www.militaar.net

aht0 kirjutas:Kui inimesed olid ettenägelikud ja muretsesid kraami, sh maskid enestele varakult (ntx jaanuar-veebruar)ja nüüd kannavad, siis IMHO meil puudub moraalne õigus kritiseerida kus ja mismoodi nad neid maske kannavad.

Z03 kirjutas:

aht0 kirjutas:Kui inimesed olid ettenägelikud ja muretsesid kraami, sh maskid enestele varakult (ntx jaanuar-veebruar)ja nüüd kannavad, siis IMHO meil puudub moraalne õigus kritiseerida kus ja mismoodi nad neid maske kannavad.

Maski kandmist tuleks just tunnustada ja positiivselt esile tõsta kui enda ja teiste suhtes hoolivat ja vastutustundlikku käitumist. Ainult nii saame viiruse leviku peatada, kui iga inimene annab endast parima, mis antud olukorras võimalik.

Aina populaarsem teema on kogu maailma tabanud tõsise viiruse tõttu isikukaitsevahendite kättesaadavus, mille parandamiseks on ohjad enda kätte haaranud nii Eesti ettevõtted kui ka meie kontaktid Hiinas. Nii kaua, kuni kirurgilist maski pole saadaval, leidub veel alternatiive. Eesti maaülikooli tehnikainstituudis Tartus tehti sel nädalal valmis kaitsemask, et veenduda, kas õiged oskused ja töövahendid võimaldavad kaitsemaske valmistada ning neid vajadusel abivajajatele pakkuma hakata....

Kuressaare Haigla SA
17 tundi ·

Kui pühapäevane jalutuskäik tehtud (2x2 meetrit!) ja külmkapi uks on ka juba paarsada korda kinni-lahti käinud (igavus ja tegevusetus on teadagi parimad võltsnälja tekitajad), siis nüüd kuluks ära väike käsitööring.
Saaremaal on Eesti mõistes kõige rohkem positiivse koroonaproovi andnud inimesi. Nüüd võiks võtta eesmärgiks selle, et Saaremaal on ka kõige rohkem maskikandjaid! Tuletame meelde, et meil isegi kena videoõpetus.
https://www.youtube.com/watch?v=LrGbUxKqRN4

Otsustasime arstkonnaga, et iseõmmeldud kuuekordsed marlimaskid on mõeldud eelkõige inimesele, kellel pole meditsiinilist maski kusagilt võimalik hankida.
Kui inimene peab suhtlema teiste inimestega, siis püüab see mask kinni süljepritsmed (kui juhtub olema köha, aevastamised).

Nii nagu ühekordse kirurgilise maski puhul, ei taga ka see mask täielikku viiruskaitset. Haiglatingimustes võiks sellist maski kasutada lühema protseduuri tegemisel. Kui mask muutub niiskeks tuleb see eemaldada.

Maski hoolduseks on parim kõige kõrgema temperatuuri (90 kraadi) juures pesemine, ka keetmine ja pärast triikimine. Muidugi pisut naljaga pooleks öeldult kaitseb see inimest katsumast kätega oma nägu ja ei panda siis ka näppe suhu.

Kuressaare Haigla SA
17 tundi ·

TEADE
Tulenevalt Kuressaare Haigla ja hooldekodu hospitaliseeritud patsientide laustestimisest tuvastati praeguse seisuga täiendavalt 21 COVID-19 positiivset patsienti.
Seoses sellega avasime neljanda COVID19 osakonna senise iseseisva statsionaarse õendusabi osakonna ruumides.

Isegi aasta pärast intensiivraviosakonnast lahkumist maadlevad pikalt hingamiseks ventilaatori tuge vajanud inimesed posttraumaatilise stressihäire, kognitiivse defitsiidi ja depressiooniga. Samuti võib esineda raskusi igapäevaste tegevustega nagu pesemine ja söömine, kirjutab Washington Post.

Ühte Valgamaa kauplusesse said aga politseinikud ka kummalise väljakutse. Nimelt asus üks meeste seltskond seal käte desinfitseerimisvahendit lausa jooma. Politsei rõhutab, et seda kindlasti teha ei tohiks, kuna see on äärmiselt ohtlik.

Saaremaa perearstid kinnitasid “Aktuaalsele kaamerale”, et neid, kes on koroonaviiruse võimalikud kandjad, on oluliselt rohkem kui neid, ked on saanud testi tulemusel teada.

Perearst Kristen Reinmann selgitas, et statistikas, mida kajastatakse, ei kajastu perearstide diganoositud. “Küll aga kinnitan, et meil on olemas eraldi diagnoos, millega me need üles märgime ja terviseametile ja haigekassale on need lõplikult nähtavad, ja ma kujutan ette, et neid, kellel võib olla koroonaviirus, neid võib olla kordi rohkem, kui neid, kellel on diagnoositud,” rääkis ta.

Koroonaviirusega nakatunute statistika tegi juba eelmisel, aga ka sel nädalal imelikke jõnkse, mida ei andnud välja vabandada täpsustamise vajadusega. Ometi tähistasid need võnked hoopis suurt edasiminekut. Segadus koroonaanalüüside andmetes oli suur: mitmel päeval tuli paluda terviseametil teavet kontrollida, sest küll ei klappinud üle Eesti haigestunute arv maakondade haigestunute arvuga, siis jälle uute diagnooside arvuga. Terviseamet selgitas, et segaduse on põhjustanud uus info kogumise süsteem, mida arendab tervise heaolu ja infosüsteemide keskus ehk TEHIK.

Postimehega rääkinud TEHIKu juht Katrin Reinhold ja andmeladude juhataja Kristjan Kolde selgitasid, et see, mis paistis segadusena, tähistas hoopis innovatsiooni terviseandmete menetlemisel. Kui koroonakriis algas, siis tegi analüüse ainult terviseameti enda nakkushaiguste labor, millel polnud liidestust tervise infosüsteemiga (TIS). See on infosüsteem, mille vahendusel näevad ka inimesed ise oma terviseinfot. Terviseamet korjas labori vastused kokku ja hoidis neid tabelis, mida täideti iga päev käsitsi. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo selgitas, et kui tuleb uus nakkushaigus, siis on leviku algfaasis hästi tähtis keskenduda üksikjuhtumitele ja hästi kiiresti leida üles esimesed nakkuse riiki toojad. «Kui viirus hakkas riigi sees levima, oli selge, et esimene etapp on läbi. Ja siis oli tähtis käsitleda seda haigust nagu igasugust teist haigust. Seega peab see olema dokumenteeritud TISis.»

TEHIKu juht Reinhold kinnitas, et töö andmete automaatseks liikumiseks laboritest tervise infosüsteemi algas peaaegu kohe, kui eriolukord välja kuulutati, kuid viimased kaks nädalat on tööpäevad olnud väga pikad nii neil kui ka nende partneritel. «Kui analüüsimist otsustati tunduvalt laiendada, siis oli aru saada, et käsitööga ei jõua kuhugi. Oleme jõudnud päevas paarikümne tuhande analüüsi ligi, neid ei jaksa keegi enam käsitsi tabelisse kokku ajada,» rääkis Reinhold. Käsitsi on inimliku eksimise võimalus pigem suur, praegu aga kaduvväike. «Nüüd saame üle riigi kõigist laboritest, kus Covid-19 proove analüüsitakse, peaaegu reaalajas nende vastused kokku korjata,» ütles Reinhold. «Meil on täisautomatiseeritud tervikahel: labor teeb analüüsi, masinad fikseerivad digitaalselt tulemused, need liiguvad tervise infosüsteemi, kus on koos kõigi laborite tulemused, mis on ka tehniliselt kontrollitud. Inimliku eksimise tõenäosus on tohutult väike.»

Mida arvata aga tagantjärele muudetud andmete usaldusväärsusest ja mis saab rahvusvahelisest statistikast? TEHIKu andmeladude juht Kristjan Kolde toob mängu termini «elav statistika», see tähendab, et laboritel on õigus vajaduse korral andmeid tagantjärele muuta. Üldjuhul on see väga haruldane – kui näiteks proov osutub valenegatiivseks. Andmete võimalikku tagantjärele muutmist selgitas ka terviseameti juht Jürilo: «Iga arst teeb patsientide kohta kandeid tervise infosüsteemi iga päev ja vajaduse korral võib ta andmeid muuta, kuni haiguslugu ei ole lõpetatud. See on patsiendi ja arsti vaheline elav protsess ja seetõttu võib dokumenteerimisel tulla parandusi.»

Suurem segadus oli 21. märtsil, kui korraga laaditi tagantjärele TISi kõigi terviseameti labori analüüside info, mistõttu tekkis osa tulemuste puhul segadus esmaste ja korduvate analüüside järjekorras. Andmete tagantjärele TISi laadimine oli vajalik, et saaks minna üle automatiseeritud lahendusele. Automatiseeritud lahendusele üleminek tähendas seda, et ühe hetkega võeti Reinholdi kinnitusel järele enam kui kahepäevane lõtk analüüside tulemuste selgumisel ja avaldamisel.

Kuna huvi koroonaviiruse analüüside ja nende tulemuste vastu on suisa põletav, tegi TEHIK sel nädalal andmed kättesaadavaks avaandmetena, mille kohta usub Kolde, et see on ka maailma mastaabis erakordne. «Valdavalt on nii, et iga päev avalikustatakse arvud, kui palju nakatunuid on meil juurde tulnud, ja siis panevad nobedad näpud arvud kirja ja inimesed proovivad sellest sotti saada. Praktikas võib aga olla olukordi, kus labori kvaliteedikontrollis tuvastatakse, et proov osutus valeks: valenegatiivseks või valepositiivseks. Kui edastatakse ainult koondarve, siis ei ole pilt päris adekvaatne,» rääkis Kolde. Analüüsitulemusi laekub infosüsteemi ööpäev läbi, kuid sealgi on omad tipptunnid. Kolde rääkis, et avaandmete tõttu on võimalik näha tulemuse laekumist sekundi täpsusega. Ta tegi seda ja avastas, et väga suur hulk tulemusi jõuab infosüsteemi töövälisel ajal: varahommikul, öösel või hilisõhtul. Statistikasse ei jõua tulemused aga mitte keskööst keskööni, vaid hommikul kella seitsme seisuga. Näiteks täna varahommikul kell 6.59 laekunud analüüsi tulemus läheb veel eilse päeva statistikasse, aga kell 7.01 laekunu tänase omasse. See võib esialgu natuke segadusse ajada, kuid iga päev uuenevas avaandmete failis on kellaajad täpselt kirjas, üldpilti see nüanss ei muuda ning andmed on natukene värskemad.

Esimesed positiivsed koroonaproovid võeti Eestis siiski veebruari lõpus, mitte märtsi alguses, nagu sai ekslikult avaldatud avaandmetes ja koroonakaardil. «Põhjusi, miks kolmapäeval avaldatud avaandmed ja aegrida senisest statistikast suuresti erinesid, on mitu, nii metoodilisi kui ka sisulisi,» selgitas Kolde. Kuna terviseameti laborianalüüsi vastused laaditi tervise infosüsteemi tagasiulatuvalt 21. märtsi seisuga, loeti seal osa inimeste analüüsitulemus esmaseks tulemuseks. «Need läksid arvesse hilisema kuupäevaga ja olid tegelikult kordusproovid. Tagantjärele laaditud tulemused ei paiknenud enam graafikul esmastena. Parandused on sisse viidud ning see ei mõjuta analüüside üldarvu.»

Pärast kella kolme sai majapeo kohta teate ka politsei. Kui patrullpolitseinikud 45 kilomeetri kauguselt Tartust pärale jõudsid, leidsid nad eest 12 täisealist noort. Pole teada, kas keegi võis korrakaitsjate sisenemist märgates pageda. Neljal pidutsejal tuvastati narkootikumide tarvitamise tunnused ja nad saadeti ekspertiisi. Ülejäänutele anti korraldus koju minna.

04.04 seisuga testitud 6961 meest ja 12065 naist ja 65 testi ei ole jõudnud nendesse arvudesse

Mul see vaksineerimise teema ei anna ikka rahu - selles võib peituda COVID-19 võti. Minu eilsele jutule vastas Rea Raus, kes esitas väga olulise teksti, mis tasub kindlasti läbi lugeda, sest see selgitab, miks riigid erinevalt käituvad ja on teaduspõhine, mitte poliitiline.

Rea Raus: Saksa epidemoloogi, Professor Sucharit Bhakdi avalik kiri Saksamaa kantslerile, Angela Merkelile. Nüüd ka eestikeelsena, NB!! tõlge on saksakeelse videopöördumise alusel ja erineb mõne sõna osas ehk allolevast lingist.
Austatud Kantsler, head kodanikud,
Olen mikrobioloogia ja infektsiooniepidemoloogia arst, olles terve elu tegelenud küsimustega nakkushaiguste tekkimise, diagnoosimise ja teraapia osas. Hiljuti osalesin Saksamaal Covid 19 debatist. See debatt oli ekstreemselt emotsionaalne. Minu soov oli, et me tuleks tagasi kaine arutelu juurde, võrdleksime andmeid ja fakte, mis avalikel aruteludel tihti tähelepanuta jäävad. Samuti soovisin osutada avaliku paanikatekitamise ohtudele. Ma ei järgi ühtegi poliitilist suunda, ma ei järgi sel teemal ei isiklikke ega kellegi teise huvisid. Ma tunnen ainult kohustust teaduse ja ühiskonna ees.
Otsustav küsimus on: kas me teame piisavalt, et selliseid abinôusid kasutusele vôtta, kas suudame vastutada nende tagajärgede eest? Kas me vôime inimestele selliseid piiranguid seada? Kas need faktid, mis meil on, ôigustavad nii drastilisi piiranguid meie vabadustele ja ôigustele ja ühiskonnastruktuurile (majanduslangus, tööpuudus jne.), mis sellest tuleneb. Ja kui vastus on „ja“, siis mille alusel? Milliseid andmeid on kasutatud? Milline on strateegia? Sellest lähtuvalt pöördun Angela Merkeli poole. Konkreetselt esitan talle 5 küsimust.
1. küsimus puudutab statistikat: Kas tehakse vahet sümptomiteta nakatanutel ja tôepoolest haigete patsientide vahel? Infektsionoloogias tehakse vahet nakkuse ja haiguse vahel. Ainult need inimesed, kellel on sümptomid, Covid 19 puhul palavik ja köha, peaksid minema statistikasse kui haiged. Teiste sônadega-infektsioon, mis on laboratooriumi testiga kindlaks tehtud, ei tähenda tingimata, et meil on tegemist inimesega, kellel tekivad sümpomid ja kellel vôib-olla haigla kohta vaja on. Hetkel arvatakse aga, et 5 % kôikidest haigestunutest vajavad kunstlikku hingamist. Sellel pôhinevad arvutused ütlevad, et tervishoiusüsteem vôib kollabeeruda. Minu küsimus on niisiis: Kas on tehtud vahet sümpotimiteta nakatunutel ja tôeliselt haigetel, sümptomitega inimestel. Alles siis, kui seda on tehtud, saab realistlikult analüüsida, kui ohustatud meie tervisesüsteem tôepoolest olema saab.
2. Küsimus puudutab selle haiguse ohtlikkust. Sellised piirangud inimeste pôhiôigustele on ju ainult siis ôigustatud, kui meil on tôendid, et uus viirus on ekstreemselt ohtlik. Palju, palju ohtlikum, kui tema sugulasviirused. Kas on sellist teaduslikku tôestust Covid 19 kohta? Minu seisukohast kôlab lihtne vastus “ei“. Vôtame tavalised koroonaviirused ja covid 19. Mis meil vaja on, oleks uurimustöö 10 000 patsiendist, kes on nakatunud tavalistesse koroonaviirustesse ja 10 000 patsiendist, kes on nakatunud praegusesse viirusesse. Kôik nad peavad olema hingamisteede nakkusega. Mitte südameinfarkti vôi diabeedi, vaid tôesti hingamisteede nakkusega. Ja siis peaksime vaatama, kui paljud patsiendid kummaski grupis aja jooksul surevad. Kui môlemas grupis sureb ühepalju inimesi, siis ei ole üks viirus teisest ohtlikum. Kuid Covid 19 suremuse arv on suurem, siis on Covid 19 ohtlikum. Kui arv on palju suurem, siis on Covid 19 palju ohtlikum. Te küsite minult, kas sellist uurimust siis ei ole ja ma vastan: „ ei“. Kuni 19. 03 ei olnud. Siis ilmus esimene selletaoline uurimustöö Prantsusmaal. Mis te arvate, mis välja tuli? Suremus selle uurimustöö järgi oli môlemas grupis ühesugune. Minu küsimus Angela Merkelile: Milline seis on praegu intensiivraviosakondades kui vôrdleme diagnoositud covid 19 haigeid teiste koroonahaigetega. Ja mitte haigetega, kelle juures muud haigused suurt osa mängivad. Kuidas sellega järgmiste sammude planeerimisel arvestatakse? Kas seda Prantsuse uurimustööd on arvestatud? Ma ei ütle, et Covid 19 on umbes sama ohtlik vôi vähem ohtlik kui teised koroonaviirused. Ma ütlen ainult, et tôenäoliselt ei tule välja, et Covid 19 on eriti ohtlik koroonaviirus nagu näiteks MERS viirus, mis on samuti koroonaviirus. Need olid tôesti palju ohtlikumad. Gripiviirus kaks aastat tagasi oli 50-100 korda ohtlikum, kui tavalised gripiviirused. Sel aastal suri Saksamaal 250–300 patsienti grippi. Kaks aastat tagasi oli 20 000 surnut. Kas vôeti mingeid gripivastaseid meetmeid kasutusele? Ei! Ja see on ka ôige, sest meie tervishoiusüsteem peab sellele vastu. Ja meie arstid on väga head. Järelikult ei ole pôhjust paanikaks. Kujutage ette, et avalikkusele selgub, et sellekohane Prantsuse uuring on olemas, tuleb ainult küsida. Mis juhtub, kui selgub, et covid 19 ei olegi majakôrguselt ohtlik? Uskumatu! Siis kukub abinõude komplekt kokku, kui kaardimajake.
3. küsimus. Viiruse leviku kohta. Küsimus on , kas viirus ei ole juba suure hulga tervete inimeste seas levinud. Minu meelest vajab see küsimus tungivalt vastust, sest kui see nii oleks, ei oleks ju enam ettevaatusabinôusid vaja. Kas on tehtud pistelist kontrolli ühiskonnas, et reaalset nakkuse levikut valideerida vôi kas see on lähitulevikus plaanis? Selline uurimus oleks 7-10 päevaga tehtud ja siis me teaksime seda.
4. küsimus käib Itaalia kohta. Eriti kôrge suremuse kohta Itaalias ja nüüd ka Hispaanias. Minu meelest tehakse kogu maailmas suur viga, et teavitatakse viirusesurmast kohe, kui on kindlaks tehtud, et viirus surma hetkel kehas oli, teistest faktoritest sôltumatult. See käib infektsioloogia pôhinôude vastu. Peab ju ometi välja uurima, kas patsient suri koos viirusega vôi viirusesse. See nôue on ka väga täpselt saksa arstide töökoodeksis fikseeritud, aga seda ei järgita Covid 19 puhul. Sellest mu küsimus: kas Saksamaa arstid lihtsalt järgnevad teiste maade Covid 19 üldistamisele ja kas môeldakse sellist kategoriseerimist nagu teistes maades kriitikavabalt jätkata? Kuidas siis saab vahet teha tôelisel koroonast tingitud surmajuhtumil ja juhulikul viiruse olemasolul surma hetkel.

Lemet kirjutas:Sellel pôhinevad arvutused ütlevad, et tervishoiusüsteem vôib kollabeeruda.