www.militaar.net

Eesti maa peal on ka päris suur hulk väiksemat sorti ratastraktoreid, millele saab igasugu haagiseid külge panna. Kiiruselt küll aeglasemad aga see eest väga hea läbivusega. Konflikti korral sobivad ka need rindelähedaseks transpordiks.

Rootsis oli külma sõja ajal kasutusel selline jalaväe "motoriseerimine", et kõige ees sõitis rekvireeritud traktor käruga, kastis oli rühma varustus, käru küljes oli selline harudega pikk ohelik, kus igast harust hoidis kinni jalgrattur. Sellise rootsi armeerattaga, nagu ka meile neid saadeti (samasuguste ratastega tegid rummu vangid ka "jalgrattamatkasid"). Tundub, et talvel oleks mehed nendel Rootsi armeesuuskadel seal sabas sõitnud. Või pannvaageni sabas, kui ratastraka enam lumes ei liikunud.

Nii sai mõõduka kiirusega liikuda, ilma et mehed end liigselt väsitaks. Stokis Rootsi KJ muusemus on vastav makett isegi vaadata. Rootsi vanakraam, kuigi aastakümneid vana ja vananenud, paistab silma suure läbimõeldusega, neil oli eraldi uurimisasutus lausa, mis uuris, milline varustus on reservile kõige mõttekam.

Pinnasel ja lumel võib traktori taha ka plaadi panna. Vanasti korjati niiviisi kive põllult. Plaat võib olla nii paks plekk kui ükskõik mis muu piisavalt vastupidav material. Talvel sobib ka present.

Tegelikult saab nii veoki kui auto kui traktori taha teha üks kõik millest lohisti: langetatud ja laasimata puutüved alla, siduda omavahel kokku nööriga ja peale midagi katteks. Mehed mahuvad kasti ja lohistile saab varustuse visata. Hädapärast saab ka nii väiksemaid vahemaid liikuda.

Rootsi rataste ja suuskadega on ammu ühel pool - laiali tassitud või ära visatud. Samamoodi visati rootsi telkmantlid, need kolmnurksed, lihtsalt minema, sest mädanesid ära - kasutada ei osatud nimelt. Tegelikult olid väga head asjad, lihtsalt selle rootsi varustuse kasutamise koolitusega inimesed ei olnud need, kes seda kama kasutama hakkasid ja ei liikunud rootslaste õpetussõnad allüksusteni ka mitte kuidagi.. See siis KV kogemuse pealt, aga KLis sama asi.

Senikaua kuniks jätkub sõiduautosid, pole suuremat muret rindelähedase transpordiga. Lihtsalt asi on selles, et see tuleb vabatahtlike arvelt, lisaks nende 12 eurile ja 48-le tunnile aastas. Riviveokad on tore asi, kui nad on korras ja ei lagune, saab rahu ajal adminkorras malevast põllule tiksuda, aga muuks nad sõjaolukorras enam ei kõlba. Meil lihtsalt nii vähe sügavust, et kõik veoautod hakkavad tõmbama liigset tähelepanu õhust, mis lõpeb üpris tõenäoliselt mõne toreda kaudtulelöögiga. Seistes sa veel peidad oma viietonnise kuhugi ilusti ära, aga rühma ainukese transpordivahendina kasutades pole asi nii roosiline.
Venelastel Zile, Gaze, Kraze jms veoautosid tõesti nii vähe on, et sõidavad buhankadega? Pole vist raske aru saada, miks veoautod rindepiirkonnas ei liigu ja seda kummalgi poolel..

Täpselt sama võib Süüria kodusõjas näha. Olgu, seal võib asi olla ka selles, et veoautosid pole võtta, aga kindlasti mitte ainult. Türgil on SDF alade vastu täielik õhuülekaal, aga ometi ei ole nad juurdevedu Eufrati äärde siiamaani piisavalt häirida suutnud, et SDF kasvõi jõe läänekaldaltki lõplikult välja süüa.

Venelastel Zile, Gaze, Kraze jms veoautosid tõesti nii vähe on, et sõidavad buhankadega? Pole vist raske aru saada, miks veoautod rindepiirkonnas ei liigu ja seda kummalgi poolel..

Eks nad ikka liigu veokatega ka, lihtsalt HIMARSid ja asjad on ära võtnud soovi sõita kolonnidena, päriselus max transpordirühm (3 autot) korraga või päris ühekaupa (et ei tekiks tasuvat sihtmärki).

Lihtsalt varustusvajadus on kole suur, et vaevalt tonni vedava buhhankaga veoautosid asendab. Näiteks vedelkütus soomukitele, suurtükiväe laskemoon jne.

Hajutatud järelveos midagi väga uut ju ei ole, Vietnami sõjas oli olemas Ho Chi Minh Trail, kus pilusilmad jalgratastega moona vedasid ja ameeriklased seepeale B-52-dega dzunglit kündsid. Meil oleks küsimus pigem selles, kust võtta selle kordamiseks inimjõudu, rattad jõuaks osta - kui iga ants suudab jalgrattal hunnik kraami peal, ehk 50 kg ööga vedada.

peaasi et me nüüd jalgrattaid ei hakkaks ostma

Panevad ehk mingi maksu nendele kondiauru masinatele

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Jaan, 2025 11:41

Venelastel Zile, Gaze, Kraze jms veoautosid tõesti nii vähe on, et sõidavad buhankadega? Pole vist raske aru saada, miks veoautod rindepiirkonnas ei liigu ja seda kummalgi poolel..

Eks nad ikka liigu veokatega ka, lihtsalt HIMARSid ja asjad on ära võtnud soovi sõita kolonnidena, päriselus max transpordirühm (3 autot) korraga või päris ühekaupa (et ei tekiks tasuvat sihtmärki).

On kordi, kus ei tasuks sõna võtta, kui ikka mitte mütsigi ei tea või ei saa aru, mis on rindepiirkond ja kuidas Eesti territooriumi olematu sügavus sellesse suhestub.
Jah, 50+ km rindejoonest liiguvad tõenäoliselt venelastel veoautod. Ukrainlastel korruta see vahemaa kahe-kolmega vähemalt. Kuidas nüüd Eestis oma rohelistega veokatega sõitmine meeldiks? Mina kavatsen sõita kõige muuga kui rohelise veokaga.

mongol kirjutas: ↑09 Jaan, 2025 19:10 On kordi, kus ei tasuks sõna võtta, kui ikka mitte mütsigi ei tea või ei saa aru
Jah, 50+ km rindejoonest liiguvad tõenäoliselt venelastel veoautod. Ukrainlastel korruta see vahemaa kahe-kolmega vähemalt.

Nagu sa ise kenast ütlesid… ei maksaks sina võtta, kui mitte mütsigi logistikast või varude rindepiirkonda toimetamisest, või kuidas ja kaugele ja millega see UKR/RUS toimub, ei tea või aru ei saa

Kapten Trumm ei öelnud tegelikult midagi valesti. Varud liiguvad eesliinil olevate üksusteni eelistatult hajutatult, jutt veoautodest RUS 50+ km rindejoonest ja UKR puhul, nagu sa mainid 100-150km…

Just, liiguvad hajutatult, täiesti õige. Rindepiirkond saab olema aga kogu Eesti ja tindiga veokite saatus saab olema väga ruttu kas hävinemine või jäetakse nad lihtsalt maha, sest maakaitsjatele on elu armsam kui tabelsõiduk.
Kui nad seal tõesti rinde lähistel regulaarselt veokatega püristavad, siis tunnistan, ei ole tõesti näinud. Mu järeldused on sealnähtust tehtud, vabandan võhiklikkuse eest.

Miks peaks maakaitse ain läänemaal oma viietonnisest loobuma, kui lahingud käivad värska-sillamäe joonel?
Ma julgen oma logistilises võhiklikusses arvata, et nii akf mongolil, kui akf marksmanil on õigus, nad lihtsalt räägivad erinevatest operatsioonilogistika etappidest - on kolm vahet, kas varustada kaitse ettevalmistusi, ründavat väekoondist või pmst I MS stiilis positsioonisõda pidavaid osapooli totaalse drooninduse tingimustes. Keskkond paratamatult defineerib piirangud.

Iseasi kui tõenäoliselt me samas võtmes sõdima hakkame, nagu UA seda praegu teeb - mina julgen küll väita, et juba järgmine sõda saab olema teistsugune (vt näiteks, mis sai Armeenia ja Aserbaidžaani madinas imerelvama esinenenud Bayraktarist). Ning mida suurema ajaaakna meile UA praegu võidab, seda rohkem me UA tänsasest kogemusest kõrvale kaldume, ükskõik kui aktuaalne või isiklik see täna kellelgi on.

Absoluutselt nõus. Mu irooniline (vastu)märkus oli pigem sellest tingitud nagu ei liiguks RUS logistika “rohelistel tendiga veokatel” lähemal, kui 50km eesliinist ja UKR 100-150km. Millega need armee varud teie arust rindele siis liiguvad madalamate ešelonide logistikaüksuste poolt? Aiakärude ja kanistritega käeotsas alates turvalises sügavuses olevast raudteejaamast?
Ja kas on vahet, kas kütus mech pataljoni KPA-sse, rinde taha kütuse-varustuse punkti, või “karusselli” juurde tuleb rohelise või valge paagiga? Kui ma tean, et see üksus seal on, et ta peab tankima ja seega on ka “valge tendiga tsistern” legit sihtmärk. Lasevad mõlemad pooled. Laseks isegi.

Just ni ongi - kui viitsiks mõelda ja lugeda, siis minu jutt käib rindelähedasest transpordist. Rakvere-Tartu joonel oleva rinde puhul on Virtsus okei olla tõesti oma viietonnisega. Tallinnas mitte.
Aga masinate värvus mängib täna juba väga olulist rolli. Oma rohelised konnad võib julgelt maxima või lidli reklaamplagudega katta, näiteks.

Trumm: Oled sa ehk kokku arvutanud, kui palju varustust on jalaväerühmal, mida turjal ei sikutata? Mõtlen kilogrammides? Nädalaks?
Kui sa selle kokku lööd, siis ehk selgub ka nende odavate 4x4 ja kukil tassimiste perspektiiv.
Maakaitsel on veokaid (kas suuri, on iseasi) vaja juba seepärast, et vastutusalad saavad üksuse kohta olema tohutud ja pole lootustki seal jala kõmpida.

Aga mis need suured asjad siis ühel maakaitse jalavärühmal peaksid olema, mida ainult veokaga saab vedada? Ütlen ausalt, et telki ei kasuta me teadlikult juba tükk aega. Moon ja igapäeva olme mahub meil kenasti väikestele masinatele.
Reaalselt kasutame täna isiklikke masinaid ja asi toimib oluliselt paremini kui 1 veokaga - mugavam, kiirem, varitsusse sattudes suudame (ka harjutame) kiiremini reageerida, oleme rohkem hajutatud jne. Muide, üks oluline asi tavasõidukite puhul on see, et võitlejad on soojas ruumis, võimalus laadida telefone ja muid seadmeid.

Chupacabra: Kõik sinu argumendid räägivad just pikap kasuks.

+1. Selgelt on näha, kes seda taktikat juba viljelevad ja kes mitte. Meie üksusel on see toimiv ja läbiproovitud taktika.

Sakamoto: Viimane Kevadtorm seda sinu postitus tõestaski.

+1. Me oleks häda pärast saanud mingi rühma tendi, aga loobusime, sest korraldasime ise oma elu paremini ja mugavamalt, mis kokkuvõttes töötab paremini.

davidsoniharald: Palun tee katse ja jaga katse tulemusi meiega.

Oleme sedasi tegutsenud juba mitmel korral, sh suurüritustel ja siiani positiivne.

Chupacabra: Palju õnne värske automaksu puhul. Lisaks sellele, et te oma raha eest olete autod ja ATVd soetanud, nüüd hakkate lisaks veel automaksu maksma.

See on kahjus järjekordne koorem vabatahtlikele, sest just vanemad 4x4 masinad on head selliseks runnimiseks. Enda lähikonnast on inimesed juba loobunud nö. KL/jahi hobiauto soetamisest, kuna üsna krõbe summa tuleb vanematel 4x4 masinatel juurde maksta, rääkimata mingitest soodustusest, mis tegelikult sellist tegevust peaksid just soosima.
Aga keegi ei viitsi ju mingeid erandeid teha, samas ei ole ka rahalist ressurssi, et selliseid masinaid üksustele riigi poolt pakkuda. Kokkuvõttes kannatab kaitsevõime.