36. leht 39-st

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 16 Sept, 2021 18:13
Postitas just plain mean
Viitan oma varasemale postitusele 02.02.2021. Nagu ütlesin, nii lähebki
just plain mean kirjutas:Sageli tähendavad sõnadki, kuigi kõlavad sarnaselt (tulenedes ühest n.ö juurikast), üsna erinevaid asju. Ma toon näiteks sõnad diversioon ja sabotaaž. Esimene tähendab eesti keeles avalikku vägivaldset kahjustamist (näit: diversandid hävitasid silla), teine aga passiivset kahjustamist, töö nurjamist (näit: tehase toodangu kahjustamine, masinate rikkumine). Inglise keeles seevastu tähendab diversion hoopis tähelepanu kõrvalejuhtimist, pettetegevust, sabotage aga vägivaldset kahjustamist. Ning inglise keelest tõlkimise puhul hakkab ka eesti keeles nende sõnade tähendus pisitasa, ent vääramatult muutuma.

Nüüd on siis, nagu ütlesid vanad roomlased, lupus in fabula ehk eesti keeles "hundist räägid, hunt akna taga"
"Kaitse kodu!" 5/2021 kirjutavad b-kin Ühtegi ja mjr Toomse artikli "Territoriaalkaitse võitlusdoktriin", kasutades sõnu diversioon ja sabotaaž just täpselt samas tähendus, millest varasemalt kirjutasingi (vt pilt).

Viskasin kiirelt pilgu kõigepealt Eesti Entsüklopeediasse, siis TEA Entsüklopeediasse ning lõpuks ka Võõrsõnade Leksikoni (kirjastus Valgus Vääri, Kleis ja Silvet).

Esmalt diversioon: (lad k diversio) 1. Vaenulik tegevus, mis nõrgestab riigi majanduslikku või sõjalist tugevust, 2. vaenlase tagalas tehtav üksikisikute, sõjaväeüksuste partisanisalkade hävitustöö vaenlase tagalas, sõjaliste- ja tööstusobjektide purustamine, vägede juhtimise halvamine , ühendusteede lõhkumine, isikkoosseisu ja sõjatehnika hävitamine; 3. ideoloogiline diversioon - õõnestuspropaganda raadio televisiooni v ajakirjanduse kaudu. Diversiooniakti sooritajat nim diversant, sooritajate gruppi diversioonigrupp.

Saotaaž: (pr k sabotage) igasugune varjatud vastutegutsemine, sihilik töö nurjamine.
Sabotöör: sabotaaži sooritaja.

Kui nüüd lähtuda artikli autorite loogikast, siis peaks sabotöör hakkama tähistama diversanti, diversant aga muutuma poolakad rappa juhtinud Ivan Sussanini analoogiks; salakahjustajal-sabotööril aga polekski enam nime... Vaat kus lops.

Tarka juttu kirjutades on unund, et pettetegevus ja pettemanööver ei vaja eesti keeles uut võõrsõna-tähendust.

"Rekest" ja muudest asjadest kirjutades on ununud "intelligents" (ing intelligence)...

Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus

Postitatud: 23 Sept, 2021 22:23
Postitas Gideonic
https://maailm.postimees.ee/7343366/nor ... pommitajat

USA õhujõudude juhi Frank Kendalli sõnul on Northrop Grumman oma California tootmisjaamas alustanud B-21 vargpommitajate tootmist.

«Pommitajate valdkonnas oleme me pikalt dekaadide eest tehtud investeeringute seljas liugu lasknud, kuid see on muutumas,» lausus Kendall eilsel õhuvägede konverentsil ja lisas: «Praegu on viis B-21 pommitajat Palmdale’is Californias juba tootmises.»


Võibolla ma olen liialt vanamoeline aga kas näiteks lennukitehas või vähemalt tootmisliin ei oleks veidi kohasemad terminid? Dekaad järgmises lauses kõlab ka veidi otsetõlkena.

Re: Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnist

Postitatud: 24 Sept, 2021 8:18
Postitas Madis Reivik
Ajakirjanikul peaks olema suur lugemus ja hea keeletaju. Tehnikale spetsialiseerunud ajakirjanikul võiks olla tehnikahuvi.

Reaalsuses vahitakse päev otsa feissi ja instagrammi ja pannakse laike uuele iphone kaameramuhule.

Mingis IT saates gurud kaagutasid 10 minutit "tungsten tungsten". Eesti keeles on volfram. Ja see on veel viisakas näide.

Re: Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnist

Postitatud: 24 Sept, 2021 8:44
Postitas Crispy
Gideonic kirjutas:https://maailm.postimees.ee/7343366/northrop-grummanil-on-tootmises-viis-b-21-vargpommitajat

USA õhujõudude juhi Frank Kendalli sõnul on Northrop Grumman oma California tootmisjaamas alustanud B-21 vargpommitajate tootmist.

«Pommitajate valdkonnas oleme me pikalt dekaadide eest tehtud investeeringute seljas liugu lasknud, kuid see on muutumas,» lausus Kendall eilsel õhuvägede konverentsil ja lisas: «Praegu on viis B-21 pommitajat Palmdale’is Californias juba tootmises.»


Võibolla ma olen liialt vanamoeline aga kas näiteks lennukitehas või vähemalt tootmisliin ei oleks veidi kohasemad terminid? Dekaad järgmises lauses kõlab ka veidi otsetõlkena.

Ajakirjanik luges "production plant" ja mõtles, et mis tuu muu ikka on kui tootmisjaam. Võib õnnelik olla, et planti taimeks ei tõlgitud...

Re: Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnist

Postitatud: 24 Sept, 2021 9:35
Postitas Kilo Tango
Madis Reivik kirjutas:... Ja see on veel viisakas näide.


Ebaviisakas näide on "karboon", mis käib süsinikkiu kohta. Aga selliseid toortõlkeid muudkui tuleb. On juhtunud ka seda, et artikli mõte muutub tõlkimisel risti vastupidiseks originaalile.

Re: Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnist

Postitatud: 24 Sept, 2021 10:04
Postitas Madis Reivik
Munakivitee - jaitsokamennaja tsai.

Miljon, miljard segi ajada omavahel - pohh. Vahel ka biljon (mis keeles see on ?) ja isegi biljard.

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 04 Okt, 2021 13:04
Postitas just plain mean
KVJ Herem err.ee vahendusel (Toomas Sildam 10.09.2021 15:53): "Järgmine suur võimearendus, mille Balti riigid on otsustanud koos teha, ongi pikamaa suurtükivägi"

"klassikalises eesti kirjakeeles" tuntakse siiski kaugelaske suurtükiväge ja pikamaa bussi.
Kumma me nüüd õigeks loeme?

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 04 Okt, 2021 14:01
Postitas Walter2
just plain mean kirjutas:pikamaa bussi.

Pigem küll kaugliinibuss.
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q= ... nibuss&F=M

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 04 Okt, 2021 14:39
Postitas lamjak
On pikamaabussi ka terminina kasutatud (EKI lehel märksõna "pikamaa" all suisa näitena), aga vähemalt minu isiklikus keelemullis on kaugliinibuss levinum. Erinevates dokumentides on muidu pikamaa mõistet kasutatud epiteedina nii tankitõrje kui õhutõrje puhul. Samas stiilis keskmaa ja lühimaa pole ka võõrad.

Ehk siis küsimus taandub sellele, kas suurtükiväge on vaja laskekauguse alusel jagada kolme (lühimaa-keskmaa-pikamaa) või kahte (laseb kaugele - ei lase kaugele) rühma.

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 22 Veebr, 2022 6:55
Postitas mart2
Täna hommikune raadio kuulamine:
raadios arutavad Puusepp, Kello ja Minev sellest, kuidas mõned rumalad koguvad vana laskemoona ja hoiavad seda kodus kapis. Siis teeb Puusepp tähtsa kokkuvõtte - kodus kapis seisev mürsk või pomm anti-oksüdeerub ja võib iseeneset plahvatada!

:dont_know:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 30 Juun, 2022 6:41
Postitas Health
Oleks see vaid üks kord ilmunud oleksin juba suutnud ära kaotada, aga et keegi vähemalt kaks korda sama spetsjomm asja läbi lasi viitab nagu trendile.
Ameerika Ühendriigid rajavad Poola uue püsiva armee peakontori
Oleks siis staabi üksus vähemalt peakorterikski tõlgitud, aga ei mingi kirjasepp on suutnud headquarters-ist peakontori vorpida. Nagu üks akf varasemalt viitas, peaks vast ainult õnnelik olema et ei räägita peaveerandist.

https://www.err.ee/1608643549/usa-suure ... u-euroopas

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 02 Juul, 2022 21:37
Postitas lamjak
Sõjamuuseum avas hiljuti väikese näituse: https://kultuur.err.ee/1608646219/sojam ... musrongiga

Iseenesest kena ja tänuväärne ettevõtmine, aga tekst stendil jätab mulje, et seda pole korralikult läbi loetud. Stiil on muidugi maitseküsimus ja sõnakordused andeks antavad. Ikka juhtub. Väljend "merejõude juhataja" on 1919. aastal ka trükivalgust näinud. Aga et mereväe poolt oleks kaks Olevi-nimelist laeva välja pandud, see on juba kahtlane. Inglise keeles on muidugi kirjas, et teine "Olev" on hoopis "Reval".

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 11 Veebr, 2023 21:06
Postitas Kriku

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 23 Apr, 2024 20:56
Postitas Castellum
https://teadus.postimees.ee/8006972/s-2 ... jatehnikat
Lennuki Tu-22M3 infokasti juures on andmed:
Jõuallikas: Kaks turboventilaatorit

Ja artikli on koostanud: teadus.postimees.ee...

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitatud: 23 Apr, 2024 21:13
Postitas Lemet
See väide Tallinna ümbrusest on seal artiklis ülepea sügavalt kaheldav, sedasorti katsetused algasid ikka kas Kapjarõs või Sarõšaganis, mitte Tallinna ümbruses.