www.militaar.net

Uudistes oli, et kliimaministeerium teeb tööplaani puhuks "if", sh ka energiasaare kujul. Loodame siis, et põhjalikult ja ilma poliitiliste eeldusteta.

parkija kirjutas: ↑02 Dets, 2024 22:04 Meilt eu sse saadetud energeetikavolinik sai hindeks "C" , mida see küll tähendada võiks . Reaalselt pole meil pääsu tuumajaamast , meretuulepargid pidid maksumaksja taskust koorima 14 miljardit , selle rahaga saaks vist tuumaenergeetikas midagi korda saata .

Panen siiin juba olnud;viewtopic.php?t=9946&start=5190
Sealt AKF dr Sci;

Vaatasin virtuaalsesse kristallkuuli ja seal näidati (ma usaldan mõneti selle statistikat)
"Kokkuvõttes võiks eeldada, et 1000 MW jaama maksumus jääb 6–9 miljardi euro vahemikku ja projekt võib valmida umbes aastaks 2035–2040."

Seda siis regioonis Balti+Skandinaavia, ja kui alustame 2025.

Natuke veel ette ennustades:

Eeldused ja arvutused

Ehituskulud: 6–9 miljardit eurot.
Eluaeg: 60 aastat on realistlik eluiga kaasaegsetele tuumaelektrijaamadele.
Kapitali kulu: Keskmine tootluse ootus investoritele on 5–7%, mis sisaldab finantseerimisriske ja jaama pikka tööaega.
Tootlikkus: 1000 MW tuumaelektrijaam töötab keskmiselt aastas umbes 90% võimsusel, toodab ligikaudu 7,9 TWh (teravatt-tundi) elektrit aastas.
Tegevuskulud: Lisaks ehituskuludele on jaama aastased tegevuskulud (kütus, hooldus, töötajate palgad) umbes 10–15 €/MWh.

Elektri müügihinna arvutus

Kui arvestada neid tegureid, siis tagamaks jaama mõistliku kasumlikkuse ja investeeringu tagasiteenimise, võiks elektri müügihind kujuneda järgmiselt:

Kapitalikulude katmine: 6–9 miljardi euro jaotamine 60 aasta peale ja diskonteerimine annaks vajaliku aastase tulueesmärgi, näiteks:
6 miljardi euro puhul aastane tulu vajaks umbes 300–400 miljonit eurot aastas.
9 miljardi euro puhul umbes 450–500 miljonit eurot aastas.

Elektri tootmiskulu: See sisaldab kapitalikulusid ja tegevuskulusid.
Kapitalikulu katmiseks ja 10–15 €/MWh tegevuskuludega lisandub umbes 60–90 €/MWh vajalik müügihind.

Kokkuvõte

Tuumaelektrijaama elektrimüügihind kasumlikkuse tagamiseks peaks jääma umbes 60–90 €/MWh vahemikku. See võib siiski erineda sõltuvalt lõplikest ehituskuludest, kapitali kuludest, jaama kasutusastmest ja finantseerimistingimustest.

Kusjuures 14 miljardit riigiametnike peades jaguneb niimoodi, et 3 miljardit riigi eelarvest ja 11 miljardit erainvesteeringuid roheenergeetikale. Samost ja Aaspõllu imestasid, miks peaks erainvestorid kahjumlikesse projektidesse investeerima. Elu on näidanud, et nii päikese kui ka tuuleparkide omanikud on käe valja sirutanud riigi (maksumaksja) toetuste poole ja salvestusvõimsuste ehitajad samamoodi. Põhimõtteliselt kui riigi toetus ei tule. Jääb kõik see pull ehitamata!

Mina saan tuuma-pelgusest poliitikas suurepäraselt aru.
Asi on riskides - kui ümberringi ehitatakse kõik rannik turgu solkivaid subsiidi-tuulikuid täis ja aasta on ilmastiku poolest soodne, siis tuleb tuumajaamale peale maksma hakata või see kordab Nordicca saatust. Selle täpseks hindamiseks aga puuduvad meie ministeeriumites teadmised.
Soomes tuumajaam töötab- aga sealne turg on suurusjärk suurem ja jaam ka suurem - see muudab väljundhinna soodsamaks kui meie vajadustele vastavast jaamast. Lihtne mastaabiefekt.

Parim mis teha on vaadata mis hakkab juhtuma peale venest lahti ühendamist.

nukkel kirjutas: ↑05 Dets, 2024 18:23 Parim mis teha on vaadata mis hakkab juhtuma peale venest lahti ühendamist.

Nii on. Eelmäng on kõva. Brellist lahkumist serveeritakse kohati kui loodusseadustele vastu töötamist. Soome "lõikas" end Vene võrgust lahti, elu läheb edasi. Julgeolekulist mõju käsitletakse ka mu meelest küllaltki kallutatult - mis saab siis, kui kaablid ja torud Läänemeres katki lõigatakse? Jah, see on suur mure. Kas sellega näidatakse, et, vaadake, on ju olemas stabiilne ja kindel maismaaelektriliin Venemaaga, sagedus pealegi garanteeritud. Uue aja Eesti energeetikutel saab olema huvitav tööpõld ees, sest muuhulgas hakkame ka sagedust juhtima. Kas sõltumatus sellega suureneb või väheneb?
Ma olen Kersti Kaljulaidi väga terava kriitikaga Eesti teadlaste aadressil tegelikult nõus. Postimehest ja ERRist võib lehekülgede kaupa lugeda lugusid vana Eesti energiasüsteemi toetuseks, kuid toetust süsteemide üleminekul jääb väheks, selgitused avalikkusele jäävad ühekülgseks, miks me oleme põlevikivis ja Vene elektrisüsteemis endiselt kinni. Raukas pooldas vähemalt tuumaenergiale üleminekut, aga ikkagi koos Brelliga. Kui ühe endise diplomaadi kehva fiktsiooni edasi arendada, siis suund on Valgevene, Ungari ja Slovakkia.

Runkel kirjutas: ↑05 Dets, 2024 18:52 Soome "lõikas" end Vene võrgust lahti, elu läheb edasi.

Soome ei ole kunagi vene võrku kuulunud. Tsaari-Vene ajal seda lihtsalt ei olnud. Hiljem ehitasid Nõukogude Vene ja Soome mõlemad juba oma võrgud.

Soome ja N Liidu vahel toimus energiakaubandus, kus elekter liikus ühest võrgust teise. Kuna võrkude standardid olid erinevad. siis vahetati alalisvoolu - mõlemal pool piiri olid muundurid (ja ilmselt on edasi), millede kaudu see kaubandus toimus ja toimub.

toomas tyrk kirjutas: ↑05 Dets, 2024 19:09
Runkel kirjutas: ↑05 Dets, 2024 18:52 Soome "lõikas" end Vene võrgust lahti, elu läheb edasi.
Soome ei ole kunagi vene võrku kuulunud. Tsaari-Vene ajal seda lihtsalt ei olnud. Hiljem ehitasid Nõukogude Vene ja Soome mõlemad juba oma võrgud.

Soome ja N Liidu vahel toimus energiakaubandus, kus elekter liikus ühest võrgust teise. Kuna võrkude standardid olid erinevad. siis vahetati alalisvoolu - mõlemal pool piiri olid muundurid (ja ilmselt on edasi), millede kaudu see kaubandus toimus ja toimub.

Jah, vajalik ja õige täpsustus. Elektrikaubandusest oleme meiegi juba väljas, vist 2022. aastast, sageduse hoidmisega oleme veel seotud.

Inxs kirjutas: ↑04 Dets, 2024 9:19
Pärtel kirjutas: ↑03 Dets, 2024 15:45 ja kogu linna poed soojapuhuritest (samuti gaasisoojenditest) tühjaks ostnud.
gaasisoojendi mõjutab elektritarbimist ainul olukorras, kus talle on paigaldaud venttilaator.

Aga igaks juhuks võib mõelda ka variandi peale, et sellel talvel näeme hoopis Eestis sellis pilti.

Vere elektrivõrku nutad taga või ?
Ma siiralt imestan, et Balti suunal pole (veel) korralikku sigadust korraldatud ja kogu jama Ukraina partisanide süüks aetud.

logistik76 kirjutas: ↑06 Dets, 2024 8:34
Inxs kirjutas: ↑04 Dets, 2024 9:19
Pärtel kirjutas: ↑03 Dets, 2024 15:45 ja kogu linna poed soojapuhuritest (samuti gaasisoojenditest) tühjaks ostnud.
gaasisoojendi mõjutab elektritarbimist ainul olukorras, kus talle on paigaldaud venttilaator.

Aga igaks juhuks võib mõelda ka variandi peale, et sellel talvel näeme hoopis Eestis sellis pilti.
Vere elektrivõrku nutad taga või ?
Ma siiralt imestan, et Balti suunal pole (veel) korralikku sigadust korraldatud ja kogu jama Ukraina partisanide süüks aetud.

2 kuu pärast oleme me väga haavatavad oma 4 välisühendusega, millest 3 võivad hiina kaubalaevad lihtsalt ära lõhkuda.
Jutt käib elektriühendustest.

Ühendused, mida kontrollib putja reziim

Tore oleks ju soojenduseks vere poolt liinidesse näiteks 60 hertsi sisse kütta ja seejärel tulevärki jälgida.
Kaablite kündmist ei segaks ka seejärel või koos sellega miski.
Praegu on (peaks olema) ikka valmidus saartalituseks olemas.

Ja kui ikka kõik kolm kaablit maha küntakse, on FORCE MAJOR ja pannakse ka need jaamad tööle, mis tavaoludes töötada ei tohi.
Põhiline, et võrk ise meie kontrolli all oleks.

Tegin pisikese analüüsi meie tuuletoodangu kohta viimase aasta (12.2023 - 11.2024) andmete pealt. Pilt on pehmelt öeldes kehva:

30% ajast andsid tuulikud alla 10% nominaalvõimsusest. Seejuures on see veel korraliku reserviga, sest perioodi jooksul lisandus nii Aidu 75MW kui teadmata ulatuses Sopi-Tootsi.

Tuuleenergia prognoosid (mis antakse <48h ette) panevad rohkem kui kolmandikul juhtudest mööda >30% ulatuses. Üle poolte tundide on eksimus >20%. Ja seda tuulikute puhul, mis on valdavalt püsti seisnud juba palju aastaid - on olemas päris pikk tootmise ajalugu.

Mis nii viga võrguhalduril võrgus stabiilsust tagada

2korda2 kirjutas: ↑06 Dets, 2024 19:58 Tegin pisikese analüüsi meie tuuletoodangu kohta viimase aasta (12.2023 - 11.2024) andmete pealt. Pilt on pehmelt öeldes kehva:
30% ajast andsid tuulikud alla 10% nominaalvõimsusest. Seejuures on see veel korraliku reserviga, sest perioodi jooksul lisandus nii Aidu 75MW kui teadmata ulatuses Sopi-Tootsi.

Tuuleenergia prognoosid (mis antakse <48h ette) panevad rohkem kui kolmandikul juhtudest mööda >30% ulatuses. Üle poolte tundide on eksimus >20%. Ja seda tuulikute puhul, mis on valdavalt püsti seisnud juba palju aastaid - on olemas päris pikk tootmise ajalugu.

Sina ei pea mitte uskuma mida teadus väidab. Teadus on saatanast (isegi Kersti K just äsja andis teada). Ainuke õige tõde on see, mis tuleb poliitikute suust, ja kui see tõde on vastuolus füüsikaseadustega, tuleb füüsikaseaduseid muuta ja Riigikogus häälteenamusega kehtestada.

IMHO, ma võiks energeetika jms teemadel ka pikalt sõna võtta siin ja mujalgi aga see on

ja seega ajaraiskamine. Aga ma nõustun 100% siinsete kriitikutega kes veel jaksavad sellega tegeleda...

Lasin silmadega üle "välismeedia" , seal on esialgne optimism mis oli seotud väikeste moodulreaktoritega asendunud pessimismiga , parimal juhul alustatakse esimese SMR i ehitust 2039 , kindla peale minek on ehitada 1000 MW tuumajaam . Tooriumil töötavad tuumajaamad , nendega tegelevad hiina ja venemaa , nende masskasutuseni pidi olema väga pikk tee minna .
Meie parlament ja valitsus paistab väga ei muretse. Nurka pidi energeetikat puudutav vesiniku ja sünteetiliste kütuste tootmine , sinna panustatakse jätkuvalt , just piirkondades kus elektrit kasvõi periooditi külluses ning odavalt saadaval , uued tehnoloogiad teevad protsesside juhtimise kiiremaks ning paindlikumaks võrreldes praegustega .

parkija kirjutas: ↑06 Dets, 2024 21:29 Lasin silmadega üle "välismeedia" , seal on esialgne optimism mis oli seotud väikeste moodulreaktoritega asendunud pessimismiga , parimal juhul alustatakse esimese SMR i ehitust 2039 , ...

Jama jutt.

Ontarios hakatakse BWRX-300 reaktorit ehitama järgmisel aastal. Asukoht on ette valmistatud (selle aasta septembri uudis): https://www.niauk.org/ge-vernova-advanc ... mpetition/ Kommertskasutus 2029 (ilmselt läheb üle).

GEH and Ontario Power Generation (OPG) are developing the first BWRX-300 at OPG’s Darlington site near Toronto. Early site preparation work has been completed, with construction expected to start in 2025 and commercial operation to commence by the end of 2029. A total of four 300 MW units are planned for the Darlington site.

www.militaar.net

EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek