Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[erick]

Ilmselt pole õiglane seda niimoodi võrrelda. USAd ju huvitab lisaks Eestile veel terves ülejäänud maailmas ka dominantse jõu positsiooni säilitamine. 3,58% kaitse-eelarve käiks Eestile selgelt üle jõu praegu.

Minu teada on EKV terve oma eksistentsi vältel keskendunud Venemaalt tuleneva ohu tõrjumisse, välismissioonide võimekus on lihtsalt kogemuste omandamiseks, liitlastega koos töötamise harjutamiseks ja nende hea tahte kasvatamiseks Eesti osas.

Tema arusaama järgi on vähemalt Terrase KVJ-ajal arendatud ekspeditsiooniarmeed.

Teatud nurga alt see ilmselt vastab tõele (et missioonidel liitlastele positiivselt silma paista ongi vaja sinna panustada), aga siin lähevad muna ja kana segamini. Ekspeditsioonivõimekuse üles ehitamine oli lihtsalt üks arengufaas, mille eesmärk ongi jõuda olukorda, kus meil on tugevad, pühendunud liitlased ja lahingus karastunud kõrgete kutseoskustega sõjaväelased. See on nagu loogiline samm enne efektiivse totaalkaitsele suunatud armee üles ehitamist.

[aj1972]

Ilmselt pole õiglane seda niimoodi võrrelda. USAd ju huvitab lisaks Eestile veel terves ülejäänud maailmas ka dominantse jõu positsiooni säilitamine. 3,58% kaitse-eelarve käiks Eestile selgelt üle jõu praegu.

Ma arvan,et ei ole mõtet kohe öelda "Käib selgelt üle jõu" , vaid me ei soovi sellist valikut teha näiteks oleks 2018 eelarve tõus külmutatud võrreldes eelmise aastaga siis oleks see aasta kaitsekulud 4 % SKT-st. Ei väida,et see oleks lihtne näiteks pensionitõus ära jätta jne. aga see ei oleks üle jõu käiv

[Kriku]

me ei soovi sellist valikut teha

Riigikogu ei soovi. Rahva arvamuse küsimiseni pole asi veel jõudnud. Kui Kunnase kirjutisi vaadata, siis tõenäoliselt võib jõuda.

[HeiniR]

http://media.kuku.ee/nadalategija/nadal ... 180216.mp3

Vseviov räägib uuest arengukavast.

[tommy]

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/l ... d=81143877

[nimetu]

Tema arusaama järgi on vähemalt Terrase KVJ-ajal arendatud ekspeditsiooniarmeed.

Mis on tegelikult vale. Vaadata võib kasvõi Terrase ajal tehtud hankeid: täiendav arv Pasisid, suur kogus Javeline, uuem Mistrali moon, C-90 tankitõrje relvad jne. Missioonil pole selle täiendava hulga relvadega eriti midagi teha, kõik vajalik oleks ju juba olemas.

[Kriku]

Kõrgemad ohvitserid erus moodustavad organiseeritud survegrupi?

Endiste kindralite selts tõttab lappima riigikaitse puudusi.

Endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots: „Kaitseministeeriumis on väga vähe sõjalist kompetentsust. Võiks rohkem kuulata professionaale.”

Möödunud aasta mais kogunesid endised Eesti kaitseväe kõrgemad ohvitserid ehk erukindralid ja mereväe admiral esimest korda kaitsepoliitikat ja muid maailma asju arutama. Senistel kohtumistel on tehtud ettekandeid rahvusvahelisest olukorrast ja arutatud Eesti kaitsepoliitikat. Räägitud on Süüria sõja taustast, Ukraina sündmustest, Venemaa õppusest Zapad ja Valgevenest, kuid näiteks järgmisel kohtumisel on kavas rääkida Balti riikide ühishangete ajaloost ja sellest, miks ei saa seda nimetada edulooks.

Panen praegu siia, eks hiljem või ümber tõsta. Kas keegi jagaks kogu teksti või polegi seal suurt rohkem midagi?

[Kriku]

Lõviosa riigikaitsest lahingumasinatele? Mõned numbrid kaitseväe arendamisest.
Siim Toomik
Staabiveebel, kaitseväe peastaap

Viimaste nädalate hoogne arutelu Eesti riigikaitse võimaluste, vajaduste ja tehtud valikute õigsuse üle on olnud huvitav jälgida. Avatud ja argumenteeritud arutelu on kahtlemata väärtus omaette, mida tasub vaid soodustada.

Kuid käimasoleva debati jooksul on esitatud mitmeid argumente, mis vajaksid pikemat lahtiselgitamist. Peatun neist eelkõige kahele. Esiteks, et kaitseväe käesoleva kümnendi areng on keskendunud põhiliselt Scoutspataljoni taktikalise grupi arendamisele ja teine väide puudutab sõjaliste kulutuste osakaalu kaitse-eelarvest.

Seega, kui kõik tegurid kokku võtta ja ühele kaalukausile asetada elukutseline Scoutspataljon ning teisele veokitel reservpataljon on vahe umbkaudu 3,5 korda. Nõnda palju on üks teisest kallim.

Esmapilgul võib tunduda 23% kaitse-eelarvest märkimisväärselt suure osana ning ahvatleva kohana, kust leida vahendeid täiendavate sõjaliste üksuste loomiseks. Ja nii ongi, siit osast leiti peale kärpeid mitmete protsentide kaupa vahendeid sõjalise struktuuri kasvatamiseks. Enne kaitseväe uut arengukava moodustasid mittesõjalised kulutused 31,1%. Eesmärk mille suunas uus arengukava sihi seadis oli seda osa märgatavalt vähendada ja jõuda välja 23%.

Täistekst vabalt kättesaadav, "Sõduri" artikkel.

[Viiskümmend]

Ehk mitte halvad ostud ega valede võimete arendamine või kellegi eelisarendamine kaitseväe sees, vaid just mittesõjalised kulutused söövad Eesti kaitseeelarvet kõige aplamalt! Kuidas seda roostet pidurdada?

[TTA]

Ehk mitte halvad ostud ega valede võimete arendamine või kellegi eelisarendamine kaitseväe sees, vaid just mittesõjalised kulutused söövad Eesti kaitseeelarvet kõige aplamalt! Kuidas seda roostet pidurdada?

Kuule sa artiklit ikka lugesid?

Ülejäänud 23 % ei olnud maksumusmudelitega seotud. Osalt on tegemist kuludega, mida tuleb teha sõltumata sellest, millist väge Eesti arendab ning osalt on tegemist kuludega, mis küll on kaudselt seotud sõjalise võime loomise ja ülalpidamisega, kuid ei ole maksumusmudelitega arvestatud.

Mitteseotud kulud jagunesid järgmiselt:
- rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide kulu;
- Kaitseliidu kulu;
- NATO jt organisatsioonide liikmemaksud;
- teadus ja arendustegevus;
- kaitsetööstuse arendamine;
- riigikaitseõpetus koolides;
- kaitseväelaste pensionid;
- ajateenijate toetus;
- Küberkaitsekeskuse kulu;
- Kaitseväe Ühendatud Õppeastuste ja Balti kaitsekolledži kulu;
- strateegiline sidevõrk;
- valveteenus;
- ja veel ligemale viiskümmend ülaltooduga sarnast tegevust.

Mida sa siin roosteks pead? Palun ütle mida meil vaja pole? Mõtle natuke enne kui ütled ka...

[Martin Peeter]

Ilmselt pole õiglane seda niimoodi võrrelda. USAd ju huvitab lisaks Eestile veel terves ülejäänud maailmas ka dominantse jõu positsiooni säilitamine. 3,58% kaitse-eelarve käiks Eestile selgelt üle jõu praegu.

1. On vägagi õiglane. USA eksistentsi ei ohusta keegi ja ta liidrid on korduvalt väljendanud, et ei soovi oma riiki näha "maailma politseinikuna". Ei ole küsimust, kummal on rohkem kaotada, eriti olukorras, kus meie suhteliselt vaene, kuid agressiivne naaber kulutab üle 5%. Probleem on pigem selles, et Eesti poliiteliit soovib populaarsete otsustega võimu ja ei näe iseseisva enesekaitsevõime tugevdamisel suurt mõtet, sest Venemaa on nagunii tugevam. Mistõttu püütakse kaitsekulude suurust hoida väljaspool sisepoliitilist debatti. Selles mõttes on eruohvitseride initsiatiiv tervitatav.
2. 3,5-4 % SKT-st kaitsekuludeks on Eestile võimetekohane. Kõige lihtsam on selleks lasta eelarve kuni 3%-sse defitsiiti SKTst. USA ainuüksi föderaaleelarve defitsiit on kudagil 3,5 % SKTst. Mitte midagi ei juhtu, mõned "tubli tüdruku kiitused" Brüsselist jäävad saamata.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Endiste kindralite selts tõttab lappima riigikaitse puudusi
Mihkel Tamm
mihkel.tamm@epl.ee

Endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots: „Kaitseministeeriumis on väga vähe sõjalist kompetentsust. Võiks rohkem kuulata professionaale.”

Möödunud aasta mais kogunesid endised Eesti kaitseväe kõrgemad ohvitserid ehk erukindralid ja mereväe admiral esimest korda kaitsepoliitikat ja muid maailma asju arutama. Senistel kohtumistel on tehtud ettekandeid rahvusvahelisest olukorrast ja arutatud Eesti kaitsepoliitikat. Räägitud on Süüria sõja taustast, Ukraina sündmustest, Venemaa õppusest Zapad ja Valgevenest, kuid näiteks järgmisel kohtumisel on kavas rääkida Balti riikide ühishangete ajaloost ja sellest, miks ei saa seda nimetada edulooks.

Kõrgemate ohvitseride koosoleku kokku kutsunud endine kaitseväe juhataja Johannes Kert sõnas, et selline kokkusaamise vorm valiti Soome eeskujul, kus endised kõrgemad ohvitserid samuti pärast teenistuse lõppu aktiivselt suhtlevad. „See on ühelt poolt sotsiaalne kooslus, kuid teisalt ka kindlasti eksperdikooslus,” märkis ta.
Koosolekutele on kutsutud kõik elus olevad erukindralid ja admiral, kes on Kerdi sõnul oma ettevalmistuse ja kogemuse kaudu strateegilised mõtlejad.
„Tundes neid inimesi isiklikult tean, et nad on pühendunud Eesti patrioodid. Enamik neist on andnud oma paremad aastad Eesti kaitseväe ülesehitamisele tingimustes, mis ei ole praegustega kuidagi võrreldavad. Loodan, et meil õnnestub häälestuda konstruktiivselt ja edasiviivalt edaspidiseks dialoogiks nii omavahel, kolleegidega kaitseväest, ühiskonnaga kui ka vajaduse korral rahvusvaheliselt. Pean tähtsaks mainida, et arutades julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikat selles formaadis distantseerib kõrgemate eru- ja reservohvitseride koosolek ennast erakonnapoliitikast,” sõnas Kert.
„Idee sellisest kogust on aastaid elanud ja me tegime selle lihtsalt teoks. Mitmed ohvitserid on tulnud NATO-st tagasi ning olid valmis jagama oma kogemusi ja vahetama mõtteid. Meil pole põhimõtteliselt midagi ka kellelegi nõu andmise vastu, kui seda küsitakse. Aga nõu saab anda neile, kes nõu ootavad ja küsivad,” lisas Kert.

Laaneots on terav
Märksa teravamalt käsitles sama teemat teine endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots. Tema arvates on endistel kõrgetel ohvitseridel palju kogemusi ja teadmisi, mida praegu kaitsepoliitikat kujundades ära ei kasutata.
„Meil on reservis ja erus palju kindraleid ja kolonele, kellega koos alustasime enam kui 26 aastat tagasi Eesti riigikaitse nullist ülesehitamist. Enamik neist on täiesti tööjõulised, kuid praegu nii kaitseministeeriumi kui ka kaitseväe peastaabi poolt rakendamata ja tekib küsimus, miks seda suurte teadmise ja kogemustega meeskonda, kes on mitukümmend aastat olnud kaitseväes tippametikohtadel, ei võiks paremini rakendada. Need mehed lõid läbi hädade ja tihti ka poliitpopulistide vastuseisust hoolimata Eesti riigikaitse. Mis puutub kaitseministeeriumi noormehi ja naisi ning nende tegemisi, siis kahjuks on seal väga vähe sõjalist kompetentsust, eriti strateegia ja operatiivvaldkonnas. Kaitseministeerium ja peastaap võiksid professionaale rohkem kaasata ja kuulata,” kritiseeris Laaneots. Peamiselt pidas ta silmas territoriaalkaitse kontseptsioonist loobumist ja kahel brigaadil põhinevat riigikaitset.
Laaneots meenutas, et ka Laidoneri ajal loodi sõjanõukogu, milles osalesid kõrgemad eruohvitserid ja mis oli nõuandev organ. Ühtlasi rõhutas Laaneots pärast iga lauset, et erukindralite kogunemise taga ei ole mingi vandenõu ega põrandaalune liikumine ja sellest ei saa algust riigipööre. „Kui keegi kardab vandenõud, siis kinnitan, et meie kogunemiste taga ei ole mitte midagi sellist,” märkis Laaneots.

Ei kuulata
„Praegu ei otsita kõrgemate ohvitseridega mingitki koostööd. Hoitakse eemale nagu tulest, selle asemel et meid kuulata. Tahaksime klubisse kaasata ka kaitseministeeriumi tippametnikud. Neil tsivilistidel oleks väga kasulik käia sellistel koosolekutel ja kuulda, mida kindralid asjast arvavad. Olen teinud mitu korda ettepanekuid, et meid võiks kaasata, aga selle peale pole mingit tagasisidet tulnud. Miks mitte kasutada inimesi, kes on kogenud ja teavad, kuidas nullist kaitseväe ehitamine käis? Paljudel on ka suuremad teadmised relvajõudude kohta kui peastaabis. Meil süda valutab selle pärast, mis toimub riigikaitses,” märkis Laaneots.
Johannes Kert kinnitas, et endiste kõrgemate ohvitseride avalikud sõnavõtud ei laiene kõikidele koosolekul osalenutele.
„Kõigil koosolekul käivatel inimestel on kindlasti isiklikud vaated. Juhul kui soovitakse öelda midagi kõrgemate pensioneerunud ohvitseride nimel, siis koostatakse vastav pressiteade ja kirjutatakse vastavalt ka alla,” ütles Kert.

20. veebruaril on eru- ja reservkindralid ning admiral kutsutud esimesele kohtumisele kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase juurde.
„Dialoog kaitseväe juhtkonnaga võib sisaldada ka kriitikat, aga see ei peaks olema avalik, vaid kolleegide dialoog omavahel. Esimesel kohtumisel pigem kuulame, mida kaitseväe juhtidel öelda on, ja ma loodan, et see on pigem ametivendlusest ja kollegiaalsusest juhinduv kohtumine. Me keskendume sellele, mida selline ühendus võiks tulevikus kaitseväe heaks teha ja kuidas see võiks olla organiseeritud. Kindlasti väljendatakse ka oma arvamust, aga mina olen huvitatud, et neid koosolekuid toimuks ikka rohkem, et nende toimumine muutuks rutiiniks, mitte ei jääks esimene kohtumine ka viimaseks,” lisas Kert.


Kõrgemad eru- ja reservohvitserid
Johannes Kert ega Ants Laaneots ei soostunud nimetama, kes endistest kõrgetest ohvitseridest on senistel kohtumistel käinud, kuid kinnitasid, et ühendust on otsitud kõigi elus olevate kõrgemate eru- ja reservohvitseridega. Kaitseväe avalike suhete osakonna andmeil on erus ja reservis olevaid kõrgemaid ohvitsere kümme.
Reservteenistuses on praeguse seisuga:
- kindralleitnant Johannes Kert
- kindralmajor Neeme Väli
- brigaadikindral Peeter Hoppe
- brigaadikindral Alar Laneman
- brigaadikindral Urmas Roosimägi
Kindral Ants Laaneots, kindralmajor Vello Loemaa ja viitseadmiral Tarmo Kõuts on erus ning erukindralmajorid Harry Hein ja Valeri Saar on teenistuses kaitseväe juhataja nõunikena.

[Martin Peeter]

EPL võiks oma vea ära parandada. Erukindral ei ole endine kindral.

[Viiskümmend]

TTA

Viidatud artikkel (väga hea ja tasakaalukas) ütleb ise, et mittesõjaliste kulutuste optimeerimine ongi see koht, mille abil on võimalik tänaseid sõjalisi võimelünki vähendada.

... ja kokkuvõttes asub üks täiesti töötav "punane marker" ju ka riigikaitsekomisjoni enda sahtlis, et miks on osadel selle liikmetel vaja veel neid uusi revolutsioonilisi quasikomisjone/kogusid teha, ei saa üldse aru.

[TTA]

TTA

Viidatud artikkel (väga hea ja tasakaalukas) ütleb ise, et mittesõjaliste kulutuste optimeerimine ongi see koht, mille abil on võimalik tänaseid sõjalisi võimelünki vähendada.

.... ja kokkuvõttes asub üks täiesti töötav "punane marker" ju ka riigikaitsekomisjoni enda sahtlis, et miks on osadel selle liimetel vaja veel neid uusi revolutsioonilisi quasikomisjone teha, ei saa aru.

Ütleb ka seda, et seda on juba tehtud. Sinu postitusest jääb mulje nagu see 23% oleks veel vaja kogu täiega optimeerida kui "rooste". Aga vaadates millest see 23% koosneb siis see suuresti on ju vundament millele meie sõjaline võime üldse ehitatud on. Sõjaväeline haridus, IT&side, liitlased, riigikaitseõpetus, arendamine jne, rääkimata kaitseliidust. Võib öelda et teadus ja arendustegevus ja kaitsetööstuse arendamine on mõttetu, ostame parem sisse. Ma ei tea, võibolla see ongi see viimane koht kust lõigata? Sisse ostetud kraam on samas aga kallim reeglina, ja sellega ei tõsta oma enda organisatsiooni kogemus ja teadmispagasit.