Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Berliini Schönleinstraße metroojaamas süüdati ööl vastu esimest jõulupüha põlema magav kodutu. Kõik seitse kahtlusalust on aga nüüdseks identifitseeritud.
Ajalehe Bild teatel andsid kuus kahtlusalust vanuses 15-21 aastat end esmaspäeva õhtul ise üles ning seitsmes saadi kätte ööl vastu teisipäeva.
Politsei teatel on kuus kahtlusalust pärit Süüriast ja üks Liibüast. Mõrvakomisjon kuulab neid üle.
Bildi teatel on enamik neist juba varem politseile tuttavad.
„Me teame, kes on peamine kahtlusalune. Tegemist on 21-aastase mehega,“ selgitas Berliini politsei pressiosakonna asejuht Thomas Neuendorf RBB-le.
Kohe pingi kohal, kus juhtum aset leidis, on valvekaamera.
Kodutu mees magas pingil, kui mitmed noored mehed püüdsid ta põlema süüdata.
Tundmatud hüppasid pärast rünnakut metroorongi ja sõitsid minema. Rongis tehtud fotode abil otsisid uurijad kahtlusaluseid alates teisest jõulupühast avalikkuse kaasabil.
Kodutu jäi praktiliselt vigastamata. Uurijate sõnul võlgneb ta selle mitme juuresviibinu kiirele sekkumisele.
Keskmine jihadist pole superharitud isemõtlev indiviid kes istub pimedas toas kusagil euroopas, analüüsib koraani ja loob keerulisi skeeme, kuidas uskmatutele hävingut ja karistust tuua. Ja siis ajab üksinda asja ära.nimetu kirjutas:Seda argumentatsiooni on poliitikud juba küllalt esitanud. Ma ei ole siiani kindel kas sellel ka mingi tõepõhi all on.
Selle põhjal võiks järeldada, et Daeshi näol on tegu mingi äärmiselt selge plaani ja poliitilise koordineeritusega rühmitusega.
Saksamaalt kodumaale tagasipöördujate arv on viimase 16 aasta suurim, selgub migratsiooni ja pagulaste liiduameti (BMF) andmetest. Enamik neist on pärit Lääne-Balkanilt, neil puudub võimalus saada Saksamaal alalist elamisluba ning nad peavad nii sunniviisilist tagasisaatmist ennetama, kirjutab Süddeutsche Zeitung.
Väljasaatmiste arv, hinnanguliselt 25 000, ei moodusta sel aastal Saksamaal pooltki vabatahtlike tagasipöördujate arvust.
Mul ei oleks Merkeli-muti vastu midagi, kui ta seda kõigi tulijate aitamise jama ei ajaks. Ja Sarkozy vastu poleks ka midagi, kui ta kagebiidist röövlit ei toetaks (või siis arusaama, et röövel on töö nagu iga teinegi, kuni ta sind ennast ei röövi).Krikuga täiesti nõus.Kriku kirjutas:Igavene häda, et ideoloogiad selliste komplektidena käivad
"Lääne Elust" on raske aru saada, kas need väited pärinevad kohtusse saadetud marejalidest või mõne poliitiku jutust. Kui kohtulahend jõustub, võib vaadata, kuidas seal on asjaolud kirjeldatud ja kuidas tegu kvalifitseeriti. Kuna vabadusse lasti, siis tõenäoliselt kehalise väärkohtlemise & tapmisähvardusena.Reede keskpäeval toodi Süüriast pärit sõjapõgenik raudus käsi kahe politseiniku vahel Lääne ringkonnaprokuratuuri kokkuleppemenetlust sõlmima.
Haapsalus elavat meest süüdistati väidetavalt selles, et ta sidus 12. novembril armukadedusest tekkinud peretülis oma naise radiaatori külge, kallas ta üle süütevedelikuga ja ähvardas põlema panna. Tulesurmast päästis naise väidevalt asjaolu, et tüli jõudis klaarima pagulaspere tugiisik.
Naise kallal vägivallatsenud sõjapõgeniku advokaat Janek Valdma ütles, et jäi sõlmitud kokkuleppemenetlusega rahule. Kokkuleppe sisu kommenteerides jäi advokaat kidakeelseks. Küll aga mainis ta, et prokuröriga lepiti kokku tingimisi vanglakaristuses ja praegu vahi all olev põgenik pääseb varsti vabadusse.
Küsimusele, mida kavatseb Pagula sõjapõgeniku vahi alt vabanemisel ette võtta, ei soovinud Haapsalusse pagulasi vahendava tugiorganisatsiooni MTÜ Pagula tegevjuht Innar Mäesalu vastata.
Aivar Õepa ei tee vist vahet migratsioonil ja immigratsioonil.Migratsiooni ohjamine on šveitslastele endiselt tähtis. Aga kui anda neile valida, kas lähedased kaubandussuhted Euroopa Liiduga või migratsioonipiirangud, on nad pigem vabakaubanduse poolt.
Šveits vältis eelmisel kuul napilt konflikti Euroopa Liiduga, jättes kinnitamata immigratsioonikvoodid ja selle asemel juurutades süsteemi, kus kohalikke tuleb töölevõtmisel eelistada ELi kodanikele, kirjutas Reuters. Täna avaldatud ajalehe SonntagsBlick küsitluses kinnitas aga 47% šveitslasi, et hääletaks endiselt immigratsioonikvootide poolt nagu 2014. aasta referendumil.
Samas, kui inimestele anti küsitluses valida, kas jätta jõusse ELiga kaupade ja tööjõu vaba liikumise lepingud või kehtestada immigratsioonikvoodid, toetas 54% ELiga vabakaubandust ja vaid 41% immigratsioonipiiranguid.
Paremäärmuslaste kampaaniat lõpetada ELiga sõlmitud lepingud toetas vaid 30% küsitlusele vastanuist, 52% oli aga lepingute kehtimajäämise poolt.