www.militaar.net

trs kirjutas:Mina võtan seda asja pigem nii, et relvaluba annab sulle võimaluse relv ametlikult soetada ja seda kaasas kanda kriminaalkaristust saamata. See ei anna automaatselt õigust relva kasutada.

Paremini ei saaks seda enam sõnastada. Tänks!

trs kirjutas:Relva kasutamisele ja isegi selle näitamisele järgneb meil nagunii suur jama ja kui sa endale korralikku advokaati lubada ei saa, siis võid arvestada, et PPA võtab sult loa ära ning viletsamal juhul istud mõne aastakese vanglas. Seega peab relvaomanik ise otsustama, kas antud situatsioonis relva kasutamisest saadav kasu kaalub üle kõik selle järgneva. Ma ei arva, et selline süsteem oleks üdini vale, aga samas võiks see olla juhtumipõhiselt paindlikum. Samas ma mõistan ka seda, et ründav või vara kallale kippuv tegelane ei ole ok, aga seda inimelude väärtuse mõtet edasi arendades võiks siis kohe a la kiiruseületamise eest surmanuhtluse kehtestada eesmärgiga luua 100% seaduste järgi elavat ideaalühiskonda. Sellesse ühiskonda jääb aga alati ebatäiuslik inimene seadusi looma ja nende täitmist kontrollima.

Mõnda aega tagasi kirjutasin siia foorumisse "murest", et kõik viimase aja uudised rõhutavad üht ja sama: relva ei saagi meil enesekaitseks välja võtta, ilma et sellest kohe suur jama tekiks. Ehk sisuliselt ongi relvaluba ühekordne trumpkaart, mida oleks mõistlik ainult viimaseks ja erakordseks hädaks jätta.
Samas vaadates kaasmaalaste suhtumist oma varasse ja omandisse, ei saakski midagi rohkemat lubada. Anna neile veidi suurem vabadus relvadega ringikäimiseks ja siis oleks iga eramaa-sildi taga püssitoru ähvardamas ning kuulid vihisemas. Veidi utreeritud küll, aga nii see ju on. Meil puudub rüütlikultuur ehk kaasaegses mõttes relvakultuur, vastutus ja eetika on tundmatud mõisted, vastne relvaomanik küsib esimese asjana, kas ta tohib nüüd aknast automaki-vargale kuuli selga kihutada, tänavakonflikte ja tülisid üritatakse lahendada relvaga vehkimisega ning kes ei küündi päris-relvani, haarab purjuspäi airsofti vms. maketi ja vehib sellega.
Ehk liberaliseerides relva kasutamist (KASUTAMISEST, mitte omamisest räägin) ja mõistes kergekäeliselt tegelasi õigeks, jõuame kergelt välja metsiku lääne aega, kus inimelu ei maksnud midagi ja ebameeldiv tüüp lasti omakohtu korras lihtsalt maha.

Samas meeldiks mulle mõte relvakultuurist, kus IGAL eesti mehel oleks relv kapis, oskuse ja suutlikkusega seda kasutada riigikaitselisel eesmärgil või ka hullunud terroristi mahavõtmiseks, kui mõni peaks siia külma ja sitta kliimasse ära eksima.
Peaasi, et me relva kergekäeliselt teineteise vastu ei tõsta.

vtl kirjutas:Samas vaadates kaasmaalaste suhtumist oma varasse ja omandisse, ei saakski midagi rohkemat lubada. Anna neile veidi suurem vabadus relvadega ringikäimiseks ja siis oleks iga eramaa-sildi taga püssitoru ähvardamas ning kuulid vihisemas.

Mul oli kevadel üks itaallane välitöödel abiks ja too rääkis, et Sitsiilia talumeeste juures see näiteks nii on. Et kui seal võõrale põllule töllderdada (me käisime Eesti põlde mööda leide otsimas), siis hakkavad lärtsud käima. Esiteks õhku, siis sinu lähedale maha, ja siis on viimane aeg kiiruskatseks...

Kogu Taavi Sõnajala tegevus jäi turvakaamera lindile:

Tallinna kesklinnas tänavu 30. juuni hommikul tulistamiseni viinud konflikt Taavi Sõnajala ja noorteseltskonna vahel sai alguse Pärnu maanteel baari VS ees, kui üks noortest küsis Sõnajala käes olnud jäätisest ampsu.

Asjaosalised ja tunnistajad mäletavad konflikti algust erinevalt, kuid ampsu küsimine viis konfliktini, mis päädis kakluse ja tulistamisega. Sündmused talletas kõrvalmaja küljes olnud turvakaamera, millelt on näha sündmuste areng.

Video algusest on näha, kuidas Taavi Sõnajalg tuleb koos sõbraga Westmani poe poolt ja ületab Cafe VSi ees ülekäiguraja. Meestel tekib konflikt baari ees seisva noorteseltskonnaga ja puhkeb kaklus. Pärast rüselust läheb Sõnajalg baari ette pargitud musta Toyota Land Cruiseri juurde, võtab sealt püstoli ja laseb ühte noormeest vasakusse õlavarde. Tulistamise hetkel on näha, kuidas tänaval kõndivad inimesed hirmunult majade ustest sisse jooksevad ja varju otsivad. Samal hetkel jookseb noorteseltskonnast üks mees täiest jõust üle Pärnu maantee ja kaob Süda tänava suunas.

Laskmise järel on videost näha, kuidas Sõnajalg tulistamisohvrit ümber takso taga ajab, haavata saanud mees on kummargil ja üritab takso taha varjuda. Lõpuks läheb Sõnajalg oma auto juurde tagasi ja viskab relva esiuksest sisse.

Sündmusele reageeris kokku viis politseipatrulli. Videolt on näha, kuidas politseinikud asetavad sõnajala seisma, käed vastu politseibussi külge ja samal ajal otsitakse mees läbi. Lõpuks paigutatakse Sõnajalg politseibussi kongi. Samal ajal tegeleb kohalesaabunud kiirabibrigaad tulistamisohvriga.

https://www.postimees.ee/6454360/turvak ... istamiseni

Kaamera salvestuse kirjelduse järgi on selge, et hädakaitse
piiride ületamine. Aga kuidas algas eelnev kaklus?
Jäätise ampsu küsimine võõralt on ju tüli norimine ja kui
küsija ka esimesena jõudu tarvitas või ähvardas
asutada siis on see tugev argument tulistaja kasuks.

Kellegi või millegi kaitsmisega ei olnud antud juhul tegemist ja isegi jäätisest ampsu küsimine või kõrvakiil ei ole argument kellegi tulistamiseks.
Normaalne relvaomanik annab endale aru, et ta peab olema piisavalt tark ja tugeva närvikavaga, et vajadusel anda ka terve jäätis, et olukorra eskaleerumist vältida.

Algul jäätis, siis rahakott. Anna naine ka. Kas ikka peab andma? Kus tõmmata piir? Kuidas defineerida tervet mõistust? Ühesõnaga, mitu puud on metsas.

Kõrvakiil on halb näide. Kui ma annaksin õblukesele naisterahvale kõrvakiilu, kas ja milliseks ründeks see klassifitseeruks (niisama tülin, või eluohtlik ja potentsiaalselt kaela murdev)? Või tema mulle?

Loeb konkreetse ründe ohtlikkus. St. õiguslik hinnang hädakaitsele võib olla erinev olukordades, kus akf Medusa annab õblukesele naisterahvale molli ja kus õbluke naisterahvas annab akf Medusale molli. Ma kuskil eespool kasutan väikelapse näidet. Kui kedagi ähvardab tavaline (mitte lapssõdur) 4-aastane laps tulirelvaga, siis üldjuhul õnnestub ähvardaja veenmise või jõuga relvituks teha ilma ise relva kasutamata.

Jäätise küsimine võib mingis olukorras kindlasti olla usutavaks signaaliks, et kohe järgneb eluohtlik õigusvastane rünne. Aga ei pruugi.

Hädakaitse peab olema proportsionaalne. Antud juhul rüselemisele/kaklusele tulistamise ning relvaga ohvri tagaajamisega vastata seda nüüd ei ole. Ilmselt on isik omale tulirelva hankinud kompenseerimaks muid puudulikke oskusi (kas siis verbaalseid, füüsilisi või vaimseid) ja ka see on täiesti vale lähenemine.

Antud juhul on ilmselge, et kui ka oli hädakaitse seisund, siis relva kasutamise hetkeks oli see lõppenud.

Jah, hädakaitseks ei loeta enam nn kättemaksu. Ega sellelegi hea pilguga vaadata, kui relva abil pätt kinni pidada (mõtlen seda, et olukorra lahendamiseks tuli relv taskust välja ning siis näiteks põgeneva päti mahasurumine ilma väga haiget tegemata). Isegi kui ei lase. Liiga lihtne on olukord ümber pöörata, kujule kus hullunud relvakandja kukkus vehkima ja kartlik "kodanik" siis käed üles tõstis. Aga kakluse ajal? Loll lugu on sellesse sattuda, keeruline ka öelda, et millal muutub seis endale nii kehvaks, et vaja võrdsustav element välja tuua. Ega näkku tuleva löögi ohtlikkust enne teagi ju, kui see käes on.

Kui mulle annaks õbluke neiu molli, ja siis selgub et on harrastanud võitlussporti terve dekaadi ning paremsirge maha murrab ja pildi tasku lükkab, siis nagu oleks tegu hädakaitset õigustava olukorraga. Kuid pärast kohtus hakka tõestama, et nii väike tüdruk tegelikult ka nii ohtlik oli. See on nii subjektiivne asi, hädakaitse, et mina siin ei julgeks nii julgelt sõna võtta - vältida eskaleerumist iga hinnaga. Jah, vältida niipalju kui see vähegi endale ohutu ja mõistlik on. Aga vahel selgub olukorra ohtlikkus nii viimasel hetkel ja sekundi murdosa jooksul. Kuid ametnikul on aega päevi ja kuid oleksoloogiaga tegeleda.

Märgin veelkord ära (ülal on pikemalt juttu), et hädakaitse seisund võib tekkida ka vahetult enne rünnaku algust, kui olukorrast on selge, et kohe järgneb rünnak. St. ei pea tingimata ootama, et molli antaks.

Jah, loomulikult ei pea. Sõnastatud on hädakaitse ju kui olukord, kus rünnak kas toimub, või on toimumist alust oodata. Kui nõutakse jäätisest ampsu, siis tegu ju nagu pole ründega mistahes kujul. Ütle lihtsalt "ei saa" ja läheb elu edasi. Aga äkki eskaleerub, kui ei anna? St et saab molli, võetakse rahakott.

Kuid antud juhul auto juurde minek, relva võtmine ja siis selle kasutamine.. Kui sai juba auto juurde minna, saab ka sinna istuda ja helistada politseisse või minema sõita. Saaks veel aru, et pekstakse, juba pikali maas omadega ja igati alla jäämas, ning ei jää muud üle oma tervise ja elu nimel. Või et tahetakse autosse järgi tulla, murtakse sisse jõuga.

Jõuab ringiga tagasi relvakultuuri vähesuse juurde. Kõrgem kultuur, selgem arusaam kasutamise õigsusest.

Kui on molliandmise distants ja päris olukord päriselt ohtliku vastasega, siis sellelt distantsilt antakse mitu korda enne molli, kui jõuad varjatult kantud relvaga ründaja kahjutuks teha. Kui ei ole päris olukord ja päriselt ohtlik vastane, siis jääd relva välja võttes meie ühiskonnas paremal juhul relvaloast ilma. Sellepärast ongi olukorrad, kus on lihtsam jäätis või rahakott anda ja minema jalutada, kui ei ole just sportlikku huvi oma elu huvitavaks teha. Sama moodi on olukorrad, mille puhul rahakoti loovutamisega asi ei lõpe. Situatsiooni aga hindab tagantjärgi otsuse langetamisel keegi kolmas. Seega on lihtsam elada teadmises, et relv on viimane ja suhteliselt ühekordne võimalus enda ja lähedaste elu kaitseks ja kui see hetk käes on, siis on seadustest ja tagajärgedest nagunii ükskõik.

Ootan huviga millal sarnane idikas kohtub mõne seadusliku raua omanikuga...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=84747513

...kuigi jah, sellist jobu nähes ei viitsiks vist ükski mõistlik loaomanik särki kergitada.
... kuid mine sa tea...

Mina isiklikult ei oota huviga isegi mitte idika maha laskmist.