www.militaar.net

Madis Reivik kirjutas: ↑03 Okt, 2023 15:10 On ka suuri EU rahastatud projekte mis on poolvalmis ja hüljatud (Hispaanias mingi lennuväli nt)

See ikka oli täitsavalmis, aga mitte päris hüljatud. Väikesed eralennukid ikka kasutavad.

PM tänane juhtkiri:

Lätis kõneldakse uue argumendina juba sellest, et Rail Balticut on meil igal juhul vaja kaitse-eesmärkidel, mis siis, et ta on kahjumlik.

Allikas: https://arvamus.postimees.ee/7870685/ju ... obuse-maks

Juhtkiri põhineb Mikk Salu artiklil:

Võib juba näha, et kui vanad tasuvusargumendid kokku varisevad, hakatakse leiutama uusi. Augusti lõpus avaldas Läti kaitseministeerium analüüsi, mis järeldas, et RB on Läti kaitsmise seisukohalt kriitilise tähtsusega objekt. RB Läti kontor rakendas selle lähenemise kohe ka PR-võitlusesse. Septembri keskel otsustas Läti valitsus, et esitab rahastamistaotluse Euroopa Liidu sõjalise mobiilsuse fondi (jah, veel üks koht, kust raha küsida). Samal ajal, nagu viidatud, selgus, et ehitushange läheb Lätis planeeritust neli korda kallimaks.

Niisiis. «Kiirrong Berliini»-argument enam ei kehti. Kuluarvutused enam ei kehti. «Vene kaup Rail Balticule»-argument enam ei kehti. Elektriautod kraabivad maha sotsiaal-majandusliku tulu argumendi. Teeme siis militaarvärki, sest siin küll ei saa keegi küsida, kas RB tasub ära. Iga kord, kui üks põhjendus sureb, sünnib kusagil uus.

Allikas: https://www.postimees.ee/7870677/luubi- ... vusloogika

Enne artiklite avaldamist on jäänud üks lihtne guugeldamine tegemata, et kui uus see argument ikka on. Nii tuleb juba esimese otsinguga välja arutlus 2014. aastast https://railbalticustrahulikult.blogspo ... etund.html. Ja 2017. aastal on meie RB kontor juba rakendanud selle PR-võitlusesse https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-on ... nspordiks/. Ja 2014. aasta omas on viidatud, et RB sõjalisele küljele viitas juba AECOMi tasuvusanalüüs 2011. aastal.

See projekt ei ole algusest peale eriti tasuv tundunud. Kaupu lihtsam laevaga vedada ja reisijatel mõnusam/odavam lennukiga Euroopasse lennata. Ainus rongi eelis olnuks, et pagasipiiranguid pole.

Palju tänaseks Eesti pool koos EU sinna raha matnud on?

Kui julgeoleku argument nii tugev on, siis oleks ju võinud juba aastal 2014 alustada olemasolevate raudteede üleviimist "lääne laiusele" ning taastada Pärnu-Mõisaküla (demonteeriti alles 2008) ja Mõisaküla-Rujiena-Skulte lõigud. Selle asemel maeti jätkuvalt raha "vene laiusega" raudteesse (ning seda jätkatakse!) ja alustati utoopilist olemasoleva taristuga mitteühilduva uue "kiirraudtee" rajamist.
Tänaseks võiks olla ümbertõstmise töö tehtud ja rongid sõita Tallinnast otse Riiga ja kasvõi Varssavisse ja Berliini.

Samal ajal, Eesti Raudtee on kahjumis, sest praktiliselt kogu veetav kaup tuli/tuleb Venemaalt, raudteetransporti tasud ei ole konkurentsivõimelised ja põhja-lõuna suunal on Via Baltica veokitest umbes.
https://www.err.ee/1608873284/eesti-rau ... eid-juurde

Kas mõni lugupeetav teab ja oskab selgitada:
1. Rail Baltica valmimisel raudtee veotasud langevad kaks korda?
2. Kaupa hakkab meile massiliselt tulema kusagilt mujalt peale Venemaa või hoopis Eesti omatoodangu eksport kasvab plahvatuslikult?

PS. Pole ka selgitatud, kes ja milliste rongidega hakkab Rail Baltica peal opereerima, pean silmas just reisiliiklust. Uute rongide hankest kuni valmimiseni läheb neli-viis aastat. Olemasolevatel liinidel liikluse parendamiseks kuulutas Elron välja hanke 2020. a. jaanuaris, leping sõlmiti sama aasta oktoobris, esimene rong peaks meile jõudma 2024. a. esimeses pooles. Kui Rail Baltica valmimist aastal 2026 oleks usutud ja tahetud seal sõitma hakata, siis oleks pidanud 2021 lõpus või hiljemalt 2022 alguses kuulma jutte sobivate rongide hanke ettevalmistamisest. Nüüd on 2026. aasta tähtaeg maha maetud ja räägitakse, et võibolla 2030 on rööpad Tallinnast Pärnuni olemas. Millal sinna mõni rong ilmub, sellest isegi ei mõelda.

Rail Baltica võimaldab osa saada Euroopa ja Skandinaavia vahelisest kaubavoost (mida täna veetakse laevaga või tossatakse rekkaga)?
Vene transiiti meile enam kunagi ei tule ja laiemalt on idatransiidi jutud fantaasia - kui kogemata UKR Moskvani ei jõua. Isegi kui kauba saatja on Hiina või mõni Kesk-Aasia riik, siis läbib see endiselt VF territooriumi, mis tähendab lihtsalt võimalust, et vajalikul hetkel jäävad rongid seisma ja hakkab raudtee aastatepikkune "hooldus".

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Okt, 2023 13:56 Rail Baltica võimaldab osa saada Euroopa ja Skandinaavia vahelisest kaubavoost (mida täna veetakse laevaga või tossatakse rekkaga)?

Missugused need kaubavood võiks olla, mis sõidutatakse Euroopast rongiga siia ja laotakse ümber laeva peale, et seejärel Soome saata? Või siis vastupidises suunas? Kui Soomes midagi juba laevale tõstetakse, siis on optimaalsem sellega otse Saksamaale sõita, selmet Tallinnas kallimale raudteetranspordile ümber tõsta. Hakka või uskuma neid vandenõuteoreeritkuid, kelle arvates Rail Baltica on vajalik peagi kaevandama hakatava Eesti fosforiidi väljaveoks.
Eelnevalt sai viidatud, et raudteetransporti tasud ei ole konkurentsivõimelised, nii et loogiliselt on kaks varianti - kas vägeva kiirraudtee transporditasu saab võluväel olema odavam olemasoleva raudtee tasust või autotransport maksustatakse surnuks.

lamba-ants kirjutas: ↑25 Okt, 2023 14:45

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Okt, 2023 13:56 Rail Baltica võimaldab osa saada Euroopa ja Skandinaavia vahelisest kaubavoost (mida täna veetakse laevaga või tossatakse rekkaga)?

Missugused need kaubavood võiks olla, mis sõidutatakse Euroopast rongiga siia ja laotakse ümber laeva peale, et seejärel Soome saata? Või siis vastupidises suunas? Kui Soomes midagi juba laevale tõstetakse, siis on optimaalsem sellega otse Saksamaale sõita, selmet Tallinnas kallimale raudteetranspordile ümber tõsta. Hakka või uskuma neid vandenõuteoreeritkuid, kelle arvates Rail Baltica on vajalik peagi kaevandama hakatava Eesti fosforiidi väljaveoks.
Eelnevalt sai viidatud, et raudteetransporti tasud ei ole konkurentsivõimelised, nii et loogiliselt on kaks varianti - kas vägeva kiirraudtee transporditasu saab võluväel olema odavam olemasoleva raudtee tasust või autotransport maksustatakse surnuks.

Pigem on ilmselt mõte selline, et sadamas läheb kaup ümber rekkade peale ja need laevaga Soome. Või vastupidi. Raudteetransport on kiirem, kui maantee. Eriti tänapäeva rekkajuhtide töö-ja-puhkeaja reeglitega. Ma ei tea, et keegi tegelikult väga sõidaks kahe juhiga.

Puistematerjalid liiguvad niikuinii laevaga - seal on transpordi hind per tonn olulisem, kui tempo.

Üldiselt on Rail Baltika strateegilise julgeoleku projekt ja sellisena IMHO vajalik. Aga äriplaani on seal taga tõesti raske näha. Vähemalt lühikeses perspektiivis. Pikas perspektiivis loob infra alati enda juurde ka sellele toetuva äri.

Pigem on ilmselt mõte selline, et sadamas läheb kaup ümber rekkade peale ja need laevaga Soome. Või vastupidi.

Milleks? On ju olemas raudteepraamid. Ja näiteks ühel Seawindil olid rööpad vagunidekil täiesti olemas.

Millegipärast Albioni saarelt mandrile tehti ikka raudteeühendus kuigi laevad käisid
ja vist isegi rongipraamid kui ma ei eksi.
Ju siis sellel ikka pointi on.

Ja omast kogemusest mööda Via Balticat sõites tundub küll palju rekkasid sellise tee kohta olevat.
Oleks siis valdavalt mitmerealinegi.
Seejuures iga vaguni, vabandust rekka, jaoks on veel oma töögraafikuga juhti vaja.
Ja rekkaid on lõuna poole jõudes üha rohkem.
Rail Baltic pole ju ka ainult Eesti jaoks.

Isiklik (toetav) vaatepunkt.

2021. aastal vajasid näiteks 290 M süsti, et mitte pankrotti minna: https://www.forbes.com/sites/chrisobrie ... el-trains/

Lemet kirjutas: ↑25 Okt, 2023 17:03

Pigem on ilmselt mõte selline, et sadamas läheb kaup ümber rekkade peale ja need laevaga Soome. Või vastupidi.

Milleks? On ju olemas raudteepraamid. Ja näiteks ühel Seawindil olid rööpad vagunidekil täiesti olemas.

Spets raudteepraamidel pole siinkohal vist suurt mõtet, kuna Soomel on ju endiselt 1520 laiusega raudtee. Ühe ümberlaadimise hoiaks kokku, aga kas see on väärt investeeringut praamidesse, kes teab.

Majandusteadlane avaldab arvamust -
https://arvamus.postimees.ee/7883018/en ... -kahanenud

Soome kaubavedudes on raudtee üleüldiselt vähetähtis transpordivahend, panustatakse veoautodele ja laevadele. 76 tonnise täismassiga autorong on täiesti tavaline, 90 tonniseid on samuti liikvel. Eestis ja Eestist lõuna pool vastavalt 40-44 tonni. Eestist või Poolast või Saksamaalt tulnud veoauto tuleks enne sisemaale saatmist nagunii kohalikule transpordile ümber laadida et poleks poole koormaga sõitmist.
Konteineritega võib lihtsam olla sest Soome autorong on pikem ja võtab korraga kaks konteinerit, Eesti-Saksa oma ühe. Rongil pole vahet. Küll on aga vahe laadimisel sest merekonteiner ei käi küljelt lahti ja kasvõi 4-meetriste talade otsauksest sisse ajamine on võrreldes küljelt laaditava poolhaakega ikka keeruline. Küljelt lahti käivaid konteinereid leidub muidugi aga kõik see eeldab koos Rail Balticuga tulevat uutmoodi logistikat et sellised konteinerid kuhugi kuhjuma ei hakkaks jms.

Poolast vast tuleb kaup Soome läbi Eesti, Saksamaalt juba pigem läbi Rootsi Turusse või kuhugi põhja poole. Turu ja Helsinki vahel on nii kiirtee kui raudtee. Hyperloopi lubati ka Stockholmi ja Helsinki vahele aga me silmad vist seda ei näe

Eestist või Poolast või Saksamaalt tulnud veoauto tuleks enne sisemaale saatmist nagunii kohalikule transpordile ümber laadida et poleks poole koormaga sõitmist.

Milleks? Sõidab oma koormaga lõpuni.

Lemet kirjutas: ↑25 Okt, 2023 21:28

Eestist või Poolast või Saksamaalt tulnud veoauto tuleks enne sisemaale saatmist nagunii kohalikule transpordile ümber laadida et poleks poole koormaga sõitmist.

Milleks? Sõidab oma koormaga lõpuni.

Sõidetakse muidugi lõpuni ka. Lihtsalt igal tööpäeva hommikul jääb silma suur Schenkeri ladu kuhu mu arusaamist mööda tulevad Rootsi poolt laevaga veoautod mis Soome transpordile ümber laaditakse. Kui meiegi oleme midagi Itaalia või Saksamaa poolt tellinud siis pole seda õue peale kunagi toonud Saksamaa auto vaid Soome vedaja.
Pikemete otste puhul on juba vahe kas korraga tuuakse ära 24 või 44 tonni. Ühest juhist ja autost piisab mõlema jaoks.