www.militaar.net

Ju mul siis vedas poltide-mutritega vene ajal lihtsalt. Poodides müüdavad poldid olid muuseas 4.4 tugevusklassiga enamjaolt. Oli ka 8.8t aga harvem.
Ja jalgratta vändakiilud olid niisama võttes tõepoolest täielik saast. Aga nad allusid väga hästi karastamisele.

Sam Beaver kirjutas:

Internet_20190424_191715.jpeg.jpg

Väetist külvati ka selliste monstrumitega.Ja see polnud mingi samodelka vaid ikka tehasetoode. Kehtna NST-l, kus ma mõnda aega õppisin oli selline.

Minu "töökogemuste" hulka kuulub ka väetise külvamine kolhoosipõllul plekkämbrist, mille põhja olid augud löödud. Kiiresti pidi jooksma piki mingi põllukultuuri vagusid, see-eest sai põld kiiresti väetatud. Oli see millalgi 1970ndatel.

metssiga kirjutas:

Sam Beaver kirjutas:

Internet_20190424_191715.jpeg.jpg

Väetist külvati ka selliste monstrumitega.Ja see polnud mingi samodelka vaid ikka tehasetoode. Kehtna NST-l, kus ma mõnda aega õppisin oli selline.

Minu "töökogemuste" hulka kuulub ka väetise külvamine kolhoosipõllul plekkämbrist, mille põhja olid augud löödud. Kiiresti pidi jooksma piki mingi põllukultuuri vagusid, see-eest sai põld kiiresti väetatud. Oli see millalgi 1970ndatel.

Ja siis loed kommentaarides, kuis toona olid kõik toiduained ilma väetisteta ja loomad kasvasid antibiootikumideta...

Mineraalväetise külvamise levinuim "relvasüsteem" oli siinkandis taoline monster-Zil


Need jõhkrad tagarattad pärinevad mingilt liikurniidukilt ja neid pandi alla kolhoosides ise - tehasest tuli masin minuarust tavaliste paarisratastega.

Eksisteeris ka poolhaagisega , aga küllap vist väetise põllule vedamiseks, sest selle sõiduvõimes põllul julgeks kahelda



An-2 oli küll väga seksikas masin, ainult selle praktiline kandejõud jäi alla 2 tonni, misjärel oli vaja lennata kuskile laadima.
Seevastu An-2 varisemiskiirus oli ca 50 kmh, mis võimaldas temaga vastutuult enamvähem kohapeale maanduda.

Kapten Trumm kirjutas:Täna hiina 8.8 tugevusega ehituslik polt-mutter lehtvõtmega üle ei keera. Ja mitte ainult ehituslikud vene poldid

Kui sa ülekeeramise all pead silmas nö. vindi maha keeramist, siis sa küll eksid. Ma kontrollisin su väite katseliselt järele. Võtsin M10 poldi ja mutri, 8.8 tugevusklassiga mõlemad. Ja mitte hiinakad vaid Würthi omad. Ühe käega ja ilma erilise pingutuseta keerasin vindi maha täiesti tavalise veneaegse 17/19 lehtvõtmega. Aga kui pidasid silmas mutril või poldil kandi maha keeramist siis selles on süüdi juba võtme kehv kvaliteet.

Lemet kirjutas:Olümpiaeelsel ajal olla seda siin liikunud. Samas mäletan ise kuskil 70ndate esimesest poolest Valio sulatatud juuste ning väikseid piimašokolaade alpiaasa pildiga

Alpiaasal oli lehm kah. Nimi oli "Hellas" (või oli see firmanimi?), toodetud Soomes, maksis 20 kopikat ja küll oli magus. Tänase teadmise järgi oli see mingi odavtoode, kakaod vähe - suhkru ja piimapulbriga aga koonerdatud ei olnud. Minule ja teistele jõnglastele meeldis väga, kuid nii nagu need järsku poeletile ilmusid, nõnda ka varsti kadusid. Soome kaupa siia ETKVL poodidesse tuli, aga see ei olnud isegi nire, vaid üksikud tilgad.

Kapten Trumm kirjutas:
Eksisteeris ka poolhaagisega , aga küllap vist väetise põllule vedamiseks, sest selle sõiduvõimes põllul julgeks kahelda

See peaks olema virtsalaotaja. Kümmekond aastat tagasi lasid veel traktorid põllul, sellised tünnid sabas ja sitta pritsis tagant laias kaares.
Nüüd künnavad kohe sisse, spetsmasinaga, aga enne haises kolm päeva miinimum.
Ja rallib sellisega põllul edukalt. Täiesti tavalise tänapäeva poolhaagisega (maanteerehvidega) koristavad maisi.

metssiga kirjutas:

Lemet kirjutas:Olümpiaeelsel ajal olla seda siin liikunud. Samas mäletan ise kuskil 70ndate esimesest poolest Valio sulatatud juuste ning väikseid piimašokolaade alpiaasa pildiga

Alpiaasal oli lehm kah. Nimi oli "Hellas" (või oli see firmanimi?), toodetud Soomes, maksis 20 kopikat ja küll oli magus. Tänase teadmise järgi oli see mingi odavtoode, kakaod vähe - suhkru ja piimapulbriga aga koonerdatud ei olnud. Minule ja teistele jõnglastele meeldis väga, kuid nii nagu need järsku poeletile ilmusid, nõnda ka varsti kadusid. Soome kaupa siia ETKVL poodidesse tuli, aga see ei olnud isegi nire, vaid üksikud tilgad.

Tänud mäluabi eest, jupp aega on kummitanud see nimi. Hellas jah. Ja alpiaas ongi obligatoorselt musta- valgekirju lehmaga . Piimašokolaad tõesti.

Lemet kirjutas:

metssiga kirjutas:Minu "töökogemuste" hulka kuulub ka väetise külvamine kolhoosipõllul plekkämbrist, mille põhja olid augud löödud. Kiiresti pidi jooksma piki mingi põllukultuuri vagusid, see-eest sai põld kiiresti väetatud. Oli see millalgi 1970ndatel.

Ja siis loed kommentaarides, kuis toona olid kõik toiduained ilma väetisteta ja loomad kasvasid antibiootikumideta...

Väljaspool koduaeda kasvatatud kartulid olid ikka väga sinised.

Aga kuidas Soomest tulnud kaubale hind peale pandi, kas telliti tootjalt x rub. y kop. pealemärkimine?

Siniseks teeb kartuli ikka füüsiline kolistamine, mis oli tollal omane - puudusid korralikud kartulivõtumasinad ja enamasti võeti "rootoriga", pilluti plekist ämbrisse, siis kolistati laadimisel, transpordil jne? Meil käis maal kartulivõtt nii, et traktor ajas kartulimutiga taga vao kaupa lahti ja siis tuli Pätsu aja kabliga maa läbi kraapida ja kartulid korvi korjata.

Sellest ka seletus, miks keedukartuli asemel oli toidukohtades levinud kartulipüree - sest seda saab efektiivselt teha sinistest ja poolmädadest kartulitest ilma, et püree välimus väga kannataks, keedukartuliga on see värk räigelt näha.

Aga need sined ja mädad ei tapa kedagi, hoopis suurem küsimärk oli tollase mineraalväetise laotamise täpsuse juures kartuli nitraadisisaldus. Tõsi, see ei tule ainult mineraalväetisest, vaid ka sõnniku liigsest kasutamisest - viimane oli omane rohkem koduaiamaadele, kus pandi seda ikka nii, et aitas.

metssiga kirjutas:Alpiaasal oli lehm kah. Nimi oli "Hellas" (või oli see firmanimi?), toodetud Soomes, maksis 20 kopikat ja küll oli magus. Tänase teadmise järgi oli see mingi odavtoode, kakaod vähe - suhkru ja piimapulbriga aga koonerdatud ei olnud. Minule ja teistele jõnglastele meeldis väga, kuid nii nagu need järsku poeletile ilmusid, nõnda ka varsti kadusid. Soome kaupa siia ETKVL poodidesse tuli, aga see ei olnud isegi nire, vaid üksikud tilgad.

Soome oli meil selline tore vaimne eeskuju, mille magusatööstusest kanti ka meile siia mitmeid progressiivseid asju nagu nt palmiõli kasutamine. Läänes leiti, et naturaalse tooraine asemel (mis on kallis) on äriliselt kasulikum kasutada tahkeks hüdrogeenitud taimerasvasid ehk transrasvu. NSVL-s need niiväga levinud ei olnud (vähemalt 90ndateni tehti meil šokolaadi ikka kakaovõist ja jäätist koorest). Aga see progressiivne trend levis turumajandusega ka meil kiiresti. Õnnest täna peab koostis olema pakendil kirjas ja nt odavates jäätistes on taimerasv meil tänaseni kasutusel.

Soome taimerasva-progressist tuntuim näide on vist imeline Voimix, mis ilmus poodi kohe krooni tulekuga. Imedepõld -määrida sai kapist võetult kohe, kui loodusliku koostisega kohalik "Taluvõi" vajas veidi tahenemist. Ei vajanud, sest analoogselt koorest tehtud jäätisega on taolised tooted nullkraadi ligidal päris tahked.

Omaaette põnev trikk on oskus teha musta leiba nisujahust, mille kohta kahtlustan, et see on ka kuskilt mõne välisinvestori (Fazeri "must leib"?) abiga meile tulnud. 1994 olin mõnda aega tööl ühes leivatehases, siis seal käis musta leiva tegu veel rukkijahust ja esiisade meetodil.

Kapten Trumm kirjutas:Siniseks teeb kartuli ikka füüsiline kolistamine, mis oli tollal omane - puudusid korralikud kartulivõtumasinad ja enamasti võeti "rootoriga", pilluti plekist ämbrisse, siis kolistati laadimisel, transpordil jne? Meil käis maal kartulivõtt nii, et traktor ajas kartulimutiga taga vao kaupa lahti ja siis tuli Pätsu aja kabliga maa läbi kraapida ja kartulid korvi korjata.

Sellest ka seletus, miks keedukartuli asemel oli toidukohtades levinud kartulipüree - sest seda saab efektiivselt teha sinistest ja poolmädadest kartulitest ilma, et püree välimus väga kannataks, keedukartuliga on see värk räigelt näha.

Aga need sined ja mädad ei tapa kedagi, hoopis suurem küsimärk oli tollase mineraalväetise laotamise täpsuse juures kartuli nitraadisisaldus. Tõsi, see ei tule ainult mineraalväetisest, vaid ka sõnniku liigsest kasutamisest - viimane oli omane rohkem koduaiamaadele, kus pandi seda ikka nii, et aitas.

Siniseks läksid kardulad liigsest lämmastikväetise kasutamisest, mitte et neile sinikad loopimisest oleks tekkinud

Seda teksti siin ei jõua isegi diagonaalis läbi lugeda enam. Mitte, et nüüd viimane tegevus kohustuslik oleks aga....

Siniseks läksid kardulad liigsest lämmastikväetise kasutamisest, mitte et neile sinikad loopimisest oleks tekkinud

Kahtlane - olen neid siniseid koduses salves ka täiesti näinud, ilmselt mingi seos on ka külmaga. Meil võeti käsitsi ja käsitseti hoolikalt.

Oskab keegi kommenteerida, mis ajal tuli meil kasutusse õudus nimega linnulihamass? Mingid kanakotletid olid reklaamides 80ndate lõpus. Kas see leiutati Soome tehnoloogiaga juba 80ndate lõpus või siiski turumajanduse ajal?

Kas need kolhoosipõllud ikka said siis niipalju väetist kui tänapäeval? Sotsialistlikus võistluses lugesid ikka hektarid, see aga tähendas et nonde Zil-i põhiste krokodillidega anti põldudel hagu nagu jaksati. Küllap nii mõnigi mees täitis vahest plaani tühja külvikuga. Traktoriristide jaoks oli esikohal autahvlil olemisega kaasas käiv rahaline preemia.