Mul see vaksineerimise teema ei anna ikka rahu - selles võib peituda COVID-19 võti. Minu eilsele jutule vastas Rea Raus, kes esitas väga olulise teksti, mis tasub kindlasti läbi lugeda, sest see selgitab, miks riigid erinevalt käituvad ja on teaduspõhine, mitte poliitiline.
Rea Raus: Saksa epidemoloogi, Professor Sucharit Bhakdi avalik kiri Saksamaa kantslerile, Angela Merkelile. Nüüd ka eestikeelsena, NB!! tõlge on saksakeelse videopöördumise alusel ja erineb mõne sõna osas ehk allolevast lingist.
Austatud Kantsler, head kodanikud,
Olen mikrobioloogia ja infektsiooniepidemoloogia arst, olles terve elu tegelenud küsimustega nakkushaiguste tekkimise, diagnoosimise ja teraapia osas. Hiljuti osalesin Saksamaal Covid 19 debatist. See debatt oli ekstreemselt emotsionaalne. Minu soov oli, et me tuleks tagasi kaine arutelu juurde, võrdleksime andmeid ja fakte, mis avalikel aruteludel tihti tähelepanuta jäävad. Samuti soovisin osutada avaliku paanikatekitamise ohtudele. Ma ei järgi ühtegi poliitilist suunda, ma ei järgi sel teemal ei isiklikke ega kellegi teise huvisid. Ma tunnen ainult kohustust teaduse ja ühiskonna ees.
Otsustav küsimus on: kas me teame piisavalt, et selliseid abinôusid kasutusele vôtta, kas suudame vastutada nende tagajärgede eest? Kas me vôime inimestele selliseid piiranguid seada? Kas need faktid, mis meil on, ôigustavad nii drastilisi piiranguid meie vabadustele ja ôigustele ja ühiskonnastruktuurile (majanduslangus, tööpuudus jne.), mis sellest tuleneb. Ja kui vastus on „ja“, siis mille alusel? Milliseid andmeid on kasutatud? Milline on strateegia? Sellest lähtuvalt pöördun Angela Merkeli poole. Konkreetselt esitan talle 5 küsimust.
1. küsimus puudutab statistikat: Kas tehakse vahet sümptomiteta nakatanutel ja tôepoolest haigete patsientide vahel? Infektsionoloogias tehakse vahet nakkuse ja haiguse vahel. Ainult need inimesed, kellel on sümptomid, Covid 19 puhul palavik ja köha, peaksid minema statistikasse kui haiged. Teiste sônadega-infektsioon, mis on laboratooriumi testiga kindlaks tehtud, ei tähenda tingimata, et meil on tegemist inimesega, kellel tekivad sümpomid ja kellel vôib-olla haigla kohta vaja on. Hetkel arvatakse aga, et 5 % kôikidest haigestunutest vajavad kunstlikku hingamist. Sellel pôhinevad arvutused ütlevad, et tervishoiusüsteem vôib kollabeeruda. Minu küsimus on niisiis: Kas on tehtud vahet sümpotimiteta nakatunutel ja tôeliselt haigetel, sümptomitega inimestel. Alles siis, kui seda on tehtud, saab realistlikult analüüsida, kui ohustatud meie tervisesüsteem tôepoolest olema saab.
2. Küsimus puudutab selle haiguse ohtlikkust. Sellised piirangud inimeste pôhiôigustele on ju ainult siis ôigustatud, kui meil on tôendid, et uus viirus on ekstreemselt ohtlik. Palju, palju ohtlikum, kui tema sugulasviirused. Kas on sellist teaduslikku tôestust Covid 19 kohta? Minu seisukohast kôlab lihtne vastus “ei“. Vôtame tavalised koroonaviirused ja covid 19. Mis meil vaja on, oleks uurimustöö 10 000 patsiendist, kes on nakatunud tavalistesse koroonaviirustesse ja 10 000 patsiendist, kes on nakatunud praegusesse viirusesse. Kôik nad peavad olema hingamisteede nakkusega. Mitte südameinfarkti vôi diabeedi, vaid tôesti hingamisteede nakkusega. Ja siis peaksime vaatama, kui paljud patsiendid kummaski grupis aja jooksul surevad. Kui môlemas grupis sureb ühepalju inimesi, siis ei ole üks viirus teisest ohtlikum. Kuid Covid 19 suremuse arv on suurem, siis on Covid 19 ohtlikum. Kui arv on palju suurem, siis on Covid 19 palju ohtlikum. Te küsite minult, kas sellist uurimust siis ei ole ja ma vastan: „ ei“. Kuni 19. 03 ei olnud. Siis ilmus esimene selletaoline uurimustöö Prantsusmaal. Mis te arvate, mis välja tuli? Suremus selle uurimustöö järgi oli môlemas grupis ühesugune. Minu küsimus Angela Merkelile: Milline seis on praegu intensiivraviosakondades kui vôrdleme diagnoositud covid 19 haigeid teiste koroonahaigetega. Ja mitte haigetega, kelle juures muud haigused suurt osa mängivad. Kuidas sellega järgmiste sammude planeerimisel arvestatakse? Kas seda Prantsuse uurimustööd on arvestatud? Ma ei ütle, et Covid 19 on umbes sama ohtlik vôi vähem ohtlik kui teised koroonaviirused. Ma ütlen ainult, et tôenäoliselt ei tule välja, et Covid 19 on eriti ohtlik koroonaviirus nagu näiteks MERS viirus, mis on samuti koroonaviirus. Need olid tôesti palju ohtlikumad. Gripiviirus kaks aastat tagasi oli 50-100 korda ohtlikum, kui tavalised gripiviirused. Sel aastal suri Saksamaal 250–300 patsienti grippi. Kaks aastat tagasi oli 20 000 surnut. Kas vôeti mingeid gripivastaseid meetmeid kasutusele? Ei! Ja see on ka ôige, sest meie tervishoiusüsteem peab sellele vastu. Ja meie arstid on väga head. Järelikult ei ole pôhjust paanikaks. Kujutage ette, et avalikkusele selgub, et sellekohane Prantsuse uuring on olemas, tuleb ainult küsida. Mis juhtub, kui selgub, et covid 19 ei olegi majakôrguselt ohtlik? Uskumatu! Siis kukub abinõude komplekt kokku, kui kaardimajake.
3. küsimus. Viiruse leviku kohta. Küsimus on , kas viirus ei ole juba suure hulga tervete inimeste seas levinud. Minu meelest vajab see küsimus tungivalt vastust, sest kui see nii oleks, ei oleks ju enam ettevaatusabinôusid vaja. Kas on tehtud pistelist kontrolli ühiskonnas, et reaalset nakkuse levikut valideerida vôi kas see on lähitulevikus plaanis? Selline uurimus oleks 7-10 päevaga tehtud ja siis me teaksime seda.
4. küsimus käib Itaalia kohta. Eriti kôrge suremuse kohta Itaalias ja nüüd ka Hispaanias. Minu meelest tehakse kogu maailmas suur viga, et teavitatakse viirusesurmast kohe, kui on kindlaks tehtud, et viirus surma hetkel kehas oli, teistest faktoritest sôltumatult. See käib infektsioloogia pôhinôude vastu. Peab ju ometi välja uurima, kas patsient suri koos viirusega vôi viirusesse. See nôue on ka väga täpselt saksa arstide töökoodeksis fikseeritud, aga seda ei järgita Covid 19 puhul. Sellest mu küsimus: kas Saksamaa arstid lihtsalt järgnevad teiste maade Covid 19 üldistamisele ja kas môeldakse sellist kategoriseerimist nagu teistes maades kriitikavabalt jätkata? Kuidas siis saab vahet teha tôelisel koroonast tingitud surmajuhtumil ja juhulikul viiruse olemasolul surma hetkel.