www.militaar.net

Mercurius kirjutas:Miks Siseministeeriumil või Päästeametil ei võiks olla oma ajateenistus-asendusteenistus?

Näiteks ajateenijast/asendusteenijast päästja või abipolitseinik. Kusjuures ei pea kasarmus elama. Elab kodus ja käib teenistuses.

On arvamusi, et KV SA-üksuste komplekteerimine saab tulevikus olema raskendatud ajateenijate vähesuse tõttu.
Sa tahad osa neist veel Siseminnile suunata..???

Asendusteenistujatega midagi ka üritatakse.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75684233

Seni on pooled mehed osutunud KV jaoks kõlbmatuks, arusaamatu on taoline loogika "kas sa tahad KV meesteta jätta või". Lisaks on meil naiste "teenistus" pea täielikult kasutamata. Lisaks on KV reservis tohutult (jutt on kümnetest tuhandetest) meestest, kellele pole täna anda varustust ja kelle 1990ndatel omandatud oskustega otse sõtta nagunii ei anna saata.

Ühesõnaga - hädaldamine inimeste puudusest ei pela.
Kui midagi puudu tuleb, saab see olema väljaõppe raha ja tehnika (loe raha), mitte inimesed.
Asendusteenistus on täna suhteliselt tähtsusetu mahuga. Saaks olla palju suurem.

See väljaõppe ja järelkasvu kasvatamise teema on ka üks point.

Võibolla ongi KL-l pea 25000 liiget tänu ajateenistusele. Vabatahtlike päästjaid aga ainult 1768. Abipolitseinike tuhatkond.

Kui oleks Siseministeeriumil või Päästeametil oma ajateenistus-asendusteenistus, siis tuleks ka järelkasvu.

KL read võivad küll natukene pihta saada, kuid igale vabatahtlikule sobiki huvi-ja võimetekohane töö.

Meil peaks olema üle 40000 kohuslase ja ajateenistuse läbib 3000/aastas.

Tänane seadusandlusega keskkond on palju keerukam kui oli see keskkond 90ndtal. Ma ei ole päris pädev väitma, kuid minuarust tuleks meil taaskord võtta ja teha 101 seadust ja rakendusseadust ja rakenduse-rakenduseseadust, et ajateenistusse või asendusteenistusse (sisuliselt sundkorras) võetud mehed ja naised tohiks ja saaks saata eluohtikkuse olukorda näiteks suurpõlengute kontekstis. Aga võibolla saab sellest üle ja alt, kui igakordselt võetakse neilt allkiri, et nad osalevad vabatahtlikult päästetöödes. Ma ei tea. Aga point on selles, et isegi kui SM alluvusse või kuhu iganes tehakse need asendus- või ajateenistuslikud suurused, siis üritatakse täna nii vähe kui võimalik ühildada sõdimisvõimekusele viitavat päästetöödega üldiselt. Sest mitte kõik Eestis elavad inimesed ei evi Kapten Trummile iseloomulike arusaamu elust ja olust...

kõik Eestis elavad inimesed ei evi Kapten Trummile iseloomulike arusaamu elust ja olust...

Siis pole ka mõtet eeldada, et puhtalt riigitaseme organiseerimise ja rahastuse küsimused lahendab miski seletamatu "vaba tahe" või "rohujuure tasand".
"Tahame, teeme, tahame, ei tee", "olen kõigega nõus, ainult mitte minu ressurssidega" jne.
Tuttav teema tuleb ette.
Siin on jutt arvestatavatest kuludest, mida keskmine inimene ei jõuagi kanda.

Pole kuskil kirjutanud seda, mida sa taaskord oma arusaamades kokku genereerid. Olen kirjutanud selgelt, et nii minu kui ka rakkerühma (kelle on ellukutsunud riik ja kus võtmekohtadel on riigiametnikud) arvates on riik see kes määrab, keelab, rahastab ja toimetab, kuid kodanike osavõtt ja initsiatiiv on absoluutselt oluline, muidu pole tekitatav midagi muud kui vaid pabril eksisteeriv võimekus. Kõik see sama on ka muideks KL puhul määrav aka kodanike vabatahtlik osavõtt nagu on KV puhul sõjas oluline oma kodanike soov sõdida ja KV tegevust toetada. Üheltpoolt reeglid, rahastus, know how ning vajadusel ka juhimine (riik), teisalt kodanike aktiivne ja healmeelel osalemine.

Mis puutub, et "kõik Eestis elavad inimesed ei evi Kapten Trummile iseloomulike arusaamu elust ja olust...", siis oletan, et enamus Eesti elanikke ei oma elule vaateid, milles selgelt eksisteerib erinevatele probleemidele viimsepäeva ootamise stiilis lähenemine, ja mille puhul muuseas on olulisel kohal militaarne lahendus ka mitte sõjalise iseloomuga katastroofidele. Kuna ma oletan, et valdav enamuse Eesti elanikke ei jaga sellist lähenemist, siis kahjuks peab nende soovidega ka arvestama, sest muidu saame pooliku lahenduse, kui näiteks uus võimule tulev valitsus ääretult ebapopulaarsed (kuid sisult mõistlikud) protsessid lihtsalt peatab. Täielikult.

...mille puhul muuseas on olulisel kohal militaarne lahendus ka mitte sõjalise iseloomuga katastroofidele...

Täpsustuseks märgime siinkohal, et pea kõikides SHF olukordades on Eestis kastaneid pidanud tulest välja tooma nimelt militaarsüsteemid...

Ei ole. On teinekord pidanud abistama, aga on ka ilma nendeta hakkama saadud. Aga see pole point antud juhul.

Piiratud fantaasiaga inimesel on raske ette kujutada Kaitseministeeriumi Eestit ja Siseministeeriumi Eestit. Tema eeldaks, et on üksainus Eesti, kus rahuajal sõdalased abistavad õnnetuste puhul tsiviilstruktuure ning sõjas politseinikud/piirivalvurid, päästjad, meedikud ja kes iganes muu omakorda Kaitsejõude.
Aga see on piiratud fantaasiaga indiviidide probleem.

Ei ole. On teinekord pidanud abistama, aga on ka ilma nendeta hakkama saadud. Aga see pole point antud juhul.

Meenutame- Lennuk Ülemistel. EKV rasketehnika. Enne seda pikk pusimine ja ekskavaator

Poolakate gaasihaage- Tartu eraettevõtte kraanad ja Ämarist tulnud kaitseväe rasketehnika

2006 metsapõleng Kuusalus- Kaitseliit, Vahipataljon ja Scouts
2006 metsapõleng Kurtnas- Viru pataljon
2006 metsapõleng Agusalus- väljaõppekeskuse üksik vahipataljon

Kokku on viimase kuu aja jooksul osalenud kustutustöödel erinevatel põlengualadel ligi 700 kaitseväelast.

2005 aasta Pärnu üleujutus- Pärnu elanike abistamisel, evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44- ning 34-liikmeline pioneeriüksus Tapa Väljaõppekeskusest. Tagalapataljoni saatis üheksa ja Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon kolm kaitseväelast väligeneraatoriga. Lisaks osales päästetöödel 100 kaitseliitlast. Üksuste tegevust koordineeris Kaitseliidu Pärnu Maleva pealik kapten Erik Reinhold.

2010 Padaorg- Tapalt 30 ajateenijat, viis veoautot Unimog koos juhtidega ning kolm roomikmasinat Bandwagen. Lisaks aitasid Vahipataljoni kaitseväelased Lasnamäel lahti lükata koolide ja lasteaedade juurde viivaid teid. Tapa ajateenijad teid kahe Tapa linna lasteaia juures. Kaitsevägi hoidis kuni tormi vaibumiseni kõrgendatud valmiduses lumekoristusvahendid ja kõrgläbivusega masinad.

Ehk siis igal vähegi tõsisemal õnnetusel on kaitsevägi oma õla alla pidanud panema. Mis on ka loomulik. Ja ilma selle abita oleks olnud nutune.

Ja siis? Kõik see sinu loetletu on siinses foorumis enamvähem kõigile teada. Aga nagu öeldud on ka vastupidiseid näiteid. Näiteks 2004.aasta suurreostus meie rannikul. Pealegi oled sa kohati pisut ebatäpne, nimelt on osadel juhtudel kaitseväe struktuure kasutatud toetava elemendina ehk suurpõlengu kustutamisega selle aktiivses faasis või aktiivses piirkonnas toimetasid ikkkagi vahetult päästjad. Aga see selleks.

Sest kogu see su retoorika ei tee olematuks seda, mida ma oletan valdava osa eestimaalaste kontekstis väitsin. Nüüd loe uuesti mu tekst läbi ja vaata kõigepealt, mida seal üldse kirjutati. Kogu tekst ja mitte üks lõiguke. Sest sa vaidled jälle millegiga, milles vaidlus puudub.
Katsume uuesti vaadata ühte osa sellest, miks täna minu arust ei moodustata SM alluvuses uuesti ajateenistujatest või asendusteenistuslastest nö sõjaväestatud päästeüksusi. Rõhutaks, et järgnev on vaid üks osa kogu pildist.
Ehk siis kui suurele osale eestimaalastele on täiesti OK, et mingite eriolukordade puhul kasutatakse kaitseväe struktuure (sest sarnaselt toimetatakse ka suurema võimekuse ja eelarveliste vahenditega suurriikides), siis ometigi minu arvates ei taha paljud kuulda midagi sellest, et meil oleksid päästeüksused, kes oleksid sõjaväestatud korraga ja koosneksid sisuliselt ajateenijatest, sest selliste üksuste mõttekus assotseerub enamikule inimestele vaid ühe olukorraga - sõjaga. Kriiside puhul, mis pole seotud sõjaga, leitakse ju et olemasolevate KV struktuuride kasutamine on OK, milleks siis veel see "päästearmee". Ja sellest eksisteerivast arusaamade keskkonnast, kus eksisteerib ka see konkreetne soovimatus, lähtutakse minu arusaamadel ka kodanikukaitse ülesehitusel. Üritatakse avalikkuse jaoks võimalikult vähe läheneda probleemile ainult või üldse sõjalisest aspektist, rõhutades sadat ja ühte muud mitte sõjalist kriisi või õnnetust, üritades just nö pehme lähenemisega viia ja omistada kodanikukaitse põhimõtteid võimalikult laiale hulgale kodanikest. Ja siis kui meil on juba nö esimesed sammud tehtud, ja tegelikkuses eksisteerib juba baas, mida saab kasutada ka selle suuruse korral, mille nime ei taheta suhu võtta, siis saab ka tegeleda edsiste juba väga konkreetselt sõjaga seotud sammudega. Sealhulgas võimalik, et ka SM või kelle iganes alluvuses ajateenistujatel põhinevate üksuste moodustamisega.

kuid tõe huvides tuleb tõdeda, et Kamina ja KRA poolt on see tsiviilvõimete kasutamise teema praktiliselt tegelemata.

See küll minu arust tõele ei vasta. Kas mitte viimasel Kevadtormil ei võetud kasutusele tsiviiltehnikat? Kusagilt jooksis mingi sellelaadne nupuke läbi küll.

EDIT:
Esimese hooga leidsin näiteks selle:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75905387

Aga üsna kindlalt oli neid nupukesi rohkem.

Üksainus koppade rendi keiss ei asenda toimivat süsteemi (nagu soomlastel nt on).
Eriti peale 25 aastat nuttu raha ja kõige muu puudusest.
Loomulikult saab alati minna juba peale sõja algust patrulliga ja võtta relva jõul - kuid ettevalmistatud süsteem on palju kiirem ning tõhusam.

On suhteliselt hästi teada, mida tsiviilist saaks ja mida ei saa.
Ja erinevaid asju on ka korduvalt läbi mängitud. Osaliselt tõesti ka reaalselt ja põllul.
Probleem on selles, et enamikke vajaminevaid asju sealt ei saa.
See tuleb paraku eelnevalt hankida ja ka ladustada.