Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[allatah]

Natuke vastaks akf Vanahalvale.

Kändude jätmine ja raielangi üldpilt peale raietöid.
Jah, visuaalselt oleks ilusam, kui kogu lank on koristatud, oksad kokku riisutud ja kännud kah välja tõmmatud. Aga mida see annab? Eestis kasvavad enamus langid paari aastaga sellisesse võssa või siis ~5 aastaga istutatud puid nii täis, et midagi enam näha ei ole. Kas see on loodusele vajalik? Kus on looduslik mitmeksisus suurem, golfiväljakul või raielangil?
Norras oli ~100-300 aastat tagasi koristatud lankidelt iga oksaraas, et see küttena ära tarvitada. Tulemuseks oli see, et 20 sajandi alguses hakati aru saama, et see mõjutab liikide arvukust ja elukohti ning hakati osa risu metsa maha jätma. Jah, loomulikult on iga inimtegevus sh. raie loodusele kurnav, aga milleks seda siis veel täiendavalt kurnata.
Kändude juurimine ja majanduslik tasuvus. Aasta tagasi võis olla nii, et metsaomanik sai tavaliste raidmete eest kätte ~0€. Ehk siis varumiskulud olid nii suured, et müügituludest ei jäänud omanikule midagi. Üldjuhul siiski paar € jäi, aga ka nõudlus oli väike ja ega kõiki virnu polegi ära hakitud, mis kunagi tehti. Meil on Eestis seda tavalist võssi nii jõhkralt, et kändude juurimine ei ole seni veel eriti vajalikuks osutunud. Soomes on jah hakkepuidul kõrgem hind, sest neil on palju tsellutehaseid (on ka muid põhjuseid, aga ma ei saanud seda mainimata jätta). Ehk siis meie kasutame täna saeveskites tootmisjääke saeveski enda energiatarbe katteks. Samas saaks neid jääke väärindada tselluloosiks ja kasutada saeveskite energiatootmiseks odavamat küttepuitu ja raidmeid.
Ühesõnaga ei ole kändude juurimine Eestis olnud veel üldjoontes tasuv. Samuti on see ökoloogilises aspektis siiski ka päris koormav.

Kiire raha saamise mentaliteet ja RMK alapakkumised.
Üldiselt on meie laiuskraadidel metsa majandamine just kõige õigem sellel kiire raha saamise meetodil-ehk siis võimalikult suur lageraie. Jälgida tuleks seda, kui mets raiuda, siis kasvatataks asemele uus vähemalt sama hea mets. RMK uuendab eri viisidel umbes 80% oma lankidest. Ülejäänud on need langid, mida tõesti ei ole vaja uuendada (paadunud lepikud). See oleks riigi raha raiskamine ja samas ka veidi loodusvaenulik, kui me laseks riigimetsades tekkida ainult kahel-kolmel liigil. Metsa raiutakse ka teedest palju kaugemal, kui 200-300m. Lihtsalt sinna tavalised inimesed tavaliselt ei satu. Kaugematelt lankidelt ei tasu teinekord ka näiteks raidmeid välja tuua. RMKs teevad jah tööd vähempakkumiste võitjad. Samas neil on siiski ports erinevaid metsanduslikke nõudeid, mida tuleb järgida ning ka RMK teostab kontrolli.
Mina tahan, et riigimetsa oleks võimalikult efektiivselt majandatud.

No Eestis raiutakse ju peaaegu kaks korda rohkem kui Soomes või Rootsis ja nii juba 30 aastat. Või arvutasin valesti?

Aga ikka ei ole veel lage... Ma raiusin talvel oma isiklikku metsa, mille ostsin paari aasta eest riigi oksjonilt, kus müüdi veel omanikuta maid. Seal oli umbes 90ndatel tehtud lageraie. Ehk siis vähem kui 20 aastaga sain ma raiuda lepikut. Jah, see oleks saanud veel ka 10 aastat kasvada, aga mitte enam 20 aastat. Seega me võime paarikümne aasta jooksul teha ühel ruutkilomeetril kaks korda raiet.
Eks statistikaga on nagu on. Kirja lisas üks pilt sealt kuskilt Botnia lahe põhjapoolsetelt laiuskraadidelt. Seal on Skandinaaviamaadel väga suured metsamassiivid, aga mida edasi põhja poole, seda kehvemaks mets läheb. Pildil on näha ühte raielanki, kus võib aimata et need raiutud puud polnud just eriti suured. Ka taustal on näha kaasikut, mis oli antud paigas justkui väga kõrge ja sirge mets. Raiutakse ka seal põhjas, aga palju vähem ja pigem seisab seal mets väljaspool kasutust. See pole meie mõistes mingi majandusmets. Seega pindalaliselt sama mahu saamiseks tuleb meist põhja pool raiuda rohkem. Ehk siis meie saame keskmiselt võibolla 200tm/ha kohta ja soomlased ütleme siis näiteks 175tm/ha kohta. Sama koguse saamiseks raiutakse Soomes rohkem pindala.
Rootsi ulatub ju ka lõuna poole, aga seal on võrreldes riigi põhjaosaga ka rohkem põllumaad.

Jah, me raiume metsi intensiivselt, aga me saaksime raiuda veel intensiivsemalt ja ikka jätkusuutlikust hoida. Me ei saa oluliselt tõsta okaspuumetsade raiemahte, aga ma saaksime 2 korda tõsta lehtpuumetsade raiet.

[vanahalb]

Nujah, igaühel on metsast oma ettekujutus. Ükskord ammu, ei mäletagi enam millal, kutsuti Lõuna-Eestis seenele. See oli umbes Viljandimaa ja Valgamaa piiril. Minu jaoks tehti ikka täitsa arusaamatuid ettevalmistusi - kinnitopitud säärtega kummikud ja kapuutsidega ürbid ja vist olid isegi kaitseprillid. Kui seenepaika jõudsime, siis see oli sihuke koht, et ma vaatasin juba kirve järele - muidu metsa ei pääsegi. Ennast alusmetsast läbi rullides ja käpuli roomates sai korvid kuuseriisikaid täis. Ma joppisin ja mattisin veel mitu aega ja kutsusin Põhja-Eestisse seenele - et näitan, mismoodi seeni tuleb korjata. Tulidki , sõitsin autoga männimetsa , seal on hulgaliselt kvartalisiseseid vanu teid kus kunagi liikumised olid toimunud. Lubasin, et korjan praegult auto ukse vahelt korvi täis, ei hakka end istmelt püstigi ajama. Sai täis jah, männiriisikaid oli nii, et niida vikatiga. Selle peale hakati protseseerima, et see pole mingi mets, see on park. Mismoodi park? Mets ongi selline, Põhja-Eestis on taolisi männikuid sadade hektarite kaupa ja pole sel keegi aastakümneid neid hooldanud ega risu korjanud. Kui ülevalt mõni kuivanud oks kukub, siis karu tallab selle põrmuks ja metsaalune on alati puhas.
Kuigi peab mainima, et riigikaitse mõttes on selline Lõuna-Eesti roogandik, kuhu hunt ka ära eksib, parem

See on ka sant uudis, et Eestis hakkupuitu üle on. Mu kännuäri poolfabrikaadid kuivaksid vist seniajani metsa ääres virnas. Viimane talv oli küll anomaalia - tuttavad metsainimesed oleks äärepealt külma surnud. Graanuleid või pelleteid, mida automatiseeritult ahju ajada polevat saada - kogu toodang olevat läände müüdud ja puuhalgudega ei viitsita ahjuukse ees passida. Ma soovitasin küll, et tehke ise, Kuldses Bõrsis keegi just müüs pelletimasinat kuid eelistati äraootavale seisukohale jääda.

[allatah]

Metsast on jah inimestel väga erinevad ettekujutused. Nii, Eestis, kui ka väljaspool. Eks neid võpsikuid ja parkmetsa männikuid ole igas Eesti otsas, sõltub lihtsalt selle konkreetse paiga metsanduslikust ajaloost ja kus keegi on harjunud käima. Aga olin hiljuti ühe ökoloogiga metsas, kes vaatas ühte endisel karjamaal kasvavad ca. 50 aastast metsa ja ütles, et tema jaoks see veel mets ei ole. Kuskil aafrikas nimetatakse metsaks ilmselt ka sellist paika, mis oleks meie jaoks isegi pargina liiga hõre.

Möödunud talvel juhtus üle hulga aja esimest korda olukord, kus katlamajdel tekkis toormepuudus. Napilt jäi soojavarust küll kõikidesse linnadesse alles, aga osades katlamajades oli laovaru ikka väga väikeseks muutunud. Selle põhjus oli eelkõige see, et ei saanud materjali ladudest kätte. Masinatega sai minna vaid enamvähem sellistesse ladudesse, kuhu sai otse asfalteelt ja ladu oli kõval pinnasel. Kõik laod, mis olid kuskil põllul ja kuhu pidi mööda kruusateed sõitma, olid kuni jaanuari keskpaigani (enne külmade saabumist) täiesti ligipääsmatud juba alates sügisest. Kruusateid pandi üha rohkem ja rohkem rasketehnikale kinni ning ega kuskilt metsavahe laost või põllu pealt kuidagi rekkaga minema ei saa, kui miskised 4 kuud on ainult sadanud. Oma panuse andsid ka need õhukese asfaldikihiga endised kruusateed, mis on tolmuvabaks muudetud, aga millel kaob märjaga igasugune kandevõime ja mille parandus on võrreldes kruusateega praktiliselt võimatu.
Suuresti see olukord viis selleni, et küttepuu hinnad hakkasid samal ajal järsult tõusma. teine tegur küttepuidu hinnatõusus on see, et pidevalt on katlamajad saanud vähempakkumiste teel järgmise perioodi materjali hinda veelgi alla viia ja nüüd esimest korda tekkis puudujääk.
Puudujääk oli siis varumisprobleemide tõttu, aga mitte seepärast, et materjal oleks Eestist otsa saanud.

[vanahalb]

Jaaah, ökoloog on tark inimene.
Kunagisel talumaal, täiesti pärapõrgus asuval lahusmaatükil (toona heinamaa) tehti heinatööd viimati 1940 a. Rohkem pole sinna keegi ligi läinud. See, mis sinna 78 aastaga peale on kasvanud minuarust mets veel küll ei ole.
Seepärast vaatangi lageraieid alati suht hapu näoga, sest krt küll - pärast ei kasva selle koha peal oma 200 aastat mitte midagi.

[mart2]

... See, mis sinna 78 aastaga peale on kasvanud minuarust mets veel küll ei ole. ..

Aga mis asi see salapärane mets on? Millistele kriteeriumitele peab vastama, selleks et metsa nime kanda?

… Seepärast vaatangi lageraieid alati suht hapu näoga, sest krt küll - pärast ei kasva selle koha peal oma 200 aastat mitte midagi.

Sai mõni aasta tagasi 30-ndate keskel lageraidele tekkinud loodusliku uuendusena kasvanud mets (5kaske, 3kuuske ja 2haaba) maha võetud - Ia boniteet. Enne seda käisin aastaid kukeseeni ja tõmmuriisikaid korjamas. Polnudki mets?

Ise ei kasva metsa ainult tuhamäele ja karjääri - kuid isegi sinna saab inimese pingutusega metsa peale ennem kui 200 aastat möödas... http://polevkivikarjaariderekultiveerim ... gspot.com/
Mõni roheline peab metsaks ainult sellist pilti … https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Vees ... _LKA-l.jpg

[allatah]

... See, mis sinna 78 aastaga peale on kasvanud minuarust mets veel küll ei ole. ..

Aga mis asi see salapärane mets on? Millistele kriteeriumitele peab vastama, selleks et metsa nime kanda?

… Seepärast vaatangi lageraieid alati suht hapu näoga, sest krt küll - pärast ei kasva selle koha peal oma 200 aastat mitte midagi.

Sai mõni aasta tagasi 30-ndate keskel lageraidele tekkinud loodusliku uuendusena kasvanud mets (5kaske, 3kuuske ja 2haaba) maha võetud - Ia boniteet. Enne seda käisin aastaid kukeseeni ja tõmmuriisikaid korjamas. Polnudki mets?

Ise ei kasva metsa ainult tuhamäele ja karjääri - kuid isegi sinna saab inimese pingutusega metsa peale ennem kui 200 aastat möödas... http://polevkivikarjaariderekultiveerim ... gspot.com/
Mõni roheline peab metsaks ainult sellist pilti … https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Vees ... _LKA-l.jpg

Tihtilugu proovin oma metsandussektori välistelt tuttavatelt küsida, et mis see mets nende jaoks on.
Enamus tavaliste inimeste jaoks on mets täiskasvanud (raieküps) männik, kuusik või kaasik. Eelkõige männik, sest seal on kõige parem ringi jalutada. Kui on juba mingi kase-haava segamets, kus on tavaliselt all ka tihe alusmets, kus ei saa normaalselt ringi jalutada, siis see on juba mingi mõttetu võss.
Ka sellist täielikku lontsikut on Eestis palju. Kuigi linnainimesed ei saa sellistest "kehvadest" metsadest mingit visuaalset naudingut ega ka hingele kosutust (sääsed ajavad närvi ju) aitavad ka need metsad neil oma elujärge hoida. Neist metsadest saab ehitusmaterjali (kasest vineeri) ja muudest puudest igasugu ehitusdetaile ja mööbliosi. Kasest ja haavast saab ka tselluloosi ning kõigi osktest saab energiapuitu.

Ma arvan, et metsa definitsioonis tulebki mängu see mugavustegur. Inimene tahab minna metsa jalutama, aga see ei ole mugav. Osades metsades on tihe alusmets, kus ei saa jalutada. Keskealistes kuusikutes, mida ei ole harvendatud, on oksad nii tihedalt, et seal ei saa käia. Mõnes paigas, kus 10a eest oli lageraie, on selline võps, et sinna võiks linnainimesi viia nagu nendesse põgenemistubadesse, kust pead väljapääsu otsima. Oma mugavustsoonist väljatulemata ongi võimalik minna jalutama parki või äärmisel juhul täiskasvanud männikusse. Ja siis tundubki, et ei ole enam seda korralikku metsa, kus jalutada.

[teeline35]

Vanahalb kirjutas

Jaaah, ökoloog on tark inimene.
Kunagisel talumaal, täiesti pärapõrgus asuval lahusmaatükil (toona heinamaa) tehti heinatööd viimati 1940 a. Rohkem pole sinna keegi ligi läinud. See, mis sinna 78 aastaga peale on kasvanud minuarust mets veel küll ei ole.
Seepärast vaatangi lageraieid alati suht hapu näoga, sest krt küll - pärast ei kasva selle koha peal oma 200 aastat mitte midagi.

Tõesti missugune see mets siis olema peab, et nõudliku kaasfoorumlase maitsele vastaks?
Lasin 3 aastat tagasi maha võtta langi sellepärast, et kippus mädanema minema ning mis minu 74 aastase ema mäletamist mööda tema nooruspäevil täitsa paljas karjamaa olnud. Midagi siin ei klapi kas Austet Kaasfoorumlane demonstreerib siin oma rumalust või minu ema on vähemalt 200 aastat vanem! Viimane variant meeldiks mulle rohkem kuna annaks mullegi lootust üle kahesaja aasta vanaks elada!!!

[Kriku]

Kelle jaoks võsa, kelle jaoks noor mets.

Lageraielangi uuenemine sõltub suurel määral taasmetsastamisest. Kui uusi taimi peale ei istutata, siis toimub looduslik uuenemine looduslikus järjekorras (olenevalt kasvukohast paju, sarapuu, lepp jne) ning suured okaspuud tulevad tõesti sajanditega sisse.

Eesti metsa niiöelda loomulik seisund ilma inimese sekkumiseta peaks olema okaspuu enamusega segamets. Sellise koosluse tekkimine võtab tühja koha peale kindlasti üle 200 aasta. Jutt sellest, et 200 aasta pärast lageraielangil midagi ei kasva, on muidugi täielik jama.

[Jaanus2]

Oleneb muidugi ka kasvukohast. Pärnu "Waldhofi lagendikel", kus enne I MS suured raielangid olid, on täna jälle ilus männimets. Sinna ei istutanud keegi midagi, lihtsalt ei jõudnud nii suures mahus. Saaremaa karjamaad on metsastunud okslike mändidega, millest korralikku tarbepuud ei saa. Ja mõned tiheda rohukamaraga endised heinamaad on ka sellised, kuhu tõesti ei ole puid kasvanud, rohukamar on nii tihe.

[Saunik]

kuidas siinsed metsaspetsidest foorumlased kommenteerivad koogelmoogeli timelaps-i pilti?
minu silma järgi on viimaste aastate raietempo väga suur. ma mõõtnud muidugi pole, aga silma järgi peaks
paarikümne aastaga platsi täitsa lagedaks saama.

Pidin juba hakkama suurt romaani kokku panema, aga õnneks leidsin sellise blogipostituse:https://rmk.ee/metsa-majandamine/loodus ... oputu-vaev .Siin on küll juttu ainult riigimetsast kuid üks põhimõte kehtib siiski kõigis meie metsades: kui lageraielanki põlluks ei muudeta või ei asfalteerita, siis kasvab ta üsna kiiresti jälle puittaimi täis, inimene saab lihtsalt veidi liike valida. Metsanduskaugele inimesel ehk veidi keerukas lugemine, aga soovitan kindlasti lõpuni mõttega läbi lugeda.

[Kriku]

Oleneb muidugi ka kasvukohast. Pärnu "Waldhofi lagendikel", kus enne I MS suured raielangid olid, on täna jälle ilus männimets.

Jah, mänd on kuivas liivases kasvukohas (nõmmedel), kus sarapuu, paju ja lepp vohama ei hakka, ka esimesena levivate liikide hulgas. Minu eelnev jutt käis rohkem kuuse kohta. Mänd tahab valgust, aga kuusk levib tüüpiliselt lehtpuude alusmetsas ja hakkab lõpuks neid endid varjutama.

[vanahalb]

Tõesti missugune see mets siis olema peab, et nõudliku kaasfoorumlase maitsele vastaks?
Lasin 3 aastat tagasi maha võtta langi sellepärast, et kippus mädanema minema ning mis minu 74 aastase ema mäletamist mööda tema nooruspäevil täitsa paljas karjamaa olnud. Midagi siin ei klapi kas Austet Kaasfoorumlane demonstreerib siin oma rumalust või minu ema on vähemalt 200 aastat vanem! Viimane variant meeldiks mulle rohkem kuna annaks mullegi lootust üle kahesaja aasta vanaks elada!!!

Mets on selline kooslus kus kasvavad erinevad ja erinevas vanuses puud. Seal võivad olla nii Põhjasõjaaegsed kadakad või tammed kui ka alles äsja tärganud puud. Metsa muudabki metsaks liigirohkus. Inimene saab seda teadlikult suunata aga kui lihtsalt lasta loodusel omas tempos kasvada lähebki 200 aastat enne kui midagi metsa sarnast tekib. See ei tähenda, et lageraielangile 200 aastaga midagi ei kasva - kasvab küll kuid mitte mets.
See 78 aastane vana heinamaa, millest kirjutasin, meenutabki kõige rohkem akf mart2 pildile jäänud Abruka veesilma. Läheb veel 100 aastat, võtavad juba okaspuud võimust ja lepavõsa jääb vähemaks. See viimane jõuab selle ajaga 3 korda ära mädaneda ja uuesti peale kasvada.
Puud kasvavad ju erineva kiirusega. Kunagises kodutalus on ca pool hektarit selget õuemaad + aiatagune ja seal kasvab igasuguseid asju. Vanamees istutas kuuseheki, siis läks hoogu ja pani neid taimi igale poole mujale samuti. Vanade fotode järgi hinnates umbes 80-aastased kuused ja kui nad metsas kasvaks, võinuks juba ammu julgelt sae sisse lüüa. Torm on mõne pikali lükanud ja seest mädad mis mädad. Ma ise tassisin umbes 10-aastasena metsast väikeseid mände ja pistsin mulda. Mõned läksid kasvama , mõned mitte (näiteks kuuseheki alla mändi istutada pole hea mõte ) Seega siis nii 40 aastased männid . Kui peale vaadata, siis midagi nagu oleks kuid laevamasti tegemiseks peaks veel 100 aastat kasvada laskma. Vanaisa olla paar tamme istutanud , 100-120 aastat siis vanad hinnanguliselt ja inimesega võrreldes nagu 30-aastased. Kask ei taha ka mingeid äramädanemise märke näidata. Haab (krt teab millest ja mitu aastat peale minu sündi kasvama hakkas) kukub varsti ise vanadusest ümber ja pappel, rsk, kasvab samuti sama kiirelt kui bambus.

Akf-d kes karjamaadele 70 aastaga kasvanud metsadest või lageraielangilt lõigatud lepast räägivad on teemaks võtnud kultuurmaastiku või halvemal juhul energiavõsa. Niimoodi võib teha muidugi, et põllule üheliigilised istikud ja sinna kasvab siis kuusik või männik. Võib juba jõulukuuse vanuses maha raiuda nagu Hollandis või Taanis tehakse ja võib lasta palgiks kasvada. See mida ma metsanduseks pean, on korralik nikerdamine puude vahel, sest ühte tuleks säästa ja teist eest raiuda, et valgust lisaks saaks ja mõni õigesse kohta kasvama hakanud puu jääbki sinna mitmeks inimpõlveks.
Kui lageraie teha, siis pigem juba Soome moodi, et kännud ka minema, kõik siledaks ja siis pole põhimõttelist vahet et kas kasvatada kartulit või mändi. Kartuliga saab lihtsalt sagedamini saaki koristada.
Mina hindan Lahemaa metsasid, sest seal üldiselt ei laamendatud, rahanälg kõri pitsitamas. Nüüd muidugi teeb RMK tuima näoga ka lageraiet ja need kohad ongi 200 aastat ajateljel tagasi paisatud.

Ma säästan teid ja ei hakka rääkima 1000-aastastest rannikusekvoiadest. Aga kust te tammepuud saate kui karjamaa iga 75 aasta tagant tühjaks raiute

[diesel]

lugesin pinnapealselt seda rmk "blogi". minu meelest sama "kõik rahaks ja ruttu" mentaliteet nagu ikka meil kombeks on.
aga paluks märku anda kui keegi seda timelaps-i ikka päriselt vaadanud on.
minu silma järgi on asi väga nutune. ja ilus graafik ning ladus kantseliit ei ole veel nägemist korrigeerinud.
ise ma muidugi metsast suurt mõmmigi ei tea. mõned tükid ikka on ja lõikan vajaduse järgi, nii nagu isa ja vanaisa ja vanemad põlvedki tegid.

[taara]

Mis timelaps?

[diesel]

https://earthengine.google.com/timelapse/