Teades, kui loll on keskmine B-kati lubade omanik täna, siis mitte mingil juhul! Garatiiremontide arv antud teemal kasvab kordades. Täna on üsna levinud probleem tasemel, et "klaasipuhastid teevad klaasi rasvaseks" ja uurides selgub, et isik on aknapesupaaki kallanud pesuvedeliku asemel tosooli. Argumendiga, et see külmub ju hiljem (valmistosool on tavaliselt -36, aknapesuvedelik -20). Sellise taseme juures usaldada inimestele tahmafiltri põletust on absoluutne no go.teeline35 kirjutas: ↑01 Veebr, 2024 8:42 1. Tuleks jätta auto kasutajale võimalus sunniga seda protsessi algatada.
2.Samuti tuleks süsteem konstrueerida remonditavana!
Vennas töötab Citroene remontivas firmas ja räägib juba pikemat aega, et probleemide korral vahetatakse kogu süsteem välja. Lahti võtta polevat võimalik remontimiseks!
Autotehnikateema
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Ja alles sa siin kurtsid kuidas sa puutekeraanil kliimat timmida ei saanud, endal füüsilised nupud nina vahtisid vastu...

Re: Autotehnikateema
Kui tihti Eestis on enne jaanuari lõppu või veebruari viimasel paarikümnel aastal selliseid jää+vesi teeolusid? Kui sa just mingi 20 000 km kuus ei uha ei ole mingit vahet, kas sa paned uue talverehvi alla novembris või jaanuaris 

- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
See tundub (ekslikult) võibolla siis, kui sõidud mõne suurema linnaga piirduvad. Juba 20 km eemal on olud natuke teised.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Tallinnas (ja paaris teises Eesti suuremas linnas) kannatab 4-veolisega aastaringselt suvekatega ka lasta (tean inimest kes paar talve tegi sellist "raha kokkuhoidu").
Praegu elan Lõuna-Eestis linnast väljas ja võin üpris rahuliku südamega öelda et jää+vesi teeolusid tuleb praktiliselt igal talvel ette mitu korda.
edit: Trumm jõudis ette.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Taolisi idoote oli rohkesti siis, kui veel suverehve M+S tähistusega võis kasutada talvel.
Tallinn aga pole Eesti.
Külatee, kus meie "maa" on, oli eelmine nädalavahetus selline, et koera jalutamisel kipps viimane käpuli tõmbama, kuna haardeomadused meenutasid liuvälja. Tallinna tänavatel võiks enamikus aga suvekatega üritada.
Tallinn aga pole Eesti.
Külatee, kus meie "maa" on, oli eelmine nädalavahetus selline, et koera jalutamisel kipps viimane käpuli tõmbama, kuna haardeomadused meenutasid liuvälja. Tallinna tänavatel võiks enamikus aga suvekatega üritada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Huvitav - mulle tundub, et me elame kaptenihärraga ühes sektoris (kusagil Klooga-Keila-Vasalemma-Ämari kandis), aga taju on täitsa erinev. Kui teed natukegi on, siis saab naelteta hakkama ka 30+ km kaugusel.Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Veebr, 2024 11:10 See tundub (ekslikult) võibolla siis, kui sõidud mõne suurema linnaga piirduvad. Juba 20 km eemal on olud natuke teised.
Mul on LC120 all Bridgestone Blizzak lamellid ning tõsi on, et veega kaetud klaasjääl on auto korra libisenud küll. Igas muus olukorras pole probleeme olnud.Üldiselt on vajaduste järjekord maal elades selline:
1. Ajud
2. Kliirens
3. Naelad.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
isegi 500 m võib olukord erineda. Paldiski suur tee on üldiselt tasemel "märg asfalt", siis nt Madise tee oli esmaspäeval üsna liuvälja taoline, kus auto kippus sõidusuunda eirama. Kui juhtumisi oled mõne "parema" tee ääres, siis võibki tekkida mulje, et saab ka nii.
Lisaks on nende lamellidega selline teema, et kui käid mõne kaubanduskeskuse ees autode eest läbi ja paned tähele, mis rehvidega sõidetakse, siis üllatavalt paljudel on all mingid 3 mm jääksügavusega lamellid, millega "ajudega" sõidetakse aasta ringi (seejuures autodel, mille hind on 50-st tuhandest ülespoole). Sellise rehvi pidamine on jäätanud pindadel umbes null.
Mina isiklikult eelistan suurimat turvalisust, mida rehvid pakkuda võivad ja jäätanud teel lamell seda ei paku. On kunagi üks jooks lamelle olnud ja see pidev "lehm libedal jääl" tunne oli päris meeldejääv. Igaühele oma. Ja probleem on just selles, et mitte jäätanud-mittejäätanud, vaid olukord muutub kaunis kiiresti või otse öeldes ootamatult. Võibolla on asi ka selles, et tasakaaluelund on inimestel eri tundlikkusega.
Lisaks on nende lamellidega selline teema, et kui käid mõne kaubanduskeskuse ees autode eest läbi ja paned tähele, mis rehvidega sõidetakse, siis üllatavalt paljudel on all mingid 3 mm jääksügavusega lamellid, millega "ajudega" sõidetakse aasta ringi (seejuures autodel, mille hind on 50-st tuhandest ülespoole). Sellise rehvi pidamine on jäätanud pindadel umbes null.
Mina isiklikult eelistan suurimat turvalisust, mida rehvid pakkuda võivad ja jäätanud teel lamell seda ei paku. On kunagi üks jooks lamelle olnud ja see pidev "lehm libedal jääl" tunne oli päris meeldejääv. Igaühele oma. Ja probleem on just selles, et mitte jäätanud-mittejäätanud, vaid olukord muutub kaunis kiiresti või otse öeldes ootamatult. Võibolla on asi ka selles, et tasakaaluelund on inimestel eri tundlikkusega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Üks jooks lamelle pole küll pädev ekspertiis kuskilt otsast. Proovi veel ja saad aru, et täitsa töötab see lamell 99.X % ajast.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Ma käin aeg-ajalt mõnda uut autot proovimas ja esindustel need lamellidega valdavalt ongi. Ei müü mulle seda lamellijuttu. Näiteks Bridgestone lamellidel Subaru Outback oli Harku valla külavaheteedel vägagi ebameeldiv kogemus, tundus nagu suverehvid oleksid all.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 463
- Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Iga 2 kuu tagant peab ikka lamell versus naast teema läbi käima.
Re: Autotehnikateema
Esinduse autoga kütad esimese asjana kohe Haanja kuplitele jääd otsima? Olen skeptiline, sorry 
Aga põhiline möödarääkimine on pigem see, et ma ei eelda kunagi suvaliselt külavaheteelt samal tasemel hooldust nagu Tallinna ringteel, võibolla ongi siia koer maetud?

Aga põhiline möödarääkimine on pigem see, et ma ei eelda kunagi suvaliselt külavaheteelt samal tasemel hooldust nagu Tallinna ringteel, võibolla ongi siia koer maetud?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Kuna mind huvitavad peamiselt 4x4 sõiduautod, siis pole ma proovisõidul arusaadavalt piirdunud kuiva asfaldiga Tallinnas, vaid olen ette võtnud külavaheteed, kus talvel on märksa põnevam. Samas Tabasalu taga on selliseid juba piisavalt, kus sahk igapäev ei käi.
Ja muidugi vana teema on see, et lamellidel proovisõiduautoga tuleks võimalusel sõita ka naastudega, odavatel autodel võib müratase tõusta ikka ülemõistuse suureks, seepärast neid proovida lamellidel antaksegi. Mingist Audi A4 tasemest julgetakse juba naastudel anda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Aga keegi ju ei keela? Võta läpakas, lae programm, otsi oma margile sobiv lisaseade selleks ja anna minna. Minul on küll oma auto asjad olemas ja tehniline baas selgeks tehtud. Ja oma tutvusringkonnas vigu diagnostitud ja ka põletatud. Ja teavitan siinkohal, et kui kellelgi Tartu piirkonnas on mure Volvo-Vida-arvutikonsultatsiooniga, siis võib ühendust võtta, aitan vajadusel ja võimalusel meelsasti Volvo põletamise, või ka muude vigade tuvastamisega. See ei ole mingi müstika, lihtsalt peab omama tehnilist (kaasa) mõtlemist ehk üldisemalt inseneeriatausta.
Re: Autotehnikateema
See isepõletusfunktsioon on kõigil markidel. Põletamine toimub teatavate tehniliste asjaolude (väljalaskeandurite info) ilmnemisel juhtumil, kui jällegi omakorda muud tehnilistele tingimustele vastavad nõuded on täidetud. Armatuuris süttib märk või kirje või mingil muul kujul teade, et väljalaske süsteem ei vasta ettenähtud parameetritele. Kui nüüd juht täidab auto poolt nõutavad tingimused, siis käivitub iseseisev põletusprotsess. Tavaliselt on selleks piisav maanteel 40-50 km ots, lisaks kõrgema käiguga sõit jne. Mõnedel autodel ei pruugi märk isegi esimeses kõige madalamas tasemes üldsegi süttida, vaid puhastusprotsess viiaksegi läbi kasutajat häirimata ja teavitamata. Et kui sa oma autot tead ja tunned, siis saad aru hiljemalt seisma jäädes, et "nüüd läks põletama".Walter2 kirjutas: ↑01 Veebr, 2024 9:04Nii mõnelgi automargil on see siiski võimalik. Näit. Renault Masteril kui armatuuris vastav märgutuli põlema hakkab tuleb etteantud km. jooksul sõita teatud kiiruse ja pööretega (eeldab maanteeotsa) ning see käivitab tühjakspõletusprotsessi. Ilmselt on samane asi võimalik ka mõnel teisel margil.
NB. Sellest võimalusest rääkis mulle margiesinduse tööde vastuvõtja - kiirel tehasejuhendi lappamisel ma sealt seda infot ei leidnud... pakun et kasutajad ei tea nii mõndagi olulist ja kasutatavat featuuri oma liikurite kohta ning seetõttu on sunnitud teenindustest abi otsima.
Kui asi on juba hullem, st isepõletustsükkel on korduvalt pooleleli jäänud ja DPF on juba oluliselt rohkem ummistunud, siis genereeritakse järgmisel tasemel info armatuuri või genereeritakse veel järgmisel tasemel lisaks ka mootoriprobleemi viga ja veel edasi võidakse ka viia mootor avariirežiimi "limp home". Sellistel asjaoludel võib muideks ka juba blokeeruda isepõletusrežiim ja süsteem nõuabki siis juba käsitsi meistrimehe sekkumist: veakoodide üle vaatamist, nende kustutamist, põletamiseks vajalike tingimustele vastavasse olukorda mootorsõiduki viimist, ja seejärel manuaalselt põletusprotsessi käivitamist. Kui pardakompuuter fikseerib tehnilise olukorra mittevastavuse nõuetele, siis põletusprotsess ei käivitu ja kuvatakse diagnostikasüsteemi veateade koos põhjusega. Kõrvaldad põhjuse, käivitub ka põletamine. Margiti võivad asjad olla pisut erinevad, aga üldjoontes on dpf-põletussüsteemi ülesehitus kõigil sama.
Kokkuvõtteks: Saad ise hakkama, siis on hästi. Kui ei saa, siis tuleb kompetentsema isiku poole pöörduda.
Lisan veel: aga ega alati ei pruugigi olla DPF ummistunud. Lihtsalt ECM vigaste algandmete alusel oma algorütmide alusel arvestab vale matemaatilise näidu ja fikseerib selle. Aga näiteks nn ECM-i teine sektor (DPF-i kontroller) omakorda biidib just seda konkreetset numbrit ja viib omakorda sellest tulenevalt vastavalt oma algoritmidele mootori avariirežiimi (nt möödasõidu pealt

Viimati muutis Peeter, 01 Veebr, 2024 14:53, muudetud 5 korda kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist