www.militaar.net

No aga kuidas sa toodad, kui tootmine toob kaasa kriminaalasja juhatuse vastu? https://vikerraadio.err.ee/1609517762/s ... a-aaspollu 11minuti juures hakkab jutt.

Saade kuulatud , ega muud üle ei jää kui hakata generaatorit valima . See rohepööre paneb meie majandusele kabelimatsu , ma olin kogu aeg arvamisel et rohepööre on tehtav , kuid see läheb kalliks , nüüd kui juhtub kasvõi üks estlink rivist välja minema mis iganes põhjusel , siis on kööga .
Kas see rohepööre pole äkki venelaste salasepitsus vaba maailma vastu ?

parkija kirjutas: ↑26 Nov, 2024 21:09 Kas see rohepööre pole äkki venelaste salasepitsus vaba maailma vastu ?

Mis venelane Euroopa taastuvenergiast võidaks?
***
EE huijamine kompromiteerib ka ülikoolide ponnistusi põlevkivitööstuse saasteküsimusi lahendada. Mis tõsine partner EE saab enam olla. Kurb, aga pidulik.

Runkel kirjutas: ↑26 Nov, 2024 21:16

parkija kirjutas: ↑26 Nov, 2024 21:09 Kas see rohepööre pole äkki venelaste salasepitsus vaba maailma vastu ?

Mis venelane Euroopa taastuvenergiast võidaks?
***
EE huijamine kompromiteerib ka ülikoolide ponnistusi põlevkivitööstuse saasteküsimusi lahendada. Mis tõsine partner EE saab enam olla. Kurb, aga pidulik.

EE-d juhivad nende samade poliitikute poolt määratud tüübid kes tantsivad poliitikute tantse. Pole poliitikutel vastavat pädevust ega ka nende toiduahelal. Ametnikest ei olegi mõtet rääkida. Põllumajandust reguleerivad ametnikud kes ei tea põllumajandusest midagi. Olen lähedase inimese käest kuulnud täiesti absurdseid jutte mis toimub. Selline olukord ei ole mitte ainult põllumajanduses vaid enamuses sektorites.

Kriku kirjutas: ↑24 Nov, 2024 21:20

Heca kirjutas: ↑24 Nov, 2024 20:58

Madis Reivik kirjutas: ↑24 Nov, 2024 16:52 Me pole mingi reservaat et saaks eritingimusi küsida. Kui kliimapoliitikat ei täida, hakatakse väljastpoolt tollidega pitsitama. Karm reaalsus.

Miks reservaat? USA lahkub ilmselt järgmisel aastal teistkordselt kliimaleppest ja vaevalt sinna enam naaseb. Samuti ei ole ka praegu USA-s EL-ga sarnast CO2 kvooti ega selle hinda.

Mis see USA siia puutub? USA ei ole ühisturu liige, meie oleme. 2024. septembris moodustas eksport EL-i riikidesse meie ekspordist 73%: https://eis.ee/eesti-paritolu-kaupade-e ... tembris-4/ . Tahad kõik selle ära jätta või, peaaegu 3/4?

Kirjutasin USA-st põhjusel, et paljudele inimestele on jäänud ekslik mulje, et kogu maailm viib ühiselt meile tuttavat kliimapoliitikat ellu . Naftariigid naeravad selle üle, pidades enda juures kliimakonverentse, kolmas maailm taotleb toetusi. Hiina saab aga EL-is tehtavast rohepöördest ühe suuremat kasu - hea on toota ja tarnida päikesepaneele, akusid jms; samuti on Euroopa autotööstus hääbumas ja Hiina oma on kasvamas, Saksa tööstus on kokku varisemas ja kogu EL on majanduslikus stagnatsioonis. Loomulikult kiidetakse Hiinas sellist poliitikat takka, kuid ise seda ellu ei viida, vaid saadakse Lääne tugevad tööstusharud enda kätte.
Lõpuks on vist ka EL-s hakatud aru saama, et taoline ideoloogiline eksperiment on majandusele hukatuslik, täna kirjutab ERR nii: https://www.err.ee/1609533268/brussel-k ... i-eeskirju
Mh on samas artiklis märgitud:

Viimane taandumine viitab aga, et Brüssel ei usu enam seda narratiivi ning muretseb, et praegusel kujul olevad rohelised määrused avaldavad negatiivset majanduslikku mõju.

ja nii:

Teine kliimamuutuse pidurdamisel võtmetähtsusega riigiks peetav maa on Hiina. Kommunistlik partei väidab, et tahab riigis vähendada heitkoguseid ja kompartei peasekretär Xi Jinping lubas saavutada süsinikuneutraalsuse 2060. aastaks. Samas on Hiina viimastel aastatel söetootmist hoopis suurendanud.

.
Muidugi ei suudeta enam tekitatud kahju piirangute väikese leevendamisega heastada. Eestis läheb asi aga veelgi hullemaks, me oleme täie rauaga pannud nüüd selle ideoloogia maksma, ajal, mil USA loobub sellest täielikult ja EL-s hakatakse sellest tasapisi loobuma.
Ja ei tohi olla nii, et kui on EL-i poliitika, siis seda kritiseerida või kahtluse alla seada ei tohi. Ka meil leidub inimesi, kes väidavad, nagu oleks tegu mingi lõpliku poliitikaga, mida ei saa isegi rahva tahtel muuta.

Majanduse tugevus ja julgeolek käivad käsikäes. Kui isikult küsida, kas ta pooldab Eesti (energia)julgeolekut ja majanduskasvu või Eestis maailma CO2 0,0000...% suurust langetamist, ütleb vastus sellele küsimusele vastaja kohta palju. Isikud, kes tahavad panna Eesti (või ka kogu EL-i) võrreldes muu maailmaga halvemasse konkurentsiolukorda, ei suurenda kindlasti meie julgeolekut.

Heca kirjutas: ↑27 Nov, 2024 0:25Kirjutasin USA-st põhjusel, et paljudele inimestele on jäänud ekslik mulje, et kogu maailm viib ühiselt meile tuttavat kliimapoliitikat ellu .

Tegelikult on ka USA kasvuhoonegaaside emissioonid 2007. aastast saadik vähenenud, kuigi tagasihoidlikumas tempos: https://ourworldindata.org/grapher/annu ... -by-region .

Heca kirjutas: ↑27 Nov, 2024 0:25Eestis läheb asi aga veelgi hullemaks, me oleme täie rauaga pannud nüüd selle ideoloogia maksma, ajal, mil USA loobub sellest täielikult ja EL-s hakatakse sellest tasapisi loobuma.

Esialgu ei paista kliimamuutuste ennetamisest loobumist ei USA ega EL puhul kuskilt.

Heca kirjutas: ↑27 Nov, 2024 0:25Ja ei tohi olla nii, et kui on EL-i poliitika, siis seda kritiseerida või kahtluse alla seada ei tohi. Ka meil leidub inimesi, kes väidavad, nagu oleks tegu mingi lõpliku poliitikaga, mida ei saa isegi rahva tahtel muuta.

See on põhimõtteliselt õige, kuid siiski on ühisturu reeglitest kinni pidamise alternatiiv ühisturult lahkumine, mis oleks meile kindlasti kahjulik. Ei ole võimalik olla ühekorraga ühisturus ja kehtestada oma ettevõtetele lõdvemaid keskkonnakaitse regulatsioone, anda neile omatahtsi riigiabi vms.

Kriku kirjutas: ↑27 Nov, 2024 8:57 ...
Ei ole võimalik olla ühekorraga ühisturus ja kehtestada oma ettevõtetele lõdvemaid keskkonnakaitse regulatsioone, ...

Eilsete uudiste valguses, mulle tundub, ei ole küsimus EL-i nõutust leebemate, vaid nõutust rangemate energia varustuskindluse seisukohalt oluliste regulatsioonide kehtestamise otstarbekuses. Ja seda eriti globaalsete trendide taustal.

Ma muidugi ei ole kindel, kas eile börsilt tagasi kutsutud võimsused EL-i miinimumnõudeidki oleks võimelised täitma.

Kriku kirjutas: ↑27 Nov, 2024 8:57

Heca kirjutas: ↑27 Nov, 2024 0:25Ja ei tohi olla nii, et kui on EL-i poliitika, siis seda kritiseerida või kahtluse alla seada ei tohi. Ka meil leidub inimesi, kes väidavad, nagu oleks tegu mingi lõpliku poliitikaga, mida ei saa isegi rahva tahtel muuta.

See on põhimõtteliselt õige, kuid siiski on ühisturu reeglitest kinni pidamise alternatiiv ühisturult lahkumine, mis oleks meile kindlasti kahjulik. ...

Ei ole maailm mustvalge, sest alati on mitmeid võimalusi erisusteks.

See on näiteks põllumajanduses ja hoonete energiatarbes kasutatav Köppeni kliimaklassifikatsiooni kaart, mille järgi on meil praktiliselt sama kliima keskeuroopaga:
https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B6pp ... fikatsioon

Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga kliimatüüp on määratletud kas sademete hulga või õhutemperatuuri järgi.

Kui vaadata päikseenergia aastatoodangu jaotuse kaarti, siis näeme PV toodangu olulist erinevust, mis sõltub põhjalaiusest.
Kus Vahemere piirkonnas on talvise pööripäeva PV toodang moodustab suvise pööripäeva toodangust ca 30% aga meil põhjas on tegelikult 3 talvekuu toodang 0%:


Ehk kui norme kehtestatakse selliste kaartide alusel, nagu me elaks kesk-Euroopas, mitte põhjamaal.

Aastaid tagasi sai käidud ühel konverentsil, kus TTÜ teadurid rääkisid põlevkivienergeetikast. Nende sõnul on vanad elektrijaamad ära amortiseerunud. Mitte ainult tolmpõletuskatlad ise, vaid kogu süsteem, kaasa arvatud turbiinid. Nendest jaamade energiakadu on nii suur, et seal põlevkivi põletada on lihtsalt raiskamine ja maailma soojemaks kütmine. Hoopis paremas olukorras on keevkihikateldega jaamad. Need on uuemad ja efektiivsemad. Põhimõtteliselt oleks nendes võimalik elektrit toota süsinikutrahvidest hoolimata. Aga... probleem on selles, et valitsus käsib põlevkivijaamadel tagada stabiilne elektrivarustus ja see käsk teeb põlevkivielektri omahinna kõrgeks. Teatavasti tuul ja päike on juhitamatud ning ootamatu elektridefitsiidi katmiseks peavad põlevkivijaamad kogu aeg tuld põlemas hoidma. Ükskõik, kas jaam toodab elektrit või mitte, põlevikivi tuleb ikka põletada. See tähendab asjatut kütuse kulu, asjatut amortisatsiooni, asjatut reostust ja asjatut süsinikutrahvi. Kui põlevkivijaamad ei peaks juhuelektri kõikumisi siluma ja saaksid töötada stabiilsel režiimil, oleks elektri omahind konkurentsivõimeline. S.t. Eesti probleem ei tule loodusseadustest, vaid valitsuse rumalast poliitikast.
Selle arvutasid välja TTÜ teadurid. Pole põhjust nende arvutustes kahelda.

EE spinn kukkus viljakale pinnasele.
Eilse uudise valguses tuleb jällegi eraldada kaks asja - 1000MW reserv ja energia müümine Nordpoolile nn rahuolukorras.

Miskipärast ei võimendatud uudist, et EE jätkab oma 1000MW tootmisvõimsuse hoidmist ning kui on päris-pupu, küll siis leitakse juriidilised mehhanismid, kuidas need jaamad ajutiselt käima ajada. EE vanad jaamad hoitakse elus ja vajadusel suures hädas saab nad ka sisse lülitada.

See on olnud eelmise EE juhtkonna teadlik otsus mitte-investeerida 1950.a ja 1956.a rajatud amortiseerunud jaamade keskkonnatsäästlikusse.
Enamus vanu plokke on sel aastal turule jõudnud vaid 150-200 tundi. Seda ajal, kui veealune kaabel Soomega oli katki ning teoreetiliselt olnuks ju magusaim hetk kazummi teenida. Isegi sellisel hetkel polnud need jaamad võimelised tootma konkurentsivõimelise hinnaga elektrit. Niiet nende jaamade Nordpoolist on rohkem deklaratiivne tegevus.

https://www.err.ee/1609533163/eesti-ene ... orsilt-ara

Kõige suuremat sikku tegi EE siiski oma õlitootmise vana ENEFIT 180 tehase keskkonnanõuetega. Sel pole midagi pistmist meie elektritootmisega. Ja seal on seis päris hapu - tehase toodang on madala fikseeritud hinnaga ette müüdud.

Ma ei mõista, kogu seda EE õlitootmise fetišit. Riigifirma on ellu kutsutud eelkõige tagamaks meile energeetiline sõltumatus ja julgeolek. Tuuleparkide/päikeseparkide jms las tegelevad erafirmad ja eraalustel. Õli toodavad edukalt ka erafirmad ning riigiettevõttel ei ole vaja ilmtingimata trügida sinna turgu solkima.

Juba Auvere ehitamise aegu oli teada, et põlevkivielekter on perspektiivitu ning uus jaam ehitati pigem poliitilistest kaalutlustest, kui majanduslikust põhjendatusest (keeldusid juba siis pangad seda finantseerimast).
Täna on EE kehvas finantsseisus (laenuvõimekus de facto puudub) ning kogu aur tundub minevat uue põlevkiviõli tehase peale. Sellesama, millele kohus on andunud tänase teadmise juures elulootust vaid 2035. aastani. Loodame, et selle tehase ehitus läheb ladusamalt ning stabiilse tootmiseni ei jõuta vahetult enne selle sulgemist. Ja miks üleüldse peab riigifirma toimetama valdkonnas, kus erafirmad saaksid ilusti ise hakkama (nt VKG) jääb mulle saladuseks. Elu on näidanud, et EE on ju saamatu õlimüüja - VKG tegi samal perioodil rekordeid, kui EE tootis ainult maksumaksjatele halle karvu.

Küll huvitab mind EE "väikeaktsionärina" konkreetne plaan, kuidas lõpetatakse meie julgeolekureservi elus hoidmine Hruštšovi aegsete jaamadega? Kas Eesti Energial on mingi tõsiseltvõetav plaan rajada tootmisvõimsuseid, mis oleksid meie hinnapiirkonnas konkurentsivõimelised? Või ongi meie ainuke ambitsioon susserdada 75-aasta vanuste jaamade keskkonnanäitajatega ning kiruda Nordpooli hinnamehhanisme?

Ehk pikk jutt kokku võtta - EE peab oma fookuse tagasi õigesse suunda sättima, vajadusel õlitootmise seiklused kas lõpetama või erastama.
EE peab kiirelt välja tulema pädeva plaaniga, kuidas oma tootmisportfell kaasajastada konkurentsivõimeliste jaamadega ning mis on võimelised kohanduma Nordpooli reeglitega (juba Auvere rajamise ajal arvutati hinda tunnipõhiselt, varsti 15min põhiselt - seega peab toodetav olema kas piisavalt odav et mahuks pea suvalisel ajal turule või peab jaam(u) saama ad-hoc kiirelt käivitada).

Eesti Energia on oodatult suurim dividendimaksja. Valitsus kinnitas täna riigi äriühingute makstavate dividendide summad 2024. aastaks. Otsuse järgi laekub riigieelarvesse 151,8 miljonit eurot dividende, mis on 15,6 miljoni eurot rohkem, kui sügisel planeeriti.A

Kui EE elektrit müüa ei suuda siis kuskilt peab dividendide raha ju tulema? Erafirmad samas olukorras vist dividende välja ei võtaks vaid investeeriks. Ehk siis EE-l pole lihtsalt omanikuga vedanud.

Benjy kirjutas: ↑26 Nov, 2024 18:49 No aga kuidas sa toodad, kui tootmine toob kaasa kriminaalasja juhatuse vastu? https://vikerraadio.err.ee/1609517762/s ... a-aaspollu 11minuti juures hakkab jutt.

Kuulatud ja lühidalt; Erikontrolli raport tellitud Kaja Kallase valitsuse ajal 200 000 ero eest. Algmaterjalideks EE enda vastavad materjalid ettevõtte probleemidest. Sisu 500l lehel. Samost pakkus, et selle on läbi lugenud tõenäoliselt kaks inimest, Huko Aaspõllu ja EE endine juhataja Hando Sutter. Ülejäänud kes aktiivselt kõike hukka mõistavad või arvamust avaldavad on heal juhul lugenud natuke kokkuvõtet või isegi ainult kuulanud kliimamininsteeriumi pressikonverentsi. Kolm probleemset põhisuunda;
1. Heitenormide ületamine ja protseduurid sellega seoses.
Avalikkuse tähelepanu on pööratud väidetavale heitenormide ületamise kinnimätsimise juhtumitele. Aaspõllu sõnul on aruandest näha, et sellega tegeleti ja üritati kuidagigi normidesse mahutada. Tegelik põhjus ebamõistlikult madalate heitenormide kehtestamine.
2. Tulevikuhindade fikseerimise tõttu saamata jäänud tulu mõned aastad tagasi toimunud energiakandjate hinnatõusude ajal.
Kaalutakse isegi kriminaalasja alustamist. Mõlemad nimetasid seda nonsensiks. Põhimõtteliselt oleks võimalik igat ettevõtte juhti sellisel juhul tagantjärgi süüdistada tehtud otsustes kuna ei suudetud teenida maksimaalset võimalikku tulu!
3. EE-s ettevõetud struktuuri muudatused, mis poliitikute nõudmisel tagasi keerati ning probleeme ja segadust põhjustasid.
Puhas rumalus ja probleemi välja imemine.

Käib põlevkivitööstuse ja energeetika hävitamine .

Küll huvitab mind EE "väikeaktsionärina" konkreetne plaan, kuidas lõpetatakse meie julgeolekureservi elus hoidmine Hruštšovi aegsete jaamadega? Kas Eesti Energial on mingi tõsiseltvõetav plaan rajada tootmisvõimsuseid, mis oleksid meie hinnapiirkonnas konkurentsivõimelised? Või ongi meie ainuke ambitsioon susserdada 75-aasta vanuste jaamade keskkonnanäitajatega ning kiruda Nordpooli hinnamehhanisme?

Mina siin EE-d ei süüdistaks. Pigem vaataks poliitikute suunas. Eriti eelmise peaministri järellainetusse (uurige natuke, millega isik tegeles enne poliitikasse tulekut).

Kui poliitikud on heaks kiitnud "energeetika", kus headel asjaoludel tuleb kõik tuulikutest ja kui tuult pole, siis "ostame kuskilt" (valdavalt läbi kahe haavatava merekaabli, kui need ei tööta, tõuseb hind lakke), peamine, et ei peaks riskantse ja kuluka, poliitikute jaoks tundmatu "põhivõimsusega" tegelema, siis palju õnne, eriti "ankrulohistajate" ajastul.

"Ostame kuskilt" probleem on selles, et kui juhtub olema mingi väheliikuv kõrgrõhkkond kesk talve, siis on puudus ka naaberriikides ning lõunanaabrite "energeetika" tõmbab sellegi vaakumisse, mis Soome lahe põhjas kogemata veel terve on.

Kriku kirjutas: ↑26 Nov, 2024 16:31 Pidage nüüd hoogu - börsil on regulatsioonid ka olemas. Kas seal üldse saabki müüa elektrit, mis on nõuetele mittevastavalt toodetud?

https://www.err.ee/1609534192/eesti-ene ... ule-tagasi
kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab...
Hämmastv kui kiiresti ikka ennast täis sittu..akse