www.militaar.net

muruniiduk kirjutas:Metsakaitsjad ei käi ka Toompea ees võllapuudega ega loobi politseinikke lumepallidega. Täiesti erinevad segmendid mis ei ole võrreldavad. Niimoodi üldistades võiks võrrelda jalgratast ja helikopterit samaväärsete transpordivahenditena.

Kriku kirjutas:Meil siin on hulk akf-e, kes seltsimees Kissellistet jälgivad, ära unusta...

Mart Kadastik: Vilja Kiisler, peaministrit ei pea katma seksismi sirmiga!

Mu kolumnile „Palun natukegi soojust, Kaja Kallas!“ (Päevaleht, 27.01) reageeris ajakirjanik Vilja Kiisler päev hiljem puusalt tulistamisega: Kadastik ja Ansip otsigu soojust oma naise, mitte Kaja Kallase juurest.


Ansip ka? Mu meelest on Andrus Ansip praegusele peaministrile ette heitnud peamiselt tema saamatust tervisekriisi juhtimises ega ole mingist soojusest rääkinud. Ent jäägu Ansipi seisukohad tema enda selgitada.

Eelnimetatud kolumnis meenutasin Kaja Kallase energiakriisi kommunikatsiooni. Miks Kallast eelistab peaministrina ainult kümme protsenti eestimaalastest ja vaid pool Reformierakonna enda alles jäänud toetajaist? Väidan, et toetuse järsu languse üks põhjus on peaministri suutmatus veenda Eesti inimesi selles, et ta tõepoolest mõistab nende muresid.

Teised võivad arvata teisiti. Vilja Kiisler arvabki.

„Kogu see Kaja Kallasega seoses lahti lastud empaatiateema on oma sügavas olemuses seksistlik,“ teab Kiisler. „On teatav hulk meespoliitikuid ja arvamusliidreid, kes lihtsalt ei suuda leppida, et peaminister on naine.“

Selles arvamuses peitub karm hoiatus: kes suhtub Kallase valitsemisviisi kriitiliselt, see on seksist ega oma vähimalgi määral empaatiat. Ka mind peab Kiisler inimeseks, „kellelt pole keegi seda (empaatiat – M.K.) kunagi isegi mitte oodata osanud“.

Vaat nii: silt otsa ette ja suu kinni! Eriti veel kui oled vanem mees, kes vastab stereotüüpsele ettekujutusele naistevihkajast ehk misogüünikust.

Paraku, kui pidada seksismiks inimese soolise kuuluvuse põhjal väljendatud eelarvamusi, lööb Kiisleri enese tekstides välja misogüünia vastaspoolus – misandria ehk meestepõlgus. Empaatiast rääkida on selles kontekstis kohatu.

2019. aasta jaanuaris, vahetult enne viimast riigikogu valimist, kirjutasin „Eesti Naise“ kolumnis: „Kuni halastuse, suuremeelsuse ja kaastunde asemel troonib toores jõud, väiklus ja viha, pole rahu näha. Ainult naised, kui nad jäävad naisteks (nii võimu valides kui ka võimul olles), kui nad julgevad malbelt naeratada ja valitsuskabinetis trotslikult kleiti kanda, ainult nemad suudavad ühiskonda tasakaalu tagasi tuua.“

See oli lugu Kaja Kallasest. Lugu lootusest.

Uskusin siis ja usun tänaseni, et Eesti on valmis sallima naist peaministri rollis. Sõgedate netisõimajate järgi ei peaks ometi ühiskonnas jooni tõmbama.

Ei ole välistatud, et varsti juhivad peaaegu kõiki Eesti erakondi naised. Küllap aktsepteeriksid isegi EKRE mehed Monika Helmet peaministrina. Oma naine on ikka parem kui võõras mees.

Nii või teisiti: aasta tagasi astus Eesti ajaloo esimene naispeaminister ametisse. Valitsuse tasandil räuskamine lõppes, kuid väiklus ja viha ei kadunud ühiskonnast ega valitsusest kusagile. Aina rohkem inimesi hakkas muretsema: kas Kaja Kallas ikka on see juht, kellel jagub oskusi ja osavust hoida ära vabadust pilastavate populistide võimuvõttu?

Kaja Kallasel on eksperdi hing, leiavad mõned politoloogid. Ent ekspert ei ole asjatundja igal alal. Kaja Kallas on ekspert juuras, täpsemini konkurentsiõiguse alal. Teistes eluvaldkondades on ta poliitik, kes peaks veenvalt kaasa rääkima mis tahes teemal, olemata seejuures spetsialist.

Siit algavadki probleemid - Kaja Kallas ei taha poliitikuna näida. Vähemalt mitte Eestis, välismaal on teisiti. Kodus on ta püüdnud rõhutada eelkõige oma advokaadi staatust, soovides eristuda võimuahnetest ja valelikest meespoliitikutest. Omamoodi populism seegi, kuigi perspektiivitu võrreldes EKRE omaga (EKRE seab end vastu kogu eliidile).

Võimust eemal olles aitas poliitikutele vastandumine Kallasel populaarsust koguda, võimul olles asjaliku jurist-eksperdi kuvand pigem ahendab võimalike samastujate kandepinda.

Advokaadi staatuse kõrval on Kaja Kallas uhke ka naiseks olemisele. Õigusega. Ta naeratab kelmikalt ja tänab, kui meessaatejuht kiidab tema head väljanägemist. Ent kui naispoliitik teenib meelsasti punkte oma sarmiga, siis peab ta leppima sellegagi, kui järgmine saatejuht lausub: „Proua peaminister, te näete täna välja väga halb.“ Kas see on seksistlik ütlemine? Loomulikult on see taktitus, kuid see ei ole seksism. Teisisõnu: kui naispoliitiku kiitmine ei ole seksistlik, siis ei ole seda ka tema kritiseerimine.

Tegelikult mõjutab juhi välimus tema karismat – seda vajab iga poliitik nagu õhku – palju vähem kui arvatakse. Enamik karismaatilisi poliitikuid on välimuselt väheatraktiivsed. Ilu võib patta panna, isiksuse väärtusi mitte. Olulisimaks omaduseks, mis loob karisma, on inimese soojus, kirjutab Olivia Fox Cabane oma raamatus „The Charisma Myth“.

Olengi ringiga tagasi loo alguses. Tsiteerin veel kord Vilja Kiislerit: „Härrastel Ansipil ja Kadastikul soovitan ma aga soojust otsida ikka oma naise või ema juurest. Kaja Kallas on peaminister ja tal on teised ülesanded.“

Kiisleril on kahtlemata õigus, kui leiab, et peaministri ülesandeks ei ole oma potentsiaalse valija abieluvoodit soojendamas käia. Peaminister ei pea ka olema kõiki õnnetuid abistav ema Teresa.

Peaministri ülesandeks on riiki ja rahvast juhtida. Aga keda sa juhid, kui suhted isegi ilmavaateliste toetajatega on jäätunud ning loota võib üksnes Helmede või Varro Vooglaiu alternatiivi hirmutavale toimele?

Juhtimisõpikute järgi tähendab soojus juhi osavõtlikkust, võimet inimesi mõjutada ja motiveerida, neid mõista ja neile kindlustunnet pakkuda. Soojusel ei ole sugu. Soojuseta jäävad hätta nii nais- kui meesjuhid.

Lõpuks ei ole see oluline, mida arvab Vilja Kiisler ja mida arvan mina. Oluline on, mida usub peaminister: kas tema tähelendu takistavad tagurlikud mehed või miski, mida peaminister peaks iseendas muutma?

Vilja Kiislerile teadmiseks: kahjuks ei ole mul võimalik oma emalt soojust otsida, sest ta on juba ammu seal, kuhu me kõik varem või hiljem läheme.