EV energia ja julgeolek

[aero+]

Selle uudise ning tänaste Nordica uudiste valguses võiks meil tegelikult käputäis tegelasi vangi minna. Nagu Nordicas lasti Jan Palmeri gängil 2x rahvale pähe kusta siis häirekellad Eesti Energia ümber ning Euroopa kõrgeimad energiakulud teatud perioodidel oleks võinud ammu olla häirekellaks. Aga meil ju suletud konnatiik, tulevad samad näod uues kuues ja karavan käib edasi. Keegi ei vastuta.

[parkija]

Kui seda auditi kokkuvõtet lugeda siis : tegemist oli valdavalt keskkonnakaitse alaste rikkumistega , kuid kas ikka ainult , äkki oli / on veel midagi , äkki on tegemist süsteemsete pettustega , näiteks "soolatakse" elektrinäidule natuke lisa , usaldus on kerge kaduma , kas troonilt lahkunute lahkumishüvitised olid ikka põhjendatud , pettuste avastamiseks kulus 2 aastat , oli ikka nii , äkki oli vaja ettevõtte nõukoguks J. Ligi .

[Some]

Raport täiskujul: https://public-docs.enefit.com/eesti-en ... emused.pdf
PS, auditeeriti seda mida telliti, ehk siis kõiki teemasid ei kaetud.

[parkija]

Mingis meediaväljaande juhtkirjas nõuti EE riigi haldusalast väljaarvamist , pole vast arukas , meie häda pole mitte ettevõtte omandivormis vaid vastutavate isikute seatempudes ja selles et need seatembud jäävad reaalselt karistusta , lisaks antakse veel kotiga rahahunnik kaasa , lähed sellisele kohale , kogu vara deponeeritakse kuskil notaribüroos , sigatsed , oled ilma ja vaatad päikest läbi rootsi kardinate , palju see jan palmer hüvitisi sai , h. sutter ka ilma "kingituseta" suuska ei saanud , helded oleme

[olavsu1]

Selle uudise ning tänaste Nordica uudiste valguses võiks meil tegelikult käputäis tegelasi vangi minna. Nagu Nordicas lasti Jan Palmeri gängil 2x rahvale pähe kusta siis häirekellad Eesti Energia ümber ning Euroopa kõrgeimad energiakulud teatud perioodidel oleks võinud ammu olla häirekellaks. Aga meil ju suletud konnatiik, tulevad samad näod uues kuues ja karavan käib edasi. Keegi ei vastuta.

röövärikad oles ka teema millega tegeleda tõepoolest.

[MadMan]

Mingis meediaväljaande juhtkirjas nõuti EE riigi haldusalast väljaarvamist , pole vast arukas , meie häda pole mitte ettevõtte omandivormis vaid vastutavate isikute seatempudes ja selles et need seatembud jäävad reaalselt karistusta , lisaks antakse veel kotiga rahahunnik kaasa , lähed sellisele kohale , kogu vara deponeeritakse kuskil notaribüroos , sigatsed , oled ilma ja vaatad päikest läbi rootsi kardinate , palju see jan palmer hüvitisi sai , h. sutter ka ilma "kingituseta" suuska ei saanud , helded oleme

Kogu töö tehti tellija (riigi) soovil. Praegu üritatakse lihtsalt Sutterist patuoinast teha, et poliitikute nimed määrimata jääks. Tegelik vastutus kõigi elektrimajandusega seotud käkkide eest lasub eelnevatel valitsuskoalitsioonidel, kes süüdimatult ettevõttest kasumi välja pumpasid, et sellega katta puudujääke riigieelarves. Kui on himu kedagi karistada, siis tuleb kinnimajja saata kõik eelmiste valitsuste majandus-, rahandus- ja peaministrid sõltumata erakondlikust kuuluvusest.
https://www.err.ee/1608778570/eesti-ene ... aksutulust

Eesti riigile kuuluv energiafirma Eesti Energia annab keskkonnatasude ja otseste maksudena umbes kahekümnendiku Eesti maksutulust. Lisades sellele kontserni kasumi, võib maksumaksja oodata Eesti Energiast kogupanusena eelarvesse kuni seitse protsenti maksutulust.

[teeline35]

Eesti ja laiemalt kogu Baltikumi "elektrijulgeolekust";
https://www.err.ee/1609527271/balti-rii ... -impordile

Eesti, Läti ja Leedu elektritarbimine ületab tootmist sedavõrd, et ligi 40 protsenti tarbitavast elektrist tuleb impordist, näitavad Euroopa põhivõrguettevõtete koostööorganisatsiooni (ENTSO-E) andmed. 2035. aastaks prognoosib Eesti Energia nii tootmis- kui tarbimismahu kasvu, kuid uute juhitavate võimsuste rajamiseks ükski Balti riik otsuseid teinud ei ole.

Mis artikli minu jaoks väärtuslikuks teeb;

Eesti tootis eelmisel aastal viis teravatt-tundi elektrit, samas kui tarbimine oli märksa suurem, 8,1 teravatt-tundi. Ka Lätis ja Leedus ületab tarbimine tootmist, seejuures Lätis vaid 0,5 teravatt-tunni võrra, ent Leedus kuue teravatt-tunni võrra.

Tutvustatakse nimelt kõigi kolme balti riigi elektritootmise ja tarbimise seisu; Läti

Läti energiasüsteemis on võtmeroll hürdoenergia tootmisel, eriti kevadisel suurveeperioodil.
"Hüdroenergia eripära on selle juhitavus. Tänu mahukale hüdroenergia tootmisele saavad lätlased juhtida oma energiatoodangut ja eksporti tundidele, mil energiahind on kõrgem," selgitas Kasparov. "Tänu sellele näeme, et Läti eksporditava elektri hind on Eesti ekspordi hinnas märgatavalt kõrgem."

Artiklist tuleb välja, et neil kõige parem seis. Kui hüdroenergiat vähe, siis kütavad gaasijaamadega juurde. Gaasi CO2 jalajälge arvestatakse väiksemana, lisaks neil suured gaasihoidlad. Leedu;

Leedu puhul on olukord Eestiga sarnane, kuid Eesti Energia esindaja tõi välja, et Leedus on tuuleenergia arenenud Eestist kiiremini ning lisaks aitab Leedut ka mõningane hüdroenergia, juhitavad gaasijaamad ja Kruonise pump-hüdrojaam.
"Viimane reageerib turu hindadele ning tekitab tarbimist tundidele, kui energiat on palju, ning pakub energiat ise turule, kui hinnad on kõrged. Teisisõnu lõikab hüdrosalvesti ära hinnatipud ja madalhinnad," rääkis Kasparov.

Ka Leedu puhul on näha tugevat sõltuvust impordist – sellest tuleb koguni 53 protsenti tarbitavast elektrist ning riigi elektritarbimine on kaks korda suurem kui elektritootmine.

"Tänu" tuulenergia suurele osakaalule

Suur tuuleenergia osakaal ning vähene energiatootmise juhitavus loob olukorra, kus Leedu impordib elektrit keskmiselt hinnaga 104 eurot megavatt-tund, kuid ekspordib 17 euroga megavatt-tunnist.

Eesti sama näitaja hetkel

Eesti impordib elektrit keskmiselt hinnaga 94,5 eurot megavatt-tund, ekspordib aga märksa madalama hinnaga – 59,3 eurot megavatt-tunnilt.

Kas ka eesti peaks sinna poole püüdlema? Müüme veel odavamalt ja ostame kallilt!?
Kokkuvõtvalt mahuks Balti regiooni vähemalt üks üle 1000 MWh klassikaline tuumajaam ära. Muidugi põhitootjana. Igasugune päikese- ja tuulenergia peab taanduma ilma toetusteta abitootmiseks!

[teeline35]

Siin enne menetletud EE skandaali tuules,
https://www.err.ee/1609529455/alar-koni ... s-karmimad

"Tahkete osakeste piirnormide ületamine Auveres oli teada ja see oli ka põhjus, miks jaama ehitajalt vastu ei võetud, vähendati koormust ja paigaldati uued filtrid," selgitas Konist.

"Tehnikaülikool hoitas, et see lahendus ei hakka tööle, aga ehitaja oli endas väga kindel," lisas Konist.

põhiprobleem, et meie poliitikud ja ametnikud soovivad olla paavstimad kui paavst ise;

Konist märkis ka, et Eesti heitenormid on karmimad kui Euroopas tervikuna.

Durejko kinnitas, et praeguse, 2022. aastal kehtestatud piirnormiga ei ole Enefit 140 õlitehas suutnud õli toota, kuigi on jõudnud sellele lähedale.

"Selle piirnormi täitmisega on meil praegu raskusi. Me oleme sinna investeerinud 2024. aastal päris palju raha ja energiat ja püüdnud ettevõtte heitenorme viia selle normi lähedale, oleme seda ka saavutanud, aga päris selle normini ei ole jõudnud. Aga see norm on ka äärmiselt karm," ütles ta.

Nii juhtub kui asjatundlikkuse asemel hakkab määrama ideoloogilisus, mis meie puhul on kõrgharidusdiplomitega pärjatud!

[Fucs]

Hüdroenergiast rääkides... nii vahepalaks

04.12.2020

Nõukogude ajast pärit hinnangu järgi on Eesti jõgede tehniline hüdroenergeetiline potentsiaal 30 megavatti. Eesti Maaülikoolis kaitstavas doktoritöös selgus, et täpsemate meetoditega uurides ja kliimamuutust arvestades saaks Eestis toota kuni 80 megavati mahus hüdroenergiat....

...30 megavatti? Ei, 80 megavatti

"Praeguse teadmise järgi on Eestis hüdroenergeetiline tehniline potentsiaal 30 megavatti," sõnab Ottar Tamm, "aga see on kunagi nõukogude ajal hinnatud." Leidmata infot omaaegse hinnangu metoodika kohta, hindas peatne doktor Eesti jõgesid uuesti. Selgus, et siinmail saaks toota ka 80 megavati jagu vee-energiat...

..."Näiteks Jägala jõel on Linnamäe hüdroelektrijaam, mis on üks Eesti suurema võimsusega hüdroelektrijaamasid. Hetkel see seisab, sest keskkonnaamet soovib, et seal saaksid kalad vabalt rännata," seletab uurija. Samas on tegu muinsuskaitsealuse ehitisega, mida jällegi lammutada ei tohi. Lisaks asub jaam Jägala joast kahe kilomeetri kaugusel. "Siin ongi küsimus, et kas see kilomeeter-kaks rohkem kudemisala õigustab olemasoleva ja sisuliselt suurima hüdroelektrijaama lammutamist," arutleb Tamm.

https://novaator.err.ee/1196467/eestis- ... e-energiat

Doktoritöö ise saadaval siin:
https://dspace.emu.ee/items/633d3ade-f1 ... edda9115d9

No ja siis näiteks ühe meie hüdroelektrijaama looke... sest "iga okas loeb" ja "kes sente ei korja see eurot ei saa"

Kunda jõel oli kunagi kolm "veejõuseadme" kohta.

Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötas kaks turbiini: GIRAR ja FRANCIS.

Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Selle 110 hj turbiini valmistas Riia firma R. H. Mantel. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekande kaudu klinkrit tsemendiks.

Teise täisautomaatse hüdroelektrijaama rajas OÜ IMG Energy vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitati 16. aprillis 2003 Kunda jõe silla all. Jaamas töötab Soome firma Waterpumps WP turbiin ja kaks generaatorit. Elektrijaama hüdroturbiinide toodetud elektriline võimsus on kokku 336 kW ja ta on ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga.

Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega. Elektrijaam ehitati eelmisest pool kilomeetrit allavoolu, kus Kunda jõe ürgorus oli kärestiku langus 9,3 meetrit. Elektrijaama paigaldati üks 260 hj FRANCIS-tüüpi turbiin, mis käitas hammasülekande, ja kahe rihmülekande kaudu kahte SIEMENS-HALSKE alalisvoolugeneraatorit, kumbki võimsusega 105 kW, 650 V. Elektriseadmed oli toodetud Šveitsis, turbiin aga Riias. Elektrijaam toitis lisaks vabrikule ka õhuliini kaudu sadama kraanat ja Lontova asula elektrivalgustust. Kunda HEJ sai oma aja kogu Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid, see oli esimese hoone Balti riikides, mis oli spetsiaalselt elektrijaamaks ehitatud.

Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. Jaam käivitati uuesti 1953. aastal ja see töötas 1971. aastani. 1995. aastal sai lagunenud jaama omanikuks OÜ Generaator E&K.

Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja käivitati 28. juunil 2000. Veejõuseadmena töötas vana FRANCIS-turbiin, mis lamerihmülekande abil käivitab kahte 200 kW asünkroongeneraatorit. Renoveeritud jaama nimivõimsus oli 400 kW ja see oli ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga. 2007. aastal kaotas vee erikasutusluba kehtivuse. [Loe: jaam pandi seisma - minu märkus]

2008. aastal võeti Kunda hüdroelektrijaam kultuurimälestisena kaitse alla. See on üks kolmest kaitse alla võetud hüdroelektrijaamast Eestis.
https://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_h%C ... lektrijaam

20.09.2019

Ametnikud vaidlevad Kunda hüdroelektrijaama saatuse üle.

Kunda hüdroelektrijaama edasine saatus on sattunud ametnike vaidluse objektiks: keskkonnaamet soovib paisutuse likvideerimist, sest see aitaks Kunda jõge muuta kalarikkamaks, muinsuskaitseameti seisukohalt väärib hüdroelektrijaam säilitamist.

Keskkonnaamet soovib Kunda jõe kalade elukeskkonna parendamiseks paisutuse likvideerimist. Keskkonnainspektsioon palus reedeks elektrijaama valdajal aktsiaseltsil Generaator esitada keskkonnaametile oma edasised plaanid. Ettevõte küsis segase olukorra tõttu vastuseks ajapikendust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil on tänase seisuga olemas ka muinsuskaitse eritingimused, mis tegelikult sätestavad, mis selle objektiga üldse on võimalik ette võtta. Seal on välja toodud ka asjaolu, et sellel objektil on paisutuse likvideerimine keelatud tegevus. Ehk siis inspektsioon käsib meil selle paisutuse likvideerimisega rikkuda muinsuskaitse seadust," rääkis Generaatori juhataja Jan Niilo.

Keskkonnaametnike arvates on piirkonnas hüdroenergiast olulisem arendada looduskasutuse kaitse all olevat Kunda jõge kalajõena. Nad toetuvad aastatagusele riigikohtu lahendile, mis jättis jõusse keskkonnaameti otsuse keelduda aktsiaseltsile Generaator vee erikasutusloa andmisest.

"Paisutus, mis Kunda jõel on, killustab kalade rändetee ära. Esimesed kaks kilomeetrit küll kala jõuab sinnamaani, aga edasi ta paraku ei jõua. See tähendabki seda, et 90 protsenti võimalikest elupaikadest ja kudealadest on kalale kättesaamatu," selgitas keskkonnaameti põhja regiooni juhataja Jaak Jürgenson.

1893. aastal valminud tollase Kunda tsemenditehase hüdroelektrijaam on kultuurimälestis aastast 2008. Muinsuskaitseameti seisukohalt on Baltikumi esimese ja maailmas ühe vanema hüdroelektrijaama säilitamine oluline.

Tekkinud olukord on muinsuskaitsjate sõnul murettekitav. "Kaks Eesti riigiametit ei suuda omavahel kokku leppida ja inimesele öelda, mida ta teha tohib ja mis on need olulised asjad, milles me kõik võiksime kokku leppida ja ühiselt aru saada," kommenteeris muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel.

Kohaliku Viru-Nigula valla võim pooldab hüdroelektrijaama säilitamist ja paisu omaniku pakutud lahendust kalade paisust ümber suunamiseks, mida keskkonnaamet pole pidanud sobivaks.

"Eesti insenerid on võtnud mujalt maailmast šnitti - Austriast, Saksamaalt - kruvikalapääsuga. Nii palju, kui uuringud on näidanud ja Austria keskkonnamet on kinnitanud, see lahendus on toimiv. See võiks sobida ka meile ja see lahendaks kõik. Osapooled saaks leida kompromissi antud küsimuses," ütles Viru-Nigula valla keskkonnaspetsialist Heiko Källo.

Osapoolte arvates võiks olukorras selgust tuua valitsus. Nii ongi elektrijaama omanik pöördunud palvega kultuuriministri poole. Ministeerium pole veel oma seisukohta kujundanud.

Viimati töötas hüdroelektrijaam tosin aastat tagasi. Omaniku sõnul võiks elektrijaama taas töökorda saada paari aasta jooksul.

https://www.err.ee/982828/ametnikud-vai ... aatuse-ule

22. detsember 2021,

KALLIS ELEKTER ⟩ Hüdroenergiaga seotud kohtuasju viskab ilmselt veel aastaid justkui paisu tagant.

Minge kevadise suurvee aegu Kundasse, laskuge kohaliku kultuurimaja taga mööda järsku treppi alla, edasi olge ettevaatlikud, paralleelselt jõega kulgev rada on niiskemate ilmadega libe. Aga kui olete päral, seisatage mõnda aega hüdroelektrijaama suurejoonelisel tammil ja suunake pilk allavoolu. Siinsamas, mõnisada meetrit transpordi- ja tööstusmürast eemal on korraga kõike – nii metsikut loodust, inimkätega loodud ajaloolist suurust kui nukrust. Elektrijaam, omaaegne insenertehniline ime ja praegune arhitektuuriline kaunidus, seisab veekasutusloata. Üks aeg on möödas, tõenäoliselt mitte kunagi ei hakata siin enam ümbritsevatele majapidamistele elektrit tootma.

Või kui nii kaugele ei ole mahti, minge Jägalale. Seisatage Linnamäe hüdroelektrijaama tammil ja tundke ligilähedaselt sama....

....Jõgede paisutamisega vesiveskite tarvis alustati Eesti aladel 13. sajandil, võib-olla et ka varem. Esimene kirjalik teade pärineb Taani hindamisraamatust (1241), kus mainitakse Jõelähtme jõel asunud Kogaeli vesiveskit. 1930ndate teisel poolel oli Eestis neid ligi 800, ainuüksi Piusa jõgikonnas 88. Praegu on töötavaid vesiveskeid Eestis täpselt üks. 1880. aastal Middendorffide poolt ehitatud hoonekompleks seisab veskimuuseumina, kuid täies töökorras Elva jõel 300-aastase Hellenurme paisjärve ees....

....Ettevõtte eesmärgiks on kasumi tootmine. Ettevõtte juhil ei tohiks ettevõttega seoses suuremat huvi ollagi. Kunda lagunenud elektrijaama omanikuks sai 1995. aastal OÜ Generaator. Jaam restaureeriti ja see käivitati uuesti aastal 2000. Aastal 2007 kaotas neile antud vee erikasutusluba kehtivuse ning sealt alates jaam seisab. Nad on kogenud ebaõnne ja on halvas seisus, kuna soetasid elektrijaama jõele, millele hiljem rakendusid Natura 2000 normid.

Kummaline, et mitte öelda küüniline, on aga lugu Linnamäe hüdroelektrijaamaga. 2017 pani selle toonane omanik Eesti Energia jaama 650 000 eurose alghinnaga oksjonile. Ettevõtte hinnangul ei olnud selge, kas seal on võimalik hüdroenergia tootmist jätkata. Wooluvabrik OÜ tegi investeeringu ja soetas elektrijaama, teades, et veekasutusloa osas tuleb rohkem kui küllalt kemplemist.

Nii on see ka läinud – kohaliku omavalitsuse toel on ettevõte teinud jaama tegevuses hoidmiseks meeletuid pingutusi. Käinud kohut näitamaks alal alternatiivseid kaitsealuseid liike, tellinud kohaliku miljöö väärtustamiseks kallid nahkhiireuuringud ja teinud muljetavaldavat lobitööd meedias....

https://ypsilon.postimees.ee/7412564/ka ... isu-tagant

14.05.21
Keskkonnaamet ei luba ASile Generaator Kunda jõel vana hüdroelektrijaama laiendada ja käivitada.
https://www.laanevirumaauudised.ee/uudi ... -kaivitada

...

Või siis
8.04.2024
Vahur Kivistik: tants Linnamäe hüdroelektrijaama säilitamise ümber.
Plaaniga Linnamäe elektrijaam sulgeda asetab keskkonnaamet ennast valitsusest kõrgemale.
https://www.err.ee/1609316730/vahur-kiv ... mise-umber

[maksipoiss]

põhiprobleem, et meie poliitikud ja ametnikud soovivad olla paavstimad kui paavst ise;

Konist märkis ka, et Eesti heitenormid on karmimad kui Euroopas tervikuna. !

Vot sellel peaks olema momendil ajakirjanduse tähelepanu, miks meile on sellised sõgedad piirangud seatud meie omade poliitikute ja ametnike poolt. ;

[Kriku]

Tundub, et akf-idel on erikontrolli teema jaoks kõige olulisem järeldus tähelepanuta jäänud:

Oleks ülekohtune öelda, et Eesti Energia või Enefit Poweri juhtkonnad eesotsas Hando Sutteri või Andres Vainolaga (Enefit Poweri juhatuse esimees) saaste kontrolli alla saamiseks midagi ei teinud. Midagi tehti ja katsetati kogu aeg. Ent oluline on tulemus – heiteid normi piiresse pole saadud.

Asjale annab lisamõõtme see, et need jaamad ei ole ehitatud kiirelt sisse ja välja lülituma. Käivitamine ja seiskamine võtab tunde ning selle käigus on paljud saastenäitajad lubatust suuremad. See on üks põhjuseid, miks heiteid kontrolli alla ei saa. Elektriturule pääseb kallis põlevkivielekter vaid üksikutel tundidel ja sellises sisse-välja režiimis keskkonnaloa piiresse ei mahuta.

See viib ka ühe väga olulise järelduseni. Eesti valitsuse kehtestatud omaniku ootust, et Eesti Energia tagaks pidevalt 1000 MW mahus juhitava tootmisvõimsuse olemasolu, ei ole võimalik seadust rikkumata täita. See eeldab vanade tootmisplokkide (ebaregulaarset) käigushoidmist ja nende puhul saastenäitajaid kontrolli alla ei ole saadud.

[maksipoiss]

Tundub, et akf-idel on erikontrolli teema jaoks kõige olulisem järeldus tähelepanuta jäänud

Mis ei muuda seda ,et võetud kohustused on sõgedalt rangemad kui teistes EL-u maades.

[Ironman]

Tundub, et akf-idel on erikontrolli teema jaoks kõige olulisem järeldus tähelepanuta jäänud

Mis ei muuda seda ,et võetud kohustused on sõgedalt rangemad kui teistes EL-u maades.

Täpselt! 20 aastat on valitsustes mune laiaksistutud ja "parim" on aina karmimate regulatsioonide iseendale kehtestamine, selmet konkreetselt ära otsustada tuumajaama ehitus. Päikese- ja tuuleenergia ideoloogiline ainueelistamine tähendab juba lähitulevikus kallist juhuelektrit, see tähendab ka igasuguse tootmistegevuse väljasuretamist, rääkimata sellest, et talviti võivad elektriarved päris kopsakad tulla, kannatada saab keskmine inimene. Igasugused akupangad võib ära unustada, need toetavad tarbimist heal juhul tunde ja akud vajaksid 8-10 aasta pärast väljavahetamist. Tuulevaiksetel külmadel talvepäevadel on see mõeldamatu, kuid ometi selle poole järjekindlalt liigutakse. Ja ainult välisühenduste peale ei saa loota, Soome/Läti võivad talvel ise energianäljas olla, rääkimata ühenduste üldsegi mitte ebarealistlikest sabotaaži võimalikkusest.

Praegune Kliimaministeeriumi seisukoht vajalike filtrite osas on reaalsusest täiesti irdunud ja teenib vaid Eesti majanduse ja konkurentsivõime hävitamist.

[Kriku]

20 aastat on valitsustes mune laiaksistutud ja "parim" on aina karmimate regulatsioonide iseendale kehtestamine, selmet konkreetselt ära otsustada tuumajaama ehitus.

Seda nüüd küll, aga alati on muidugi ka võimalus, et tuumajaamaga oleks kohalike esituses läinud nagu Auverega...

[Runkel]

Mõned lahmivad järeldused:
1) Tuletistehingutest. Kui neid kasutada riskimaandamiseks, siis kui sa fikseerid müügitulu mingiks perioodiks, siis sa pead ka kulu raamis hoidma. Kui sa kulusid ei suuda sellel perioodil kontrollida, siis on see positsioon riskile avatud. Teoorias on see nii. Kaitsed marginaali fikseerides mõlemad pooled või jätad mõlemad turuga kaasa liikuma. Rohkem puudutas see vist õlitootmist, et müük pandi lukku, aga nafta hinnatõusust mõjutatud põlevkivi kaevandamine muutus kallimaks, ja nii kütsid aga kahjumit. Huvitav on see, et spetsialistide (nn nimetamiskomitee) poolt nimetatud spetsialistidest koosnev nõukogu sel teemal suhteliselt kuss oli teades riskidest. Igatahes Sutter suutis erinevate tehingutega Eesti suurima vara ja käibega firma panna pankrotieelsesse olukorda (teist sellist aastat iseseisvalt välja ei veaks).
2) Meie energeetika lipulaev toob nõukogude aja meelde. Tšernobõli tuumakatastroofi aja osad mõõturid näitasid vajalikke aiateibaid selleks, et biorobotid tööd saaks teha. Mõned dosimeetrid näitasid tegelikku kiirgusfooni - neile, kellele vaja.
3) Saamatus ja valetamine põlevkivienergeetikas sillutab teed kaasaegsetele energiafirmadele - nii juhitavatele kui ka taastuvenergia lahenduste pakkujatele.