www.militaar.net

Kui sõjaväe hulgas puudub komponent, mis on võimeline kiiresti sõltumata vastutegevusest ümber paiknema ja vasturünnakut alustama, siis selline sõjavägi on automaatselt määratud taktikaliselt nõrgemasse seisu. Praegu 60 Pasit on, kuid nende vastav võime on reaalne siis, kui puudub vastase tegevus õhust ning vastase tankid.

Teiseks - tule all väheliikuval sõjaväel puudub võime reageerida kiiresti vastase taktikalistele pettustele. Nt tehakse kilinat-kolinat Narva all, sõjavägi koondatakse sinna. Samal ajal on tegelik pealetungi suund üle Luhamaa. Kui nüüd n hetkel taibatakse, et vastane on koti pähe vedanud, siis ei saa suurt midagi teha - ega ikka veoautode kastis päise päeva ajal mööda maanteed ei reisi. Eriti ohtlik on selline variant väikese armee puhul, keda füüsiliselt igale võimalikule suunale lihtsalt ei jätku.

Sõjavägi on tervik, koosnedes üksikute komponentide võimekuse korrutisest. Kui üks nendest on null või nullilähedane, on ka korrutis selline, nagu ta on.

Põhimõtteliselt on kaks diametraalselt erinevat valikut
1. väike armee, mis on hambuni relvis (siiski peab see olema meie oludes min ühe diviisi suurune)+täiendreserv
2. suur territoriaalarmee, mis kasutab kergeid relvi (nagu Tsetseenias) - sellisel juhul peab selle suurus olema kümme korda suurem kui praegusel opstruktuuril. Sellisel juhul on mobiilsus vähem tähtis, sest pole vaja ümber paikneda-armee asub ühtase massina laiali mööda lahingupiirkonda.

Jätame need "kutselise, professionaalse kõrgtehnoloogilise tulevikuarmee" jutud kõrvale, meie rahakott võimaldab pidada sellisel kujul ehk 3000 meest, mis on irrelevantne ka siis, kui nad igaüks Milanit ja Stingerit omaks ning Rambo oskustega oleks.

Mis puutub autodel kiirmarssi Jõhvi-Tartu, siis miskipärast tulevad silma ette kaadrid 1991 Lahesõjast, kui Iraagi armee plagas Kuveidist ja seda ainsat maanteed nimeti "surma kiirteeks"

Kapten Trumm kirjutas:Kui sõjaväe hulgas puudub komponent, mis on võimeline kiiresti sõltumata vastutegevusest ümber paiknema ja vasturünnakut alustama, siis selline sõjavägi on automaatselt määratud taktikaliselt nõrgemasse seisu. Praegu 60 Pasit on, kuid nende vastav võime on reaalne siis, kui puudub vastase tegevus õhust ning vastase tankid.

Põhimõtteliselt nõus!
Ainus viga et kardetavalt on soomus vastas. Õhutegevus on Pasidele ohtlikum kui meestele.

Kapten Trumm kirjutas:Teiseks - tule all väheliikuval sõjaväel puudub võime reageerida kiiresti vastase taktikalistele pettustele. Nt tehakse kilinat-kolinat Narva all, sõjavägi koondatakse sinna. Samal ajal on tegelik pealetungi suund üle Luhamaa. Kui nüüd n hetkel taibatakse, et vastane on koti pähe vedanud, siis ei saa suurt midagi teha - ega ikka veoautode kastis päise päeva ajal mööda maanteed ei reisi. Eriti ohtlik on selline variant väikese armee puhul, keda füüsiliselt igale võimalikule suunale lihtsalt ei jätku.

Üle 50 mehe kilomeetri kohta paigutamine ilma, et nad üksteist väga segama hakkaksid on suht keeruline. Nii kaetakse mõlemad lõigud ära kokku ~10000 mehega. Ja näritakse küüsi mõeldes et ehk venkud sõidavad Valga kaudu ringi

Kapten Trumm kirjutas:Sõjavägi on tervik, koosnedes üksikute komponentide võimekuse korrutisest. Kui üks nendest on null või nullilähedane, on ka korrutis selline, nagu ta on.

Sügav mõttetera mõnest targast raamatust. Kahju, et sinna kõrvale ei mahtunud see banaalsus kindralitest kes valmistuvad eelmiseks sõjaks.
Nõustudes 100% et sõjavägi mis peab täitma erinevaid funktsioone selline olema peaks ja siis saaks ka nii arvutada. Meie armeel siin ja nii 5 aasta pärast on ainult 1 funktsioon mis on oluline. Ülejänute osas (piiratud resursi tõttu) tuleb silm kinni pigistada ja öelda, et oleme euroopa kõige väiksem täismõõduline riik.

Kapten Trumm kirjutas:Põhimõtteliselt on kaks diametraalselt erinevat valikut
1. väike armee, mis on hambuni relvis (siiski peab see olema meie oludes min ühe diviisi suurune)+täiendreserv
2. suur territoriaalarmee, mis kasutab kergeid relvi (nagu Tsetseenias) - sellisel juhul peab selle suurus olema kümme korda suurem kui praegusel opstruktuuril. Sellisel juhul on mobiilsus vähem tähtis, sest pole vaja ümber paikneda-armee asub ühtase massina laiali mööda lahingupiirkonda.

1. Kas jänkide parimaks peetav nii nimetatud "digitaal" diviis saaks üksi hakkama 10-12 ida diviisiga on omaette teema.
Teoreetiliselt huvitav arutelu ja võiks sellest kusagil diskuteerida. Mina kahtlen aga arvestades sinu kehva suhtumist slaavi tehnikasse siis sina ilmselt mitte.
Ei kujuta ette palju see maksab.. 4 miljardit dollarit? või rohkem... ja pealegi 14 400 mehe hoidmine aasta ringi kusagil armees on meie rahvaarvu juures raiskamine! Nende palgaraha oleks veel igavene kulu + muu.
2. Nõustun.

Aga nüüd on ka kolmas võimalus. ~10 000 meest kes lasevad vinti piisavalt, et hoida distantsi ~400-500m. See et iga teine eesti mees oleks füüsiliselt, moraalselt ja vaimselt nii võimeline laskma ja ka väljaõpetatav on enam kui kindel ja see oleks pea lõputu reserv.
Selle puudus on vastase soomus! Kui leida võimalus selle puuduse kõrvaldamiseks siis peaks see töötama.

Kapten Trumm kirjutas:Jätame need "kutselise, professionaalse kõrgtehnoloogilise tulevikuarmee" jutud kõrvale, meie rahakott võimaldab pidada sellisel kujul ehk 3000 meest, mis on irrelevantne ka siis, kui nad igaüks Milanit ja Stingerit omaks ning Rambo oskustega oleks.

Milani kui sihtimist kuni tabamuseni vajava raketi jätan kõrvale aga Javliiniga õnnestuks üsnagi edukalt tanke harvendada. Kasu sellest aga ei oleks. Selleks, et 10-15km rinnde taga asuvaid kahureid Javliiniga ära koristada (mis muidu tambivad distantsil oleva jalaväe pulbriks) oleks tõesti Rambot vaja. Ja see toimuks siis ka kehvemat sorti filmis

Kapten Trumm kirjutas:Mis puutub autodel kiirmarssi Jõhvi-Tartu, siis miskipärast tulevad silma ette kaadrid 1991 Lahesõjast, kui Iraagi armee plagas Kuveidist ja seda ainsat maanteed nimeti "surma kiirteeks"

Poiste lohistamine lahingtegevuse korral Narva alt Võrru oleks kuritegelik ja selle eest tuleks kohapeal maha lasta.

Mis puutub sellesse nimetusse siis vaevalt see iraaklaste pandud on. Pigem mõne jänki ajakirjaniku. Iraaklastel on suht vene taoline väljaõpe või selle puudumine ja veeti ka Laadogal. Pealegi on mussulmanni mõtlemine teine. Enamasti kardetakse surra (on üsna levinud eksiarvamus, et nad ei karda) aga VÕIMALUSSE juhuse läbi alahi juurde sattuda jätab neid enamasti täiesti külmaks. Meie kalkuleerime milline on tõenäosus mingil opil otsa saada nemad aga mõtlevad praktiliselt. Abdul lendas õhku ja pääses parema elu peale, Muhamed sõitis sama teed ja jõudis kohale. Kui allah tahab mind enda juurde siis ta kutsub ja kui ei taha ei juhtu midagi ka sellel teel sõites.

Mis puudutab neid eilseid sõdu, milleks kindralid valmistuvad, siis hmm, Eestis räägivad sellist juttu peamiselt sõjaasjandust mittejagavad profaanid, märksõnadeks paar kliseed, mis ma eespool kribasin.

Mis puudutab Eestit, siis siin on "uue sõja" a'la Iraak puhkemine vähevõimalik. Lähimad 10a on rünne ilmselt motoriseeritud, vägagi konventsionaalne ja soomustatud. St temaga tuleb võidelda vastavate vahenditega.

Ausalt öelda mõeldakse selle uue sõja all naginaid nagu on Iraagis ja Afganistanis. Isegi antud pronkssõduri temaatikas sama tõenäoline nagu meteoriidi langemine Tallinnale. See, mis siin nimetatakse "rahvuslikuks lõhestumiseks" on pigem meedia üles haibitud väiksearvulise äärmuslaste seltskonna väheoluline riid.

Argumendid teemal "soomust ja sõjatehnikat pole vaja" on samaväärne jutuga Krõlovi valmist, kus rebane ei saa viinamarju kätte. Massilise mehhaniseeritud armee tagasilöömiseks on vaja tulejõudu ja palju tulejõudu. Seda reeglina kergjalavägi ei paku.

Umbes sama seis nagu Iraagis - praegu on kergjalavägi lahingu kuningas. Kui aga peaksid Iraani ajatolla väed relvade tärinal tulema Basra peale, siis läheb vägagi asja ette "külma sõja vanaraud" nagu tankid, lennukid jne. Olukord muutub lihtsalt. Usun, et siin pole kedagi, kes usuks tõsimeeli, et kergjalavägi lööks tagasi Iraani konventsionaalse ründe.

Tasuks lugeda Leo Kunnase viimast raamatut - minuarust tõsiselt valgustav kirjutis. Mis on diametraalselt vastu sõjatehnika osas siin ajakirjanduses aeg-ajalt ilmuvatele profaansetele artiklitele. Juttusid "uuest" sõjast, uuest/paremast maailmast jne jne ajavad peamiselt profaanid, millal viimati kuulsite selliseid seisukohti mõne ohvitseri suust? Loomulikult on sõjaväelased tsivilisti jaoks mingi tugevat tsiviilkontrolli kätt nõudev salaselts, kes laristab maksumaksja raha "külma sõja aegsele vanarauale ja 1939. aastaks valmistumiseks". Selleks küsimuses usaldaks ikkagi sõjaväelaste arvamust?

Mis puudutab soomust, siis idanaaber on siiani maailma suurima tankipargi omanik. Mis puudutab lahinguvalmidust, väljaõpet jms, siis asi nii rõõmus pole. Palju masinaid on ilmselt NZ-s, mis siis antud kontekstis tuleks lugeda kui "vähegi väärtuslik on pealt pihta pandud".

Kapten Trumm kirjutas:Mis puudutab neid eilseid sõdu, milleks kindralid valmistuvad, siis hmm, Eestis räägivad sellist juttu peamiselt sõjaasjandust mittejagavad profaanid, märksõnadeks paar kliseed, mis ma eespool kribasin.

Mis puudutab Eestit, siis siin on "uue sõja" a'la Iraak puhkemine vähevõimalik. Lähimad 10a on rünne ilmselt motoriseeritud, vägagi konventsionaalne ja soomustatud. St temaga tuleb võidelda vastavate vahenditega.

Ausalt öelda mõeldakse selle uue sõja all naginaid nagu on Iraagis ja Afganistanis. Isegi antud pronkssõduri temaatikas sama tõenäoline nagu meteoriidi langemine Tallinnale. See, mis siin nimetatakse "rahvuslikuks lõhestumiseks" on pigem meedia üles haibitud väiksearvulise äärmuslaste seltskonna väheoluline riid.

Argumendid teemal "soomust ja sõjatehnikat pole vaja" on samaväärne jutuga Krõlovi valmist, kus rebane ei saa viinamarju kätte. Massilise mehhaniseeritud armee tagasilöömiseks on vaja tulejõudu ja palju tulejõudu. Seda reeglina kergjalavägi ei paku.

Umbes sama seis nagu Iraagis - praegu on kergjalavägi lahingu kuningas. Kui aga peaksid Iraani ajatolla väed relvade tärinal tulema Basra peale, siis läheb vägagi asja ette "külma sõja vanaraud" nagu tankid, lennukid jne. Olukord muutub lihtsalt. Usun, et siin pole kedagi, kes usuks tõsimeeli, et kergjalavägi lööks tagasi Iraani konventsionaalse ründe.

Tasuks lugeda Leo Kunnase viimast raamatut - minuarust tõsiselt valgustav kirjutis. Mis on diametraalselt vastu sõjatehnika osas siin ajakirjanduses aeg-ajalt ilmuvatele profaansetele artiklitele. Juttusid "uuest" sõjast, uuest/paremast maailmast jne jne ajavad peamiselt profaanid, millal viimati kuulsite selliseid seisukohti mõne ohvitseri suust? Loomulikult on sõjaväelased tsivilisti jaoks mingi tugevat tsiviilkontrolli kätt nõudev salaselts, kes laristab maksumaksja raha "külma sõja aegsele vanarauale ja 1939. aastaks valmistumiseks". Selleks küsimuses usaldaks ikkagi sõjaväelaste arvamust?

Ehk kirjutad pisut konkreetsemalt.. suht raske mõtteid tabada. Vastan neile mõtetele mida välja lugesin.
Kliseed.. tee turismi reis Prantsusmaale, kenad inimesed kevad võib ka juba paistma hakata ja vein on joodav isegi alla 100euri pudel. Ja ühtlasi käi ära maginot liinil ja lisaks võid ju osta ka raamatukese kus mitte ainult tsetsenid ei kasuta laadasi sõjas vaid prantslased on kasutanud taksosi.
OK prantslane ja sõdur on ka muidugi naljakas nii et lõbus ja hariv reis.

Iraak on minu meelest super näide kus armee ei saa hakkama talle pandud erinevate ülesannetega! Lahingud peeti maha 5+ eriti avaldas muljet langenute ja haavatute sarnane arv. See jänkide meediku paigutamine lahingusse on vägagi õigustatud muudatus.
Aga okupeerimiseks liiga väike koondis ei saa ka rahutagamisega hakkama...

Kunnase raamat ei oma just kirjandusliku väärtust aga läbi tuleb see ikkagi lugeda. Mis puutub ohvitseridesse siis sõdur sellel teemal sõna ei võta
Võiks minna kellegi jaoks tahtmatult isiklikuks. Ja selliseid mõtetuid tülisi on meil kõige vähem vaja.
1939 aastaks meil tulebki valmistuda. Selle erinevusega, selle aegse relvastuse unustame ära. Ja ärme hakka nüüd vaidlema MG-42 kõlbulikuses (MG3-na)

Kahele lõigule???
eestit ei hakata kaitsma mitte Narva jõe ja Petseri joonel! Seal võivad tegutseda üksikud KL grupid . Tõsisemat vastupanu üritatakse ainult nn Suur-Tallinna piirkonnas . Ehk siis enda käes hoida Paldiski, Ämari ja Tallinn .

Lupus kirjutas:Kahele lõigule???
eestit ei hakata kaitsma mitte Narva jõe ja Petseri joonel! Seal võivad tegutseda üksikud KL grupid . Tõsisemat vastupanu üritatakse ainult nn Suur-Tallinna piirkonnas . Ehk siis enda käes hoida Paldiski, Ämari ja Tallinn .

Kes kurat selle välja mõtles???
Andes vastase soomusele manööverdamis ruumi, jättes enamus eesti rahvast kuhugi vastase tagalasse jne. See on tõesti selline haige siili unenägu kuidas hoiame 24 tundi masinaid oma elu hinnaga kinni, et mõned saaksid laevale. Peale selle oleks sellise kaare rinde pikkus pea sama suur.

Ma ei tea kes selle välja mõtles . Ja välja öelnud seda otseselt keegi ka ei ole .Aga seda saab ridade vahelt lugeda .

Oijah.
Kuskil siin lugesin hõiget:
120 Leopardi.. 7 500 000 000 krooni. Teeme korjanduse?

Sellele on endiselt vastamata. Sõltumata sellest, kas see number õige on. Ka mu enda küsimused kunagi siinsamas foorumis olid samalaadsed - kellelgi ei ole midagi ei tankide, ei lennukite ega supermürskude ega millegi taolise vastu. Küsimus on - mis see kõik maksab. Kui meil ei ole selle kõige hankeks ja ülalpidamiseks ressurssi, jääb kõik see lehekülgede kaupa kirjutatud jutt spekulatsiooniks. Mingi relvastuse tehniliste ja taktikaliste omaduste kiitmine ei anna midagi, kui me seda niikuinii endale lubada ei saa. Minu nõrga arusaamise järgi tuleb siiski kõigepealt selgeks teha, kui palju on meie ühiskond valmis ja võimeline kaitsevõimesse investeerima ja SIIS saab otsustada, missugune peaks olema meie kaitsekontseptsioon kui selline. Soomustehnika ilma õhust katmiseta on surnud raud. Ja õhujõud ilma maavägede olemasoluta on samuti surnud raud. Kas keegi teoreetikutest siin on valmis ka sel teemal midagi kostma? Foorumi teema nimi on ju "Tankid Eesti Kaitseväele?" St automaatselt kuulub teemasse ka kogu selle kompleksi maksumus ja meie võimalused.

Praegusel juhul räägitakse siiski tankipataljonist jalaväebrigaadi koosseisus ja kasutatud tankidest, st summa on kaks suurusjärku väiksem.

Mis puudutab 7,5 miljardit, siis ega see nüüd ka tegelikkuses ülejõu käiv suurus ei ole, samas klassis summasid puistatakse igade valimiste eel tühja-tähja peale laiali.

Tõsi 100 tanki on muidugi jõud, millega võib pretendeerida piirialade kaitsmisele, mitte ringkaitsele ümber Tallinna.

Kapten Trumm kirjutas:Praegusel juhul räägitakse siiski tankipataljonist jalaväebrigaadi koosseisus ja kasutatud tankidest, st summa on kaks suurusjärku väiksem.

Mis puudutab 7,5 miljardit, siis ega see nüüd ka tegelikkuses ülejõu käiv suurus ei ole, samas klassis summasid puistatakse igade valimiste eel tühja-tähja peale laiali.

Tõsi 100 tanki on muidugi jõud, millega võib pretendeerida piirialade kaitsmisele, mitte ringkaitsele ümber Tallinna.

Kaks assja:
1) Mis paneb sind arvama, et see raha kokku hoitakse kas nüüd või kunagi tulevikus? Kogemus näitab vastupidist tendentsi.. mida rohkem on raha seda rohkem raisatakse. Toon ainult ühe näite aga kui tahta siis leiab neid lõputult. Eesti üks olulisemaid asju oli rahareform. See tehti ära 32 inimese jõul ja renditud pindadel (piinlik eks ole ) ja nii sai põhimõtteliselt taasalguse Eesti pank. Praegu on seal üle 280 töötaja ja nende funktsioon on enam kui küsitav üldse. Asuvad nad aga tallinna ühes kallimas kinnisvara piirkonnas terve kvartali ulatuses (aga vähemalt piinlik ei ole ).
2) Väga palun pane kirja mingi reaalne hinnang nende 100 tanki kohta. Millistel tingimustel ja kaua suudavad rinnet hoida. + eeldatav hind.

Korjanduse suhtes ütlen ausalt et 7,5 miljardit on ikka kuradi palju ebareaalne! Arvutus järgmine, 99 kui sama moodi kraabiti raha kokku kooli tegemiseks sai kokku ikka väga tõsise vaevaga 70 miljonit. 2007 oleme me kõik oluliselt jõukamad ja oleks ime kui nüüd põhjendatava ideega välja tulles ei korjaks kokku 150 miljonit.
Ja sellise kodaniku algatusega välja tulles on enam kui reaalne võimalus ajakirjanduses piisavalt lokku lüüa mõjutamaks ka pisut mingis suunas kaitseministeerjumi.

Tankiteema on kujunenud väga pikaks, kuid tasuks hiljem liitudes ja küsimusi püstitama hakates varemkirjutatuga tutvuda.

Kirjutasin mingi aeg tagasi siin teemas:

Tankiväe ülalpidamise kulu sõltub paljudest asjaoludest. Esitesks sellest, milleks me neid ja palju üldse kasutame.
Kui tegemist oleks demorühmaga suurõppuste tarvis, ei võtaks ülalpidamine kv mastaabis praktiliselt midagi. Poleks isegi omaette väeosa vaja asutada. Ka tankid ise võivad olla vabalt vanemat ja odavamat tüüpi (Leo 1). Ajavad asja hästi ära.
Kui võtame eesmärgiks lisada SA koosseisu tankipataljoni, peaks õpetama iga aasta välja ühe ajateenijatest tankikompanii. Võimatu ettevõte see ehk otseselt polekski, arvestades, et näiteks õpetatakse välja ka aastas üks ajateenijatest suurtükipatarei suurtükiväegrupi tarvis. Abimootoriga välisuurtükk on samuti päris keeruline riist, lisaks veel spetsialistid laskeandmete arvutuse ja mõõdistustööde erialal.

Suurtükipatarei neelab maanteel liikudes ehk nii 800 ltr (10 000 EEK) diislit 100 km peale (maastikul tuleb üle 1000 ltr ikka ära). Tegelikult läheb kütust enam, sest lisaks tavapärasele patareile õpetatakse samaaegselt ka vajalikke toetuselemente. Aastas sõidetakse ilmselt maha ikka hea mitutuhat km.
Tankikompanii (4+4+4+2) võiks neelata omakorda 4000 ltr (50 000 EEK) maanteesõidul ja vähemalt 5000 ltr maastikul 100 km peale. Kui vedada aga tanke treiladega, oleks päris maanteekulu ilmselt 3-4x väiksem. Põhilised kuluallikad tanki juures on roomikupolstrid. Iga 1000 km tagant tuleb tavaliselt uued muretseda ja üks padjake maksab 3000 EEK. Kas tankidega suudetaks aastaga (üks ajateenijate lend) üle 1000 km õppustel läbi sõita, on kahtlane.
Vast saaks tankipataljoni ajateenijate kompanii aastas hakkama 25 miljoni EEK-uga (vahetu väljaõppekulu).
Kaadriväeosa sellest vist ei tee - ei jätku niigi inimesi.

Suured summad tavainimesele. Teisalt, kui võtame summa, mis kulub aastas välismissioonide sõdurite ülalpidamisele (pidavat olema keskmiselt vähemalt 1 milj 1 mehe kohta aastas), siis väga suur summa see ei tohiks tulla. Samuti on kaitseväes minu arusaamist mööda nagunii laes igasugused mitteväljaõppelised kulud (ametiautod 24h, esinduskulud, kantseleikulud jms).

Ei väsi kordamast seda, et tankide moraalne kasu riigikaitsele ja kaitsetahtele oleks kindlasti suurem, kui ülalpidamiskulu. Moraalset kasu on aga kroonimõõdus keeruline arvutada.

Täiendasin/täpsustasin seda teksti veidi.

Üldisi arvutusi.
Oletame, et aastas sõidetakse maha 1000 km.
Roomikupadjad: 3 000 EEK tk x 200 = 600 000 x 15 = 9 000 000 EEK
Kütus: 60 000 EEK 100 km/komp; 1000 km/komp = 600 000 EEK
Kui liita veel koormaga mingeid jooksvaid tehnilisi kulusid (näit teenindav transport, määrdeained, õlid, laskemoon) , saaks 25 000 000 EEK otseste väljaõppekuludega ilmselt hakkama.
Muud kulud on ka, aga need on igas väeosas samasugused.

Kui ühe korraliku Leo 2 eest küsitakse 65 miljonit EEK, siis 3 miljardit 45 masina (pataljon) eest on jah paljuvõitu. Kui ühe korraliku Leo 1 eest küsitakse samas vaid 150 000 EEK, siis 7 milj EEK pole nüüd küll mingi näitaja ausalt öeldes. Ka 10 mitte. Isegi 20 milj pole palju, kui selle raha eest saab kaasa tankipataljoni olulisema varustuse, veokid ja varuosi. Kindlasti peab hinna sisse kuuluma veel koolitus.
Suurtükipataljon maksis meile kuulu järgi 120 miljonit EEK.

Ega need masinad väga palju maastikku lõhu, kui on asjalikud juhid. Võib ka suuresti mööda teid sõita. Laskmisi saab teha kohtades, kus on seni lastud TT-kahureid ja -rakette. Tapal saaks näiteks kusjuures päris hästi väeosa ülal pidada, sest harjutusteks sobilik lennuväli on otse külje all ja polügoon ka samas ligidal.

hiljuti liikus kõlakas, et eelarves on 1,5 miljardit üle. plaanitakse investeerida 15-20 miljardit leedu tuumajaama, samas kui NRG projekti maksumuseks oli vist 2 miljardit. umbes sama suurusjärk eesti-energia selle aasta kasumiga ....

jääb mulje, et rahaga pole tegelikult probleeme. probleem on sellele õige rakenduse leidmisega.

hummel kirjutas:Tankiteema on kujunenud väga pikaks, kuid tasuks hiljem liitudes ja küsimusi püstitama hakates varemkirjutatuga tutvuda.

Vabandan!
Aga küsin ikka kui kaua hoiab rinnet 45 tanki?
Ja pealegi kas Leo 1 ei ole mitte 105mm kahuriga? Kõlaks raiskamisena omada "odavat" masinat mille antud juhul kahur ei läbistaks vastase soomust.
PS Kuna on sinust jäänud mulje kui kaitseväe töötajast siis ehk avaldad sellist infot milleta igasugused eelnevad arutlused on puhas spekulatsioon. Ehk siis kui kaua meil tuleb vastu pidada? 30 päeva on ilmselt liialt vähe aga on see 60 või 90...

Kruuda kirjutas:Aga küsin ikka kui kaua hoiab rinnet 45 tanki?
Ja pealegi kas Leo 1 ei ole mitte 105mm kahuriga?

Mulle nagu aitab juba.
Nii ei saagi antud küsimust üles ehitada. Mis tähtsus sellel on taktikaliselt, kaua 45 või palju veel tanke rinnet hoiab? Ja mis näitaja see üldse peaks olema?
Kui Sind sõjandus tõepoolest nii väga huvitab, uuri&mõtle natuke iseseisvalt ja siis alles hakka küsimusi pommitama. Äkki langevad osad küsimused üldse peale seda ära - säästad foorumlaste ja enda aega (ning ei risusta teemat taktikalise võhiklikkuse raviga).

Tobedad ja seejuures provokatiivsed, kuid mitte eriti asjatundlikud küsimused eeldavad muide samasuguseid tobedaid ja provokatiivseid vastuseid.

Vihjeks veel sarnaseid küsimusi, mida võiksid küsida ja siis ise endale ka enesearengu mõttes vastata, kui huvi militaarfoorumis postitada nii suur:
Kui kaua suudab rinnet hoida 45 haubitsat?
Kui kaua suudab rinnet hoida 45 MILAN-i?
Kui kaua suudab rinnet hoida 45 miinipildujat?
Kui kaua suudab rinnet hoida 45 soomustransportööri?

Veel teemakohaseid küsimus (juhuks, kui militaarvärk arusaamatuks jääb)i:
Kuidas oleks elada majas, kus igas toas on ainult laelamp?
Kuidas oleks sõita autoga, millel on kere sees ainult mootor?
Kaua sööksid lõunaks praadi, mille koostisosaks on ainult maitseained?

Maailmas on olemas veel palju teisi tanke, kui need

http://www.army-technology.com/projects ... ttle_Tanks