Autotehnikateema

[Rebane11]

Keevitamisest. Kaugetel aegadel oskas keevitada meie majandis ainult joodik Stjopa ja Vasja. Mujal asi teisem polnud. Ja ma ei oska ega suuda? Mingi trafo oli olemas ja hädaga õppisin. Keevitaja käsiraamat oli kempsus. Praegu elektroodiga probleeme pole, jämedat rauda ja üsna õhukest plekki. Aga sai soetatud traatkeevitus ja plasmalõikur, tervisega nii nagu läks, pole pakendist veel välja võtnud. See suvi vast parem.

[parkija]

Liivapaber akuklemmide puhastamiseks on kõlbmatu , liiv läheb akuklemmi pinnakihti hõõrudes ja on sel moel isolaator , pigem kraapida kasvõi noaga pinnad puhtaks .

[Walter2]

Erinevad söeelektroodid on ka tänapäeval metallitöös kasutuses ja saadaval: https://www.keevitus.ee/et/soeelektrood ... c-956.html

Sa ikka ise vaatad ka mida sa postitad, "metallimees"?
"Süsielektroodi kasutatakse terase lõikamiseks, faasimiseks ja hööveldamiseks, kus sulametall puhutakse ära suruõhuga."

Keegi pole küsimuse alla seadnud kaarkeevituse olemust ja ajaloolist tähtsust, vaid mis asi on keevitus. Kui tekkivat õmblust ei kaitsta räbusti või kaitsegaasidega sinna tungiva hapniku eest siis rikutakse keevitustehnoloogiat. Kodukootud kuliibinlus söeelektroodiga asjade kokkulaskmiseks vabas õhus ei ole kahjuks keevitus.

[Madis Reivik]

Liivapaber akuklemmide puhastamiseks on kõlbmatu , liiv läheb akuklemmi pinnakihti hõõrudes ja on sel moel isolaator , pigem kraapida kasvõi noaga pinnad puhtaks .

Hull värk siis, äkki oleks variant kasutada normaalset paberit ?

[parkija]

Võimalik et nüüdse aja liivapaber ei eralda abrasiivseid osakesi samasugusel hulgal kui nsvl aegne , ei ole akuklemmide puhastamisel kasutanud , praeguse aja pealt kinnised akud ja täpsemini töötavad pingeregulaatorid vähendavad kindlasti aku klemmide oksüdeerumist .

[Madis Reivik]

Tegelikult olin ilmaasjata irooniline. Sry.

Ehituspoodides müüakse igasugu p.... ja arvad küll et rellakakettad, liivapaber ja maalriteip jms üks kama kõik.
Aga ostad korra kvaliteeti - 3M, Tyrolit... siis saad aru mis krdi sodi sa suvalisest poest saad.

Ostke kvaliteetset kraami, 3M esindus Tondi ärikeskuses on hea koht. Ja ei ole sugugi kallim kui suvaline nimetu rämps kusagil ehituspoes.

[OLAVI]

Võimalik et nüüdse aja liivapaber ei eralda abrasiivseid osakesi samasugusel hulgal kui nsvl aegne , ei ole akuklemmide puhastamisel kasutanud , praeguse aja pealt kinnised akud ja täpsemini töötavad pingeregulaatorid vähendavad kindlasti aku klemmide oksüdeerumist .

Ei ole mõtet santi sundida, kui sant ei taha kõndida.
Iga kauboi ise vastutab oma hobuse eest.

Kõik on õige, et abrasiivse liivapaberiga ei puhastata mitte ühtegi agressiivses keskkonnas asuvat elektrilist ühendust, mis peaks olema ajas kestev.
Ega akuklemm ei ole porgand, mis tuleb suvalt puhtaks kraapida.
Akuklemmil on koonuskontaktpind, mis peab max kontakti ja hermeetilisuse tagamiseks säilitama oma koonuse nurga.
Oksiid metalli pinnal ja metall kuluvad liivapaberiga nühkides erinevalt ja see rikub pinna geomeetria, samamoodi nagu noaga kraapimine.

Kui akujuhtme klemmi koonuspind on kraapimisega rikutud, siis taastatakse koonuse pind hõõritsaga.

[Rebane11]

Sai kunagi pakk Luga lõikekettaid soetatud. Vahetamise rõõm ja silmad suu tolmu täis.

[Rebane11]

Ma mäletan, et Ziksiga oli neid akuklemmide puhastamise probleeme, viimased 20 - 25 aastat see teemaks pole olnud. Seega mingeid harju riiulipeale, kus niigi träna, korjata ei tahaks. Riiulitest. Seal oled nagu arheoloog, igasugu põnevaid asju avastad.
Aku juhtme klemmide paar maksab mingi 6 EUR kanti, mida kuradit sa siis teda taastad kalli riistaga?

[Madis Reivik]

Akuklemmid on pliist minuteada ? Seega igal juhul emane klemm pressib ennast vastu.

See liivapaberi mittekasutamine ja hõõritsad tundub pastakast väljaimetud teooria.

[Rebane11]

Ega ei mäletagi enam mis ja miks vene ajal nende akuklemmidega oli. Praegu paned uue aku peale, kui vaja ja 5 -6 aastat isegi ei mõtle sellele. Nühkimisest rääkimata. Klemmide hinda tean, kuna inverterile tegin juhtmeid.

[OLAVI]

Ma mäletan, et Ziksiga oli neid akuklemmide puhastamise probleeme, viimased 20 - 25 aastat see teemaks pole olnud. Seega mingeid harju riiulipeale, kus niigi träna, korjata ei tahaks. Riiulitest. Seal oled nagu arheoloog, igasugu põnevaid asju avastad.
Aku juhtme klemmide paar maksab mingi 6 EUR kanti, mida kuradit sa siis teda taastad kalli riistaga?

Zigulli ajast on tehnika tänapäevaks kaugele arenenud.
Ziksimehi on tänaseks väheseks jäänud aga "tavalise" 10-15 aasta vanuse BMW anduriga akuklemmi hinnaks oleks ca 180-eur.
https://alvadi.ee/varuosad/bmw/5-e60-e6 ... -2004-2010


Prantsuse rahvaauto akuklemmi saab odavamalt, ca 120eur:

Selle anduri abil arvutab auto aju aku seisukorda ja kui oksiidikiht klemmivahel eksitab tõest infot, siis muutub ka aku laadimine.

Ja kaasaegse auto püropadruniga (airbägi osa) originaal akuklemmi hind, (mille eest lammutused küsivad sadu eure) on miinusklemmist veel kordades kallim:
https://www.google.com/search?q=BMW+935 ... X_enEE1028

[vanahalb]

Ega ei mäletagi enam mis ja miks vene ajal nende akuklemmidega oli.

Vene ajal olid akudel õhutusavadega korgid ja laadimine oli ka nagu oli - pahatihti ülepingega. Seepärast tuli päris tihti vedelikku lisada ja kogu aku pealne leemendas happeraurudest. Ühel Zigulil, ma mäletan, mädanes isegi see rauast raam ära mis akut ülevalt kinni hoidis
Tänapäeval on laadimine korda saadud ja kui sealt ka tuleb mingit aura siis ei satu see klemmidele.

[Walter2]

Ma soovitan ikka tungivalt kasutada massilülitit, siis pole akuklemme maha kiskuda tarvis.

Tänapäevasel autol kaasnevad massilüliti kasutamisega igasugused ebamugavused mida Ladade ja Mossede aegadest ei teatud. Kaovad ära erinevad eelseadistused, mälud, teatud tüüpi raadiotel eelsalvestatud jaamad, kellad nullis, akupasunaga signad kipuvad miinusahela katkestamisel karjuma hakkama. Tükk tüli ja mässamist enne kui sõitma saab. Kuidas käituvad uuemad autod intelligentse laadimisega akude puhul, millel aku vahetuse järgselt tuleb autole "uut" akut tutvustama hakata las täpsustavad targemad (endal pole sellist autot kunagi olnud).

[Kapten Trumm]

2000 a Volvo XC70, mis on tuubil täis elektroonikat, "kaotas" ilma massita 6 kuud seistes ainult armatuuril oleva kella kellaaja. Muid akuutseid probleeme ma ei märganud. Raado eelseadistatud jaamad olid alles, mingeid mäludega asju mul pole. Antud autol on tehase (akusireeniga) alarm, mingeid ülearuseid piikse ei teinud.

Ei täheldanud erilisi probleeme. Ma propageeri valimatult seda tegema, aga lõppeks võib olla odavam kui aku tühjaks lasta.

Massilülitit peaks kasutama moodsal autol siis, kui see pikemalt seisab, muidu on aku tühi mis tühi (kõik see elektroonika tarbib ka seistes voolu).