Autotehnikateema

[Walter2]

Ja nagu Olavi eespool kirjeldas, siis ka väikese punktkeevituse ja alumiiniumi keevituse sai selle sama söepulgaga ära teha.

Kui nüüd hr. Naamsi tsiteerida siis tegu on kokkulaskmisega mitte keevitusega - tekkiv kaarleek ilma räbusti või kaitsegaasita põletab liitesse hapnikku sisse ning mingist korralikust keevisliitest rääkida ei saa. Kroonu jaoks vast käis kah.

[Kapten Trumm]

Mina ehitasin kaatrile elektrisüsteemi täiesti nullist, sh ka akujuhtmed. Kasutasin polditavaid akuklemme by Tööriistamarket ja töötas küll.

[OLAVI]

Poes müüdavatel akuklemmidel on kõigil juhtmekinnitus juba poldiga, kui midagi tinutada on vaja, siis tuleks kerida isolatsioonist vabastatud kaabli ots võimalikult "tihedaks" ja joota see millegiga üle. Või kasutada vastavat hülssi.

Siinkohal ei olnud jutuks mitte kaabli otsas olevate kaablikingade jootmisest, vaid aku küljes olevate ühenduskontaktide kuju taastamisest.

[Kapten Trumm]

Lääne akudel õnneks tundmatu teema, ma pole küll pidanud neid eales "taastma", isegi üks vene pigiaku on olnud.
Normaalne inimene paneb massilüliti, mitte ei katku neid klemme kogu aeg maha (mis viib akuklemmi kulumise ja kaablikinga deformeerimiseni).
Massilülitid on ka täna õnneks autopoes müügil, koos ühendamiseks vajalike lisajuppidega.

[OLAVI]

Ja nagu Olavi eespool kirjeldas, siis ka väikese punktkeevituse ja alumiiniumi keevituse sai selle sama söepulgaga ära teha.

Kui nüüd hr. Naamsi tsiteerida siis tegu on kokkulaskmisega mitte keevitusega - tekkiv kaarleek ilma räbusti või kaitsegaasita põletab liitesse hapnikku sisse ning mingist korralikust keevisliitest rääkida ei saa. Kroonu jaoks vast käis kah.

Keevitamine on tehnoloogia, kus liidetavad materjalid sulavad aga jootmise puhul liidetavad materjalid ise ei sula.
Kvaliteet ja selle hindamise kriteeriumid on omaette teema, mis ei muuda tehnoloogia olemust.

Praktiliselt kõik nõuka aegsed elamud kuni 90'dateni, kus kasutati alumiiniumjuhtmeid, on kasutatud sellist alujuhtmete ühendamise tehnoloogiat ja valdav enamus selliseid keevisliiteid on tõrgeteta toiminud.
Avalikult isetehtud keevitustrafo kasutamisest objektil muidugi ei räägitud, sest sellise isetehtud riista kasutamine oleks ka tollel ajal olnud ränk ohutustehnika eeskirjade rikkumine aga kes ei tahtnud garantiiprobleemidega jamada, pidi ise hakkama saama.

[OLAVI]

Lääne akudel õnneks tundmatu teema, ma pole küll pidanud neid eales "taastma", isegi üks vene pigiaku on olnud.
Normaalne inimene paneb massilüliti, mitte ei katku neid klemme kogu aeg maha (mis viib akuklemmi kulumise ja kaablikinga deformeerimiseni).
Massilülitid on ka täna õnneks autopoes müügil, koos ühendamiseks vajalike lisajuppidega.

Ma ei ole pimesoolikat mitte kunagi näinud aga usun arste, kes räägivad, et on küll olemas.
(Ma olen näinud ka autoakut, millel ei olnud mitte ühtegi juhet küljes aga oli kuum, kees ja haises mitmeid tunde jutti.)

Kaasaegsete akude klemmid on seest tühjad ja neid ei saagi sellisel moel taastada ja sellise klemmivigastusega aku läheb otse utiili.

Akuklemmide "kadumise" probleem tekkib suure akuga (suur laadimisvool) pikatöö masinatel (traktorid, rekad, jne.) kui masina töö ajal tuleb akuklemm lahti ja loksuva kaabliklemmiga suure laadimisvoolu ning vibratsiooni toimel, sädeerosiooniga "süüakse" akuküljes olev klemm ära.
Toimub see päris ruttu ja kui veoauto hakkab Eestist sõitma, siis Varssavisse jõudes võib olla akult klemm kadunud.

[Kapten Trumm]

Ma puutun tööalaselt rasketehnikaga kokku viimane 20 aastat, no ei ole ma kuulnud klemmide kadumisest. Enne lõpeb aku mahutavus otsa kui klemmid kuskile kaovad. Selleks, et klemmid ei "kaoks", on hooldus - klemmide pingutust tuleb regulaarselt kontrollida, neid puhastada jne. Ja aku klemmide maha kangutamise asemel peale vahetuse lõppu tuleb panna massilüliti - veoautodel on see enamasti juba tehases peal.

Kuluvad ja sädelevad need klemmid, mis pole korralikult kinnitatud, mida kakutakse maha jne. Idikatest ja varastest koosnevates NSVL sõjaväeosades võis muidugi juhtuda kõike.

[OLAVI]

Ma puutun tööalaselt rasketehnikaga kokku viimane 20 aastat, no ei ole ma kuulnud klemmide kadumisest. Enne lõpeb aku mahutavus otsa kui klemmid kuskile kaovad. ...

Palju õnne siis, sest valdav enamus inimesi ei ole sellist asja näinud.
Aga miks sellest rõõmust siis järjepidevalt teatama peab?

Klemme tahetakse lappida ikkagi täitsa uutel akudel, millele on akuvahetamise ajal kaabel lohakalt külge ühendatud ja lappimisel on majanduslik mõte, mitte vanu asju.

Akuklemmi remont valamisega:
https://www.youtube.com/watch?v=taFAyHZ ... 0%B8%D1%81

Ja söepulgaga jootmine tööstusliku akuspetsi rakisega:
https://www.youtube.com/watch?v=yRR-iR2 ... 0%B0%D0%BA
https://www.youtube.com/watch?v=JWdKGrx ... 0%B0%D0%BA
Julged mehed joodavad samalt akult võetud vooluga:
https://www.youtube.com/watch?v=MEKgU-O ... 0%BE%D0%BA

[ruger]

Peškov kommenteeris orkide aretust-suurte ratastega lumemasinat, millega xuilot sõidutati Tšukotkal. Ainuke, mis töötas korralikult, oli mootor. See kahjuks oli import.

Mootorsaan "Khišnik" ("Kiskja"), millega Putin eile Tšukotkal sõideti, tekitas Putini pressisekretäris Dmitri Peskovis rahulolematust. Ta nentis, et ei jäänud selle sõidukiga sõitmisest just kõige paremad muljed ning mainis, et ainuke osa, mis autol hästi töötas, oli imporditud mootor.

Peskovi sõnul pidi juht mootorsaani viiliga "parandama". "Ta täiustas seda ise ja nii edasi: rool töötab halvasti, käigukast töötab halvasti. Mootor töötab väga hästi, aga selgus, et see on imporditud," märkis Peskov.

"Khischnik" toodab ettevõte LLC "Meg West" Tjumeni piirkonna Tobolski rajoonis. Sõiduk maksab kuni 8,4 miljonit rubla (~94 tuhat dollarit). Peskov kutsus tootjat üles maastikusõiduki viimistlema. "Seda on ikka vaja kuidagi parandada, aga nad muudkui üritavad loorberitele puhkama jääda. Midagi muud ei ole, nii et kõik ostavad neilt. Kui oleks konkurentsi rohkem, siis teeks midagi," rääkis ta.

Screenshot 2024-01-11 at 18-50-05 (10) Home _ X.png (248.68 KiB) Vaadatud 927 korda

https://twitter.com/Gerashchenko_en/sta ... 8796847170

[Walter2]

Keevitamine on tehnoloogia, kus liidetavad materjalid sulavad aga jootmise puhul liidetavad materjalid ise ei sula.
Kvaliteet ja selle hindamise kriteeriumid on omaette teema, mis ei muuda tehnoloogia olemust.

Tänud meelde tuletamast aga jutt käib millestki muust - kui tehnoloogiat ei jälgita, siis pole tegu keevitamisega, isegi kui liide mingil moel kokku jääb. Ning söepulgaga ''keevitamine'' ei klassifitseeru kahjuks keevitamise tehnoloogia alla kuna ei jälgita tehnoloogiat varemkirjeldet põhjusel.

[Aspelund]

Tundub, et oodatakse S-klassi Mersule omaseid mugavusi... aga põhjas pole nendega midagi peale hakata.

[OLAVI]

Keevitamine on tehnoloogia, kus liidetavad materjalid sulavad aga jootmise puhul liidetavad materjalid ise ei sula.
Kvaliteet ja selle hindamise kriteeriumid on omaette teema, mis ei muuda tehnoloogia olemust.

Tänud meelde tuletamast aga jutt käib millestki muust - kui tehnoloogiat ei jälgita, siis pole tegu keevitamisega, isegi kui liide mingil moel kokku jääb. Ning söepulgaga ''keevitamine'' ei klassifitseeru kahjuks keevitamise tehnoloogia alla kuna ei jälgita tehnoloogiat varemkirjeldet põhjusel.

Kui tegu oleks metallimehega, siis peaks vist natuke häbenema oma teadmatust metallide töötlemise tehnoloogia ajaloost?
Millist ja kelle "tehnoloogiat ei jälgita"?

Süsielektroodiga kaarkeevitus oli esimene üldtunnustatud patendeeritud keevitustehnoloogia maailmas üldse.
https://www.google.com/search?q=1882..+ ... s-wiz-serp
https://kpi.ua/en/benardos

1881. aastal demonstreeris MMBenardos Pariisis uut metalliühendite moodust – laboriajakirjas "Electricité", kus ta kasutas akude valmistamisel kaarkeevitust.

Tootmise korraldamiseks oli vaja ruume, kalleid elektri- ja muid seadmeid. Patenteerimiseks kulus märkimisväärseid ressursse. 1885. aastal nõustus insener SAOlševski ettevõtet keevitamise teostamiseks rahastama. Aastatel 1885-1887 patenteeriti kõigis tööstusriikides kaarkeevitusmeetod ja -seadmed ning selle rakendamine, samuti teatud tüüpi keevisliited. Kõik välismaised patendid on välja antud Benardose ja Olszewski nimele. (Venemaa esimene patent 1885. aastal sai Benardos üksi.)
Algusest peale nimetati söe elektroodidega metallkaarkeevitusmeetodit "Benardose viisil" keevitamiseks.
Kaarkeevitusmeetodite hulgas oli Benardose meetod esimene laialdaselt kasutatav ja tänapäeval üks levinumaid.

https://en.wikipedia.org/wiki/Nikolay_Benardos


https://chestofbooks.com/crafts/metal/W ... ocess.html


Erinevad söeelektroodid on ka tänapäeval metallitöös kasutuses ja saadaval: https://www.keevitus.ee/et/soeelektrood ... c-956.html
https://www.mkt.ee/susielektrood-4-0x305mm.html

[Kapten Trumm]

Ma soovitan ikka tungivalt kasutada massilülitit, siis pole akuklemme maha kiskuda tarvis. Ka nõuka aegsed on päris ok, mida vene autode poodides võib leida. Need, mida tänapäeval valges ilmas pakutakse, pole kuigi robustsed ja näevad välja, nagu läheks kohe katki.

Muidu osadel uutel autodel on selline kiiresti eemaldatav miinusklemm, mille mahavõtmiseks ja paigaldamiseks pole mutrivõtmeid vaja.

https://automaailm.ee/massiluliti-12-24 ... 103-3903-2

Viimati pani sellise nikerdise, hoolimata lubatud kuni 200A pole see mitme aastaga järgi andnud. Muud polnud lihtsalt see hetk saada.
Aku asub pagasnikus, lisaks oli vaja osta üks punutud massijuhe. Kui läbilaskevõime oleks väike, küllap oleks starteri andmisel tunda.

[OLAVI]

Põhiline on akuklemmi puhastamine ja kinnitamine max kontaktpinnaga ning mitte kinnituse ülepingutamine, sest puudulik kontakt rikneb.

Akuklemmi puhastamiseks sobib õige koonuse nurgaga ja tihedate, peenikeste harjastega hari, mida puhastamisel keeratakse ainult ühtepidi:


Vale koonusega ja hõredate jämedate traatidega hari pigem rikub kontaktpinnad ja tuleks tulevase jama vältimiseks prügisse visata.
Sellised on rämps:

https://i.ak24.ee/prd/big/1433/1433015/ ... 511_1.webp

[Rebane11]

Ma teadsin ikka, et liivapaberi riba ümber näpu aitab, klemmi siis vastavalt ribaga nühkides. Liiv ja tuhk ka abiks. Kui häda käes, siis kust kurat sa neid harjakesi leiad. Õige tugevusega?