis. Et sellega nad olla nii Venemaa kui Ukraina praktiliselt konkurentsist välja lülitanud, kuna nood kiivalt hoiavad tehnoloogilist protsessi vaid enda teada jne.

Natuke aega tagasi käis ju Eesti meediast läbi nupuke, et TTÜ katsetab mingit keraamilist soomust.
Saaks ju ka selles vallas koostööd teha, et me aitame tanki soomust parandada.

Harkovist pole meil enam midagi head loota, koos Krimmiga jäi Ukraina ilma ka Feodossia optikatehasest, mis tootis Harkovi tankidele optikat, sensoreid, tulejuhtimissüsteeme ja muud huvitavat. Harkovi liinilt niipea Ukrainale enam nähtavasti tanke ei tule!

http://bmpd.livejournal.com/793837.html

Olukorras kus Eestil on null tanki hakkab juba väike propaganda,et ostame ühe vähem.
Äkki on võimalik lühikeseks minna tankides:)
Kardan,et varsti tuleb järgmine artikkel sellest mida kõike head ja paremat on võimalik tanki eest osta.
http://arvamus.postimees.ee/2775986/mar ... a#comments