www.militaar.net

Martin Herem kirjutas:..Kooritsa nõrkusega nõus ... aga nõrkade duellis, ei pruugi ta viimaseks jääda. Milline hr Helme argumentatsioon tugevavõitu on?

..vastan homme (ja mõnuga).
Täna ei viitsi enam pingutada

Kapten Trumm kirjutas: See ilmselt ongi see point, mis parteide PR kontorid tagajalgadele ajas ja seeläbi Koorits klisheesid kirjutama asus.

Vaatasin just (esimest korda elus, ausalt) "Seenelkäiku" telekast. Mõnigi asi tuli foorumi kontekstis äkki tuttav ette ja pani kellukesed helisema...

Paraku oli see siiski film, mitte aga reaalne elu.

Huvitav, kuidas need PR kontorid järsku Kooritsa kirjutama panid? Tundub, et inimeste arusaamad sellest, mis on Eesti meedia ja kuidas see toimib, on kohati ikka seenelkäigu tasemel.

Kas televisioonis süüa antakse? Ja ära sa ütle, et ei anta...

Viimasel arvamusfestivalil just nuteti sellel samal ajakirjanduse allakäigu teemal "põlle märjaks" ja leiti, et mingid filtrid on puudu (Vene propa peksab liiga otse sisse) ning, et meedia pop ja kaasaegne formaat on ikkagi selle asjatundliku sisu kahjuks kõrvale tõrjunud/tõrjumas?

Martin Herem kirjutas:Jumal tänatud, et eksperdid ikka tõelise tõe välja toovad!
Minu 12 punkti läheb ermotile!

Vihjamisi on aru saada, et tõsisemalt plaanitakse kaitsta ainult Suur-Tallinna piirkonda ja Ämarit. Väga suure tõenäosusega saab ülejäänud territoorium olema võõrvallutaja poolt hõivatud ja see mis seal toimuma hakkab, ei kannata tõenäoliselt kirjamusta. Ega see Suur-Tallinna piirkonnale ka kerge olema saa, tõenäoliselt koondub sinna suur osa tulelöökidest (kui mitte taktikaline tuumapomm vms).

a) valesti saad aru vihjetest
b) rohkem kui "võõrvallutajaid", tuleks karta "omavallutajaid", sest see mis siis toimuma hakkab, ei kannata ...

a) Tunnistan, et ei ole kuigi hästi informeeritud selles vallas ja keegi ei ole siiralt rõõmsam sellise eksimuse üle.
b) Sõnumitoojate mahalaskmine ei ole kuigi tark strateegia. Maailm on muutunud meie ümber ja see ei ole minu tahe ega teene.

Huvi pärast võtsin lahti sõjaväelase tõotuse, et jälile jõuda erimeelsuste põhjustele: (https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016011#para10): „Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni Kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.”

Riik ei võrdu valitsev partei, ehkki üks sõjaväelane võib endale sellist lihtsustust lubada. Demokraatlikus riigis on kodanikul õigus küsida, kas riik on tema jaoks või tema riigi jaoks; kas ametnikud on kodanike üle valitsemiseks või kodanike teenimiseks; kas riigi kaitsmine on kõige tõhusam olemasoleval moel või võiks sinna sisse viia vajalikke korrektiive. Ja kuna siin fooumis on palju kurdetud selle üle, kuidas vajalikku raha ei ole, siis tuletan meelde: raha jagavad poliitikud. Poliitikud aga teevad seda, mida rahvas tahab. Mina siinkohal pretendeerin pelgalt avaliku arvamuse mõjutaja rollile ja kui ma midagi ohustan, siis võimulolijate ja võimu teostavate ametiisikute mugavustsooni. Selle eest olen valmis karistust kandma, kui vaja.

Väidan, et poliitikute kohatine ebaadekvaatsus on tõsine julgeoleku risk ja Pätsi kontollimatu valitsemine eelmise vabariigi lõpuperioodil on meie kui rahva suurim läbikukkumine. Selle läbi ei olnud nimetet härrasmehel ülikeerulises välispoliitilises situatsioonis võimalik toetuda rohkem kui käputäiele nõustajatele, misläbi väga kriitiline järeleandmise otsus tehti piiratud teadmistele tuginedes ja rahva osaluse ning heakskiiduta (kui mitte valitsuse enda omata, siinkohal ajaloolased vaidlevad). Selle otsuse tegelik hind on täna meile teada. Meie hõimuvelled põhjapool talitasid targemini ja ehkki see ei päästnud neid päriselt järeleandmistest ei territooriumi ega iseolemise osas, säilitasid nad riigi ja uhkuse. Siinses kontekstis andsid nad sõjaväelastele võimaluse täita oma tõotust, kui see kellelegi korda läheb.

Kodanikena on meie kõigi suurim kohustus seista selle eest, et sellise kaaluga otsuseid ei võetaks vastu meie teadmata ja meil oleks võimalik selles kaasa rääkida. Nii lihtne see ongi.

toomas tyrk kirjutas:Huvitav, kuidas need PR kontorid järsku Kooritsa kirjutama panid? Tundub, et inimeste arusaamad sellest, mis on Eesti meedia ja kuidas see toimib, on kohati ikka seenelkäigu tasemel.

Kas televisioonis süüa antakse? Ja ära sa ütle, et ei anta...

OT.
Telgitaguseid natuke teades.
Eesti meedia sõltuvus PR-kontoritest tuleneb tegelikult meie meediaruumi väiksusest ja rahapuudusest. Asi toimib väga lihtsalt: ajakirjanikud on üle koormatud, aga leht tuleb kindlaks kellaajaks kokku saada, saade peab olema kindlal kellaajal eetris, portaal vajab lugusid, klikke ja komme jne.
Ja siis tulevad neile appi igasugused PR-tegelased ja kommunikatsioonibürood, kes teemasid ette tassivad ja läbi nämmutavad puht praktilisel põhjusel - ajakirjanikul enesel pole aega asjaga tegeleda ega uurida. Ja nende mõju on kahjuks väga suur, eriti televisiooni igapäevasaadetele (päevauudised ehk välja arvatud - sinna ostetakse materjale ka infoagentuuridelt) ja onlinele.
Kooritsa jutule võis vabalt põhiteesid anda mõni siingi esinev tegelane Reformierakonna kontorist. Ja see vaene mees kirjutas kokku ja pani oma nime alla.
Aga see pole mitte üksnes Eesti probleem, sama kehtib ka hoopis suuremates ühiskondades. Kui neist PR-kontoritest mingit kasu poleks, siis miks neid peetakse?

Ja lihtsalt Trummi trollimiseks: Kas meil on sõda? Põhimõtteliselt võib tänast olukorda nimetada siiski rahuajaks.

Rahuaeg. Ergo- milleks meile üleüldse sõjavägi? Kui tuhandeaastane rahuriik silmapiiril terendamas? Taome mõõgad atradeks ja tõstame pensione.

ermot kirjutas:Väidan, et poliitikute kohatine ebaadekvaatsus on tõsine julgeoleku risk ja Pätsi kontollimatu valitsemine eelmise vabariigi lõpuperioodil on meie kui rahva suurim läbikukkumine. Selle läbi ei olnud nimetet härrasmehel ülikeerulises välispoliitilises situatsioonis võimalik toetuda rohkem kui käputäiele nõustajatele, misläbi väga kriitiline järeleandmise otsus tehti piiratud teadmistele tuginedes ja rahva osaluse ning heakskiiduta (kui mitte valitsuse enda omata, siinkohal ajaloolased vaidlevad). Selle otsuse tegelik hind on täna meile teada. Meie hõimuvelled põhjapool talitasid targemini ja ehkki see ei päästnud neid päriselt järeleandmistest ei territooriumi ega iseolemise osas, säilitasid nad riigi ja uhkuse. Siinses kontekstis andsid nad sõjaväelastele võimaluse täita oma tõotust, kui see kellelegi korda läheb.

Pätsi diktatuur halb, iseseisvus kaotatud, demokraatia hea, Eesti iseseisvus oleks alles jäänud. Rahvas ei oleks järeleandmist heaks kiitnud, oleks ka iseseisvus alles jäänud?
Oled ikka need paljud teemad siin foorumil läbi lugenud, mis antud probleemistikku lahkavad, enne kui sellise <siin mõllas enesetsensuur> postitasid?

andrus kirjutas:Pätsi diktatuur halb, iseseisvus kaotatud, demokraatia hea, Eesti iseseisvus oleks alles jäänud. Rahvas ei oleks järeleandmist heaks kiitnud, oleks ka iseseisvus alles jäänud?
Oled ikka need paljud teemad siin foorumil läbi lugenud, mis antud probleemistikku lahkavad, enne kui sellise <siin mõllas enesetsensuur> postitasid?

See on minu isiklik, ent subjektiivne arvamus. Võimalik, et ekslik arvamus, ei pea ennast jumalaks. Ei ole kõiki foorumeid siin läbi lugenud, aga ma ka ei teadnud, et mul selline kohustus on. Kui lugupeetud oponent nüüd suvatseks oma argumendid kuidagi lühidalt ja kokkuvõtlikult sõnastada, siis ma võtan luban, et võtan need kaalumiseks ja püüan vastata.

Mul on üks hääl valimistel. Saan aru, et lugupeetud kaasfoorumlastest on paljud sõjaväelased ja neil on erkonda kuulumine keelatud. Samas pole keegi teilt võtnud kodaniku õigust ehk teie häält valimistel. Kui minu arvamused kellegi arvamusega ei ühti, siis ei pea enda omi sellepärast veel muutma hakkama. Valige järgmistel valmistel lihtsalt see erakond, kes minu arvamust ei jaga. Veel parem, rääkige sõber ja tema sõber ka ära. Ja ongi puhas seljavõit käes, 3:1. Ma luban kätt südamele pannes, et ma ei hakka seepärast demokraatlikku Eesti Vabariiki või selle põhiseaduslikku korda kuidagi kõigutama.

Kas me saame nüüd asjast edasi rääkida minu ebameeldiva isiku vaenamise asemel?

Martin Peeter kirjutas: Kooritsa jutule võis vabalt põhiteesid anda mõni siingi esinev tegelane Reformierakonna kontorist. Ja see vaene mees kirjutas kokku ja pani oma nime alla.
Aga see pole mitte üksnes Eesti probleem, sama kehtib ka hoopis suuremates ühiskondades. Kui neist PR-kontoritest mingit kasu poleks, siis miks neid peetakse?

See läheks ilmselt rohkem sinna Eesti poliitteemasse küll, aga pole need ajakirjanikud nii rumalad midagi, et tuimalt PR tekste avaldaks. Muidugi on uudiste aluseks ka igasugu pressiteated ja muu selline, mis tuleb nendest kontoreist. Aga läbib ikka filtreid enne uudiseks saamist.

Erakondadest tulevad materjalid ikka väga mitmeid filtreid. Ei ole nii, et pistad aga teksti ette ja avaldatakse ära. Kuna poliitilised teemad on väga õrnad, siis ei taha ükski ajakirjanik kusagil reha peale astuda või konksu otsa jääda...

OT jätkuks.

Eesti on väike ja inimesed tuttavad- nii ülekoormatud ajakirjanikud, kui poliitikud. Pigem toimub see mõjutamine nii, et vastav erakonna PR-asjapulk võtab ühendust tuttava ajakirjanikuga. Avalikkusesse on pudenenud näiteks järgmine infokild:

Miks saab rahanduskomisjoni esimeheks inimene, kelle häältesaak ei võimaldanud riigikokku pääseda, vaid kes pääses riigikokku alles pärast ühe liikme loobumist (Remo Holsmer pääses riigikogusse Urmas Klaasi asendusliikmena - toim), kes on lisaks otsekanal Delfi Soonvaldiga, kui meil on palju inimesi, kes on nii hariduselt, kogemuselt, kui ka häälte arvult paremad, miks nad ei sobi?

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaja-kal ... d=71217139

Võib tunduda teemaväline, kuid analoogia karjub lausa näkku...
http://tervis.postimees.ee/3806405/raha ... 1470148499

Laual on olnud ettepanekud tuua lisaraha juurde, aga see on alati millegi arvelt. Kas see on maksude tõstmine, uute tekitamine, mida on räägitud. Ma ei tormaks seda teed. Pigem ma tahaksin vaadata sisse. Ma arvan, et kui täna tooksime süsteemi raha juurde, siis see tuleks millegi arvelt, kas õpetajate, tänavate-teede arvelt või kohalike omavalitsuste tugevdamise arvelt. See ei ole jätkusuutlik.

Selline sõda käib pea igas sfääris, kuhu vähegi süveneda.
Raske on olla eriline.

tommy kirjutas:
Selline sõda käib pea igas sfääris, kuhu vähegi süveneda.
Raske on olla eriline.

Tüüpiline valitsuskoalitsiooni jutupunkt.

Haigekassa miinuse likvideerimise hind võib olla mõni ilus valimislubadus ehk näiteks hambaravi ärajätmine, mille kohta rahandusminister juba jõudis teatada, et selleks on raha kindlasti olemas. Ning midagi ei lähe võrreldes olemasolevaga oluliselt halvemaks.

Kui aga peaks Venemaa midagi tegema Lätile, kukuvad meie sotsiaaltagatised siin kindlasti kümme protsenti. Ja sinna ei saa me suurt midagi parata. Kui aga Eesti peaks kaotama ruutkilomeetri, siis väheneb meie SKT kindlasti mitukümmend protsenti ja seepärast on mõistlik olla piisavalt tugev, et mitte esimeseks peksupoisiks välja valitud saada. Aga kui me kaotame oma riigi, siis vähenevad igasugu hüved mitu korda, rääkimata sellest, et paljude meist jalad enam ei tatsu.

Sõjaks valmistutakse ikka seepärast, et ta tulemata jääks. Kas panused on kuidagi võrreldavad?

2 % on lihtsalt üks ümmargune number millest me kinni peame, oleks omal ajal kokku lepitud 3 % või 1 % peal peaksime me sellest kinni ning saaksime teada kuidas X suurendamine jätab lapsed ja vanurid nälga.
Mõistlik oleks arvestada kus me asume, mis meil olemas ning mida me kaitseks vajame ning selle baasil summa välja arvutada mis iga aastaselt kaitsesse panustame.
Endale tundub, et 2 protsenti pole piisav kahjuks ei ole suutnud seda arvamust piisavalt levitada
Ise loobuks kõigist lastetoetustest,tulumaksutagastusest jmt. kui see vajalik kaitsekulude tõstmiseks, sest riigikaite on see kus ma iseseisvalt hakkama ei saa.
Loobuks ka tulevasest pensionist kui tean see jätab Eesti vabaks nii,et pole kõigil vaja ajada juttu lapsed ja vanad paljad ja näljas. Teatud hulk rahvast tahaks üldse saada kodanikupalka st.raha selle eest,et nad olemas ning tööd ei viitsi teha kas peame nende pärast riskima iseseisvusega, ma kardan selline rahvas on Putiniga ka nõus kui korra midagi tasuta saab!

Martin Peeter kirjutas: Tüüpiline valitsuskoalitsiooni jutupunkt.

Haigekassa miinuse likvideerimise hind võib olla mõni ilus valimislubadus ehk näiteks hambaravi ärajätmine, mille kohta rahandusminister juba jõudis teatada, et selleks on raha kindlasti olemas. Ning midagi ei lähe võrreldes olemasolevaga oluliselt halvemaks.

Hm, sinu vastus on hoopis tüüpiline. Kõik teised peavad saama hakkama sisemiste ressursside ümberjagamisega, ainult kaitsekuludeks on raha juurde vaja. Ainult et kui sinna raha juurde võtta, siis teised peavad veel rohkem asju ära jätma. Asi hakkab tsükliks kippuma...

Mul on juba ammu tekkinud tunne, et osa militaar.neti rahvast elab mingis omas paralleelmaailmas, mis erineb üsna tugevasti tegelikust.

Tegelikus maailmas ei ole Eesti kaitsevõime meie suurim probleem. Me oleme (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust, aga ka paljudest muudest NATO maadest) senini õieti käitunud, ka suhteliselt rahulikul ajal kaitsekulutuste osakaalu suurendanud. Ning oma 2% SKPst kätte saanud ja tänaseks juba ületanudki. Kui sa midagi oled õieti teinud, siis on lihtsalt vaja seda asja õigesti edasi teha. Mitte hakata mõtetult rabelema.

Teatavasti pidi kett rebenema kõige nõrgema lüli koha pealt. Eesti ei ole ei Balti keti nõrgim lüli, ja samuti ei ole EKV nõrgim lüli Eesti ühiskonnas (kui keegi seab eesmärgiks Eesti ühiskond katki teha). Pigem näen mina praegu murekohti Eesti korrakaitse- ning päästevõimekuses. Sinna oleks kõige kiiremini raha juurde vaja. Aga miks mitte ka see sama tervishoid.

Kui Eesti kulutab ka 4% SKPst riigikaitsele - see ei korva Läti ja Leedu võimete puudujääke. Rääkimata muust Euroopast. See on koht, kus välispoliitika peab oma sõna ütlema.

Mis aga puutub riigikaitsekuludesse, siis McDonellDouglas (kui Boing teda veel alla polnud neelanud) harrastas sellist reklaami teha, et
liiga väikesed riigikaitsekulud võivad olla hukatuslikud
liiga suured riigikaitsekulud võivad olla kurnavad
kui sa kulutad õige summa riigikaitsele, siis ei pruugi sa seda kunagi teada saada.

See ongi tasakaalupunkti küsimus, kus rohkem ei ole sugugi alati parem...

Ma sekundeerks veidi: Võibolla pole mul õigus, aga nii ma arvan. Esiteks vajaks lisaraha sisejulgeolek, ehk siis politsei. Teiseks päästvad struktuurid. Ja kolmandaks haridus, mis pole küll hetkel IMHO väga vaenelaps, aga ikkagi ... Ja see hariduse teema vajaks IMHO eraldi reformi ja loputamist.
Järgneva ennetamiseks vastan kohe: Raha on lademes, raha tuleb ära kiskuda ülepaisutatud admin. struktuuridest.
Ma ilmselt eksin, aga mitte palju, kui väidan, et pool meie teovõimelisest rahvast on riigiteenistujad-ametnikud.
P.S. Ma tean ühte vaest valda, kelle aastakäive on pisem kui mu kõrtsuarved ... Ja neil on KAKS RAAMATUPIDAJAT !!!