www.militaar.net

Täna on siis selline tore olukord, kus elektri börsihindu ei ole tarbijale avaldatud: Peaks Tarbijakaitseametilt küsima - milline on aus lahendus börsihinna kasutajatele? Minul juhitakse SP-d börsihinna järgi ja kui nüüd mulle avaldatakse hind tagantjärgi, siis võib probleeme tekkida.

Lääne euroopas on pikemat aega tuulevaikus ja see nn 'Dunkelflaute' on elektrihinnad üles ajanud. Lisaks on hoiatavad elektritootjad võimalike katkestuste eest. https://www.yahoo.com/news/dunkelflaute ... 05069.html
Üles

Tere tulemast, keskaega! Kui tuul puhub, jahvatad, kui ei puhu pole vaja veski ümber tolgendada, mine koju. 150 aastat arengut on 10 aastaga sitapotist alla lastud. Hea töö!
Ilmselt tuleb sotsidelt, roheliselt varsti eelnõu, et töö ja puhkeaja seaduses sätestatud tööaeg tuule tugevusest sõltuma hakkaks. "Mis kell on 17? Tuule kiirus on 15 m/s, tee tööd, ahv!"

150 aastat tagasi oli keskaeg?

150 aastat tagasi oli keskaeg?

On seda keegi väitnud?

Su postitusest jääb mulje, et nii arvad

wolfgang kirjutas: ↑08 Nov, 2024 9:43 Tere tulemast, keskaega! Kui tuul puhub, jahvatad, kui ei puhu pole vaja veski ümber tolgendada, mine koju. 150 aastat arengut on 10 aastaga sitapotist alla lastud. Hea töö!
Ilmselt tuleb sotsidelt, roheliselt varsti eelnõu, et töö ja puhkeaja seaduses sätestatud tööaeg tuule tugevusest sõltuma hakkaks. "Mis kell on 17? Tuule kiirus on 15 m/s, tee tööd, ahv!"

O tempora, o mores!

Tegelikult ei maksa asju nii mustades toonides näha, sest ainus tegelik energiaallikas on Päike. Fossiilkütus on lihtsalt salvestunud päikeseenergia, mida inimkond on kasutanud tööstusrevolutsiooni ajast saati. Moodne taastuvenergia probleem taandub salvestustehnoloogia kättesaadavusele ehk hinnale. Hajaasustusse ei peaks tänapäeval üldse enam võrku laiali vedama, hajutatud lokaalne energiatootmine päikesepaneelidega koos soojussalvesti ja akupangaga on kättesaadavam ja sõja tingimustes usaldusväärsem. Koostöös tuulikuga aastaringselt autonoomne, sest pimedad kuud on meil tuulised.

Dunkelflaute ju näitab, et pimedad ajad ei pruugi sugugi tuulised olla. Mis saab? Imeme näpust elektrit? Pikaajalist salvestust keegi ehitama ei hakka. Rahaliselt ei tasu see investeering ennast ära.

tsivi_list kirjutas: ↑08 Nov, 2024 12:51Tegelikult ei maksa asju nii mustades toonides näha, sest ainus tegelik energiaallikas on Päike.

Tuumaenergia tuleb ka Päikesest?

Kriku kirjutas: ↑08 Nov, 2024 13:13

tsivi_list kirjutas: ↑08 Nov, 2024 12:51Tegelikult ei maksa asju nii mustades toonides näha, sest ainus tegelik energiaallikas on Päike.

Tuumaenergia tuleb ka Päikesest?

Jah, tuumaenergia on kübeke päikesega võrreldes.

tsivi_list kirjutas: ↑08 Nov, 2024 13:20

Kriku kirjutas: ↑08 Nov, 2024 13:13

tsivi_list kirjutas: ↑08 Nov, 2024 12:51Tegelikult ei maksa asju nii mustades toonides näha, sest ainus tegelik energiaallikas on Päike.

Tuumaenergia tuleb ka Päikesest?

Jah, tuumaenergia on kübeke päikesega võrreldes.

EI, tuumaenergia ei tule päikesest.
Tuumaenergia on kübeke ainult poliitilistel põhjustel.

Kui nüüd tehniliselt täpne olla, siis päikeselt tuleva elektromagnetkiirguse allikaks on tuumareaktsioon. Ehk siis tegemist on tuumaenergiaga. Lihtsalt reaktor on meie ohutuse huvides paigaldtatud võimalikut kaugele.

Sealt lähtuva energia salvestamiseks ning taaskasutamiseks on ka palju erinevaid tehnoloogiaid avastatud või siis leiutatud.

Kusjuures mul on selline kahtlus, et tuuleenergia kasutus on ikka ka päikesega seotud. OK see tõusu-mõõna värk ning nende vahe energialoomeks kasutamine on siiski vist rohkem Kuuga seotud.. Ei saa liigitada tuumaenergiaks.

Aga kohapeal tuumareaktsiooni loomine ning sealt vabaneva energia kasutamine vist ei ole ikka kuidagi päikesega seotud.

Aga lühidalt kokku võttes - pikemas perspektiivis tagasi vaadates on valdava osa meie energia allikaks tuumareaktsioon.

Eesti keeli tehakse vahet termotuumaenergia (kergete tuumade ühinemine, mis toimub päikeses) ja tuumaenergia (raskete tuumade lagunemine, mis toimub iseenesest, reaktoris ja tuumapommis - lihtsalt erineval kiirusel) vahel. Terminoloogiliselt ma ütleks natuke ebaõnnestunnud sõnade valik. Inglise keeles on selgem vahe (fusion ja fission).

On tõsi, et valdav osa meie energiast on pärit päikeselt. Kas siis otse (päikesepaneelidega püütud), kaude (tuuleenergia), lühiajaliselt akumuleeritud (biomass) või pikaajaliselt akumuleeritud (kõik põlev, mis maa seest välja kaevatakse/pumbatakse).

Raskemad tuumad on ilmselt loodud kas supernoova plahvatuste ajal või siis tehislikult. Minu teada ei ole täpselt tänini veel selge, kuidas väga rasked tuumad (uraan näiteks) tekivad, aga miskipärast olemas nad on.

Eesti valitsus võttis taaste- ja vastupidavuskavas ilma avaliku aruteluta kohustuse lõpetada põlevkivist elektri tootmine aastaks 2035 ja põlevkivi kasutamine energeetikas tervikuna aastaks 2040. Küsimusele, kas eesmärgi saavutamata jätmine võib tuua kaasa nõude toetusraha tagastada, kliimaministeerium selget vastust ei andnud.

https://www.err.ee/1609514599/eesti-vot ... s-lopetada

Mõtlesin siin nädalavahetusel, et miks Eesti energiamajanduses (mitte ainult meil muidugi) toimub nii palju imelikke asju. Ja ma arvan, et tegemist on ühe hiigelsuure poolkorruptiivse skeemiga.
Selgitan.
Kõige aluseks on eletribörs. Mis töötab täna nii, et kõige kalim pakkuja dikteerib hinna kõigile.
Mis tähendab, et roheenergia tootjatele on kasulik, kui turul olev pakkumiste maht oleks võimalikult tihti täpselt selline, et turule pääseks väike ja kallis pakkuja, sest see lööb hinna üles ja kõik turu osapooled teenivad võimalikult palju.

See toob kaasa järgmise motivatsioonipaketi nende jaoks. Tarvis on:
1. Hoida turult eemal tuumajaamad (liiga suured mahud). Vahendid: propaganda, hirmutamine ja regulatsioonide karmistamine
2. Hoida turult eemal põlevkivijaamad (liiga suured mahud). Selleks pole vaja midagi teha.
3. Tuua turule võimalikult kallis "viimase otsa pakkuja". Vahendid: Variant 1: vesinikusalvestus (pööraselt kallis). Variant 2: Gaasijaam (kallis kohaliku kütuse puudumise ja kalli varumise tõttu, kui mahud lähevad suureks).

Kokkuvõtteks: Elektrikaubandus börsil on õige asi. Kahjuks toob praegune börsi hinnakujunduse ülesehitus kaasa selle, et kõikidel turuosalistel on motivatsioon käituda kartellina. Isegi kui kartellikokkulepet ei ole. Mis toob vältimatult kaasa hinnakasvu kogu regioonis.

Lahendus on kas:
1. Muuta börsireegleid või
2. Teha jõulist tööd tuumajaamade toomiseks turule, mis hoiavad "viimase pakkuja" hinnad mõistlikul tasemel

Tundub, et lahendus 1 on lihtsam, kuid praktikas on ilmselt tuugenimeeste lobi igal pool nii võimas, et tegelikult on lihtsam lahendus 2.

Tuugenimehed võiks ettevaatlikumad olla, nad saevad oksa millel ise istuvad. Või arvavad, et kaos neid ei puuduta?