www.militaar.net

vtl kirjutas: See, et sõrm läheb päästikukaitse sisse AINULT siis, kui on kindel tahe lask sooritada, on alles viimase aja moeteema, kui ipsc jt. analoogsed spordialad on seda hakanud ala harrastajatele kohustuslikus korras pähe taguma.

Kas tõesti? 1982 NA, 1993 KL, 1997 EKJ isiklikud kogemused - päästikusõrme koht on päästikukaitsel, mitte päästikul (ja ka mitte perses, nagu mind on õpetatud ).

Tea kas keegi on teinud ka vanuselist statistikat relvaõnnetuste puhul, kui KV välja jätta siis tundub et pigem vanemate inimeste teema. Ja see torkab ka jahis silma, üks põhjus miks ma ühisjahis ei käi ongi need vanad etteaimamatud peerud kes teavad kõige paremini kuidas asjad käivad. Enda puhul võin öelda et ipsc turvakursus muutis minu relvakäsitsust oluliselt ja seda ikka turvalisuse poole.

Esmaaabivahendite jutt suunatud muu varustuse alla: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 43&t=20855

Leo kirjutas:40 mm harjutuslask on ohutu sinine plastikutükk, mis on mingit sodi täis, et tolmupilve järgi saaks paremini aru, kuhu tabas. Teravat antakse nagunii lasta paar lasku, lisaks õppustel suitsu ja valgust. SKJ kasutab vähemalt seda kombineeritud kildu ja soomusläbistavat, suitsu ja valgust, lisaks pidi SP käes olema kummikuuliga versioon, seda ei ole ise näinud. 40 mm tehakse väga mitmekülgset laskemoona, siin on ülevaade http://www.inetres.com/gp/military/infa ... _ammo.html

Milliseid nendest EKJ kasutab? Terava laskmiseks on vaja 1 kõva pinnasega siledat platsi, mis tagaks plahvatuse ja kui ei plahvata, on seda kerge leida ja hävitada.

Enamjaolt HEDP-SD ehk siis seda ägedat, mis ise peaks ennast 12 sekundiga hävitama, kui sihtmärki ei taba. Kusjuures ma seda enesehävitussüsteemi toimumist pole oma silmaga selle moona puhul tunnistada saanud - kas lõhkeb tabamusel või jääb pimedaks. Kuid manuaalis ja õppematerjalides on uljas väide enesehävitussüsteemis kohta (self-destruct), mine võta kinni.. Julgen arvata, et polüka õnnetuses oli sama granaadiga tegu.
Ainus hea koht, kus 40mm üpris tõrkevabalt (või vähemalt pimedate leidmiseks soodamalt) lasta, on Sirgala. Mujal on liiga pehme, eriti seal polüka UXO-alal.

Treeniguks kasutatakse peamiselt SIR ja SIR-X moon, aga viimase puhul unustatakse granaadid üles korjata (tegu korduvkasutatava treeningmoonaga). Muidu hea mänguasi, lihtne käsitseda ja tabada. Õnnetus vaid selles, et reaalselt oskab 40mm granaadiheitjaga meil ümber käia normaalsel tasemel (st ka ohutus, omapärad moonaga jms nüansid) vaid vähesed.

Veel üks jahiõnnetus: https://tartu.postimees.ee/6445166/jahi ... liga-jalas

Che Latino kirjutas:Veel üks jahiõnnetus: https://tartu.postimees.ee/6445166/jahi ... liga-jalas

Meil siin seltskond imestas kõige rohkem selle üle et kuskohas seal Piirissaarel õnnestub põdrajahti pidada. Ilmselt siiski oli mille pihta lasta, jutud liiguvad rikosetist - aga tundub et seekord läks suht õnnelikult.

2x3km inimesele praktiliselt läbimatut pilliroogu ja võsa, mandrile kus samasugune kinnikasvanud pask ca. 2km, mis seal viga põdral elada. Ehk läheb taoliste näidete varal relvakäsitsuse osas midagi paremaks, hullem kui mõni juhuslik marjuline oleks tinaoa naha alla saanud.

oliver kirjutas:...Ehk läheb taoliste näidete varal relvakäsitsuse osas midagi paremaks, hullem kui mõni juhuslik marjuline oleks tinaoa naha alla saanud.

Oot, mille poolest "juhuslik marjuline" oleks hullem ohver kui kõrvalseisev jahimees, kes kuuli jalga saab?
Et kui oled jahimees ja jahikaaslane sind tulistab, siis oled nagu ise ka natuke süüdi, et üldse jahile läksid?

vtl kirjutas:

oliver kirjutas:...Ehk läheb taoliste näidete varal relvakäsitsuse osas midagi paremaks, hullem kui mõni juhuslik marjuline oleks tinaoa naha alla saanud.

Oot, mille poolest "juhuslik marjuline" oleks hullem ohver kui kõrvalseisev jahimees, kes kuuli jalga saab?
Et kui oled jahimees ja jahikaaslane sind tulistab, siis oled nagu ise ka natuke süüdi, et üldse jahile läksid?

Mina küll seda välja ei lugenud. Saan aru nii, et kui jahimehed lähevad metsa, siis on kõik relvadega tuttavad ja oskavad vajadusel üksteise vigadele tähelepanu juhtida. Peaks. Vähemalt oli nii siis, kui mina vanasti jahil käisin. Kui rikkumistele ei reageerimist pannakse pahaks, siis ongi kogu seltskond süüdi.
Samas suvaline marjuline ei pruugi isegi aimata, et teispool põõsaid on adrenaliini täis "trigger-happy" või lihtsalt lohakas jahimees, rääkimata tema noomimisest.

Mart võttis sõnad suust... Kui võrrelda jahimehi näiteks KV, KL või IPSC siis vahe on mäekõrgune, usun et 50% meestest saaksid esimese poole jahipäeva jooksul DQ...

oliver kirjutas:Mart võttis sõnad suust... Kui võrrelda jahimehi näiteks KV, KL või IPSC siis vahe on mäekõrgune, usun et 50% meestest saaksid esimese poole jahipäeva jooksul DQ...

Ei saaks. Vähemalt nende seltside omad kus on igaaastane tiiirus katsete sooritamine kohustuslik. Võibolla miski 10% äkki. Ning tõenäoiliselt teab jahimees välja lastud kuuli väärtust paremini, kuna on tagajärgedega vahetult kursis. Lisaks distsiplineerib jahimehi ka see et erinevalt IPSC, KV, KL omadest kus relvadega opereeritakse kinnistes kontrollitud keskkondades (polügoonid, tiirud), on jahimees oma relvaga avamaastikul, tihti suht lähedal ka majadele kus inimesed elavad sees ja tihti jahi ajal ka õues toimetavad.

Miks siis jahimeestega neid õnnetusi pidevalt juhtub kui nad nii distsiplineeritud on? Miks practicalivõistlustel viga ei saada kuigi hüpatakse ja karatakse laetud relvadega igasugustes situatsioonides? Kus see distsipliin siis on kui laetud ja vinnastatud relv tagaistmele visatakse ja sellest jahikaaslasele kuul rindu lastakse? Või lastakse vist metssiga aga hoopis naabrimees oli...

oliver kirjutas:Miks siis jahimeestega neid õnnetusi pidevalt juhtub kui nad nii distsiplineeritud on? Miks practicalivõistlustel viga ei saada kuigi hüpatakse ja karatakse laetud relvadega igasugustes situatsioonides? Kus see distsipliin siis on kui laetud ja vinnastatud relv tagaistmele visatakse ja sellest jahikaaslasele kuul rindu lastakse? Või lastakse vist metssiga aga hoopis naabrimees oli...

Kaitseväes kõnnivad muidugi ringi vaid distsiplineeritud inglid? https://www.postimees.ee/6444687/mustad ... d-varustus
Kahjuks pole täisteksti, aga Näiteks leidis üks äärmuslik juhtum aset vaid mõni nädal tagasi. Suvel Võrumaale Kuperjanovi jalaväepataljoni aega teenima asunud noormees on praeguseks korda rikkunud nii palju, et on väljaõppest sisuliselt eemaldatud – kõikvõimalike sekelduste tõttu on tal keeld kasutada relvi ja laskemoona, samuti ei tohi ta viibida kaassõduritega samas magalas.

Oktoobri algul leidis väljaspool linnakut toimunud väljaõppel aset vahejuhtum, kus seesama reamees võttis omavoliliselt kaasteenija teenistusrelva AK-4 ning laadis sinna paukpadruni. Padrun hüppas relvast välja hilisema kontrolli («Relv tühjaks lae!») käigus ning lähemal uurimisel ilmnes, et padrunile olid markeriga kirjutatud tegevväelastest ülemate perekonnanimed.
Pealegi - palju on kaitseväelasi, palju on IPSC omi võrreldes jahimeestega? (Jahimehi on 15k kanti) Ning pole kuulnud et jahiseltsidele kuuluvates lasketiirudes oleks mõni tulirelvaõnnetus juhtunud. Saatke oma sõjardid kuhugi hundijahile, ja siis vaatab, mitu hunti, mitu koera ja mitu meest kuuli saab.

Dr.Sci kirjutas:Pealegi - palju on kaitseväelasi, palju on IPSC omi võrreldes jahimeestega? (Jahimehi on 15k kanti)

ipsc.ee andmetel oli ipsulaskjaid 2018 aasta seisuga üle tuhande. Lisaks veel muidugi Jahispordi liit ja laskurliit ja mõned uuemad-väiksemad organisatsioonid.

Peamine vahe on selles, et IPSC laskjatel on aktiivse sportlasestaatuse säilimiseks kohustus ära lasta oma igaaastased matchpunktid (min. 4 võistlust). Need võistlused tuleb siis läbida ilma disklahvi saamata ehk mitte vähimatki nähtavat ohutusviga ei saa endale lubada. Üldiselt on nii, et need ohutusrutiinid tambitakse endale väga ruttu lihasmällu sisse, kuna võistlustuhinas ei ole aega mõelda, et nüüd ma teen nii või naa.

Jahilaskmises on ainus kontroll jahitunnistuse taotlemisel tehtav laskeeksam sileraudsega. No ja kes suuruluki peal väljas, neil ka iga kahe aasta järel toimuv suuruluki laskekatse. Mõlemad keskenduvad peamiselt lasketulemusele, mitte sisseharjunud ohutusrutiinidele ning relvakäsitlusele.

Jah, need tüübid, kes teevad ülirämedaid vigu a'la keeravad toru instruktori poole või lõua alla, laskekatset tõenäoliselt ei läbi, aga nö. igapäevast relvakäsitlemise harjumust need harvad testid ei kontrolli.

Järgmine: https://sakala.postimees.ee/6457179/pod ... -jahimeest