Hanked EKV

[A4]

Võib iseenesest öelda, et praktiliselt kõiki meie hankeid juhib „excel“ – ostame sealt, kust saab nõuetele vastava asja kõige soodsamalt, ja mis viimasel ajal eriti oluline – kõige kiiremini. Välistatud on vaid kurjuse telje riigid. Ma põhimõtteliselt ei saa aru, miks ei võiks me soomustransportööre osta NATO liikmesriigist Türgist, kui ostame märksa peenemaid asju Lõuna-Koreast, Singapurist ja Iisraelist, kes ei kuulu meiega ei samasse allianssi ega maailmajakku, ja kes erinevalt Türgist ei tarni Ukrainale sõjalist abi? Mille poolest on suhteliselt lihtne soomustransportöör äkki asi, mille erinevalt liikursuurtükist, laevatõrjeraketist või varitsevast õhuründemoonast tuleb tingimata osta regioonist?

Hankest endast – nii palju kui mina tean, oli Türgi kogu pakkumine sisuliselt kõige odavam nii masinate endi hinna kui ka 10 aasta elukaarekulude osas. Selge võidu tõi Türgile kõige kiirem tarnegraafik, mis on päris oluline kui me tahame 2. brigaadi ASAP ära soomustada praegustes tingimustes.

Ja selle asja sügavaim iroonia peitub ju selles, et justnimelt soomlastel on vast kõige vähem põhjust olla „hämmelduses“, sest ega nende enda hankepoliitika ja -praktika meie omast väga palju ei erine. Jah, soomukeid ehitavad nad endale ikka ise ja laskemoona püüavad kah toota teiste Põhjala riikidega koostöös, aga miskipärast ei mänginud nende puhul regionaalsus, lähedased sidemed, tarnekindlus jne mingit rolli, kui nad nt Rootsi iseliikuvate suurtükkide ARCHER asemel valisid Korea toote; Rootsi Gripenite asemel F-35 või Norra Kongsbergi laevatõrjerakettide asemel Iisraeli toote jne.

[Leo]

Helsingi Sanomate artiklis on kirjas, et türklased lubasid eestlastele soomukid kätte anda kahe aasta jooksul, Patria ei oleks nii kiiresti suutnud. Lisaks on kirjas, et 80% otsusest oli hind ja 20% kauba kättesaamise kiirus.

[TTA]

Helsingi Sanomate artiklis on kirjas, et türklased lubasid eestlastele soomukid kätte anda kahe aasta jooksul, Patria ei oleks nii kiiresti suutnud. Lisaks on kirjas, et 80% otsusest oli hind ja 20% kauba kättesaamise kiirus.

Ehksiis, Türgi pakkus asju odavamalt ja kiiremini kätte?

[Juhani Putkinen]

soomlastel on vast kõige vähem põhjust olla „hämmelduses“, sest ega nende enda hankepoliitika ja -praktika meie omast väga palju ei erine. Jah, soomukeid ehitavad nad endale ikka ise ja laskemoona püüavad kah toota teiste Põhjala riikidega koostöös, aga miskipärast ei mänginud nende puhul regionaalsus, lähedased sidemed, tarnekindlus jne mingit rolli, kui nad nt Rootsi iseliikuvate suurtükkide ARCHER asemel valisid Korea toote; Rootsi Gripenite asemel F-35 või Norra Kongsbergi laevatõrjerakettide asemel Iisraeli toote jne.

1. Kui Soome valis endale liikursuurtüki K9, siis Archerit polnud tegelikult olemas - ja see on üüratult kallis võrreldes kasutatud, aga väga hea suurtüki K9ga.
2. Gripenit pole tegelikult olemas ja see on põlvkonna võrra kehvem kui juba kaua tootmises olnud F-35. Soomel on väga he kogemus USA F/A-18 lennukeist. USAga tasub olla sõber.
3. Arvan, et see Iisraeli laevatõrjeraketi ostmine on täiesti põhjendatud - mitte mingisugune korruptsioon, või onupõja poliitika.

[chipy]

3. Arvan, et see Iisraeli laevatõrjeraketi ostmine on täiesti põhjendatud - mitte mingisugune korruptsioon, või onupõja poliitika.

Võrreldes NSMiga on Gabriel MK5 on ka kategooria võrra võimekam rakett. Omades poole suuremat lõhkepead ja lennates poole kaugemale.

[HeiniR]

RKIK on hanke korraldaja ja hankija küll, aga ilma KV-ga konsulteerimata nad asju ikka ei osta.

Mitmed tänased RKIK töötajad, sh Saar, on endised Logpati/Logkooli ohvitserid/allohvitserid. Neile metsaelu puudumist ette heita ei ole mõtet.

[A4]

soomlastel on vast kõige vähem põhjust olla „hämmelduses“, sest ega nende enda hankepoliitika ja -praktika meie omast väga palju ei erine. Jah, soomukeid ehitavad nad endale ikka ise ja laskemoona püüavad kah toota teiste Põhjala riikidega koostöös, aga miskipärast ei mänginud nende puhul regionaalsus, lähedased sidemed, tarnekindlus jne mingit rolli, kui nad nt Rootsi iseliikuvate suurtükkide ARCHER asemel valisid Korea toote; Rootsi Gripenite asemel F-35 või Norra Kongsbergi laevatõrjerakettide asemel Iisraeli toote jne.

1. Kui Soome valis endale liikursuurtüki K9, siis Archerit polnud tegelikult olemas - ja see on üüratult kallis võrreldes kasutatud, aga väga hea suurtüki K9ga.
2. Gripenit pole tegelikult olemas ja see on põlvkonna võrra kehvem kui juba kaua tootmises olnud F-35. Soomel on väga he kogemus USA F/A-18 lennukeist. USAga tasub olla sõber.
3. Arvan, et see Iisraeli laevatõrjeraketi ostmine on täiesti põhjendatud - mitte mingisugune korruptsioon, või onupõja poliitika.

Ma otseselt ei väitnud või ei viidanud, et kõik need tooted soomlaste hangetes omavahel konkureerisid (aga Gripenid iseenesest Soome FX hankesse oma konkureeriva pakkumise tegid), vaid pigem sellele, et ka soomlased ise ostavad ka ise vajadusel teisest maailma otsast suhteliselt keerulisi relvasüsteeme, kuigi teoreetiliselt oleks loogiline tarnekindluse ja -kauguse jms põhjustel eelistada ühiseid arendusi ja hankeid teiste Põhjala riikidega, kus on konkureerivad tooted olemas, või siis soovi korral välja arendatavad. Selles mõttes ei saa mina aru, miks mõnedes soomlastes meie soomukihange äkki „hämmeldust“ esile peaks kutsuma.

[Juhani Putkinen]

Selles mõttes ei saa mina aru, miks mõnedes soomlastes meie soomukihange äkki „hämmeldust“ esile peaks kutsuma.

Mina pole kunagi kritiseerinud seda, et Eesti tellis soomukeid Türgist. Vastupidi olen Soome meedias kaitsnud Eesti otsust: Eestil on vaja riigikaitseraha näiteks HIMARSite, K9-liikursuurtükkide, keskmaaõhutõrje, laevatõrjerakettide, jne. jaoks. Seega tava soomukide eest ei ole mõistlik maksta rohkem kui hädasti vaja.

[sg01]

Kui Türgi pakub parimat hinna-kvaliteedi suhet ja parimat tarnekiirust siis tulebki just Türgilt osta. Parvlaevad osteti ka ju suuresti sarnastel põhjustel Türgilt ja pole nagu mingeid muresid nendega olnud? Türgi asemel tunneks mina pigem muret Iisraeli pärast. Ma ei kujuta hästi ette, et see isekas riik hakkaks oma ajalooliselt häid suhteid Moskvaga mingisuguse Eesti nimel ära rikkuma ja enda huvisid ohverdama. Seega kust küll need raketid ja varuosad bluespearile, spikeile, negevile jne. konflikti korral tulema hakkavad?

[Juhani Putkinen]

Seega kust küll need varuosad bluespearile, spikeile, negevile jne. konflikti korral tulema hakkavad?

Soome riik on teinud Iisraeli riigiga lepingu, et ka sõja ajal Iisrael tagab tarned Soomele.

[Leo]

Archer Soomes ei lenda, sest soomustatud haubits peab suutma igale poole ronida koos roomikutega lahingtankide ja jalaväe lahingumasinatega. Ma saan aru, et A4 ja paljude kalevipoegade jaoks on Soome Helsingi kesklinn suvisel pealelõunal, kuid tegelikult koosneb Soome peamiselt soodest, metsast ja kaljudest, teedevõrk ei võimalda mitmel pool rattaga sõita. Teiseks, hinnanumber 1 masina eest on natuke erinev, kui ostetakse palju, siis on see tähtis. Soome kaitseministeerium kubiseb endistest kindralitest ja admiralidest, kes on väga hästi teadlikud kui palju 1 lask ja kilomeeter maksab ja ei hakata mingit dubleerivat süsteemi üles ehitama. Kolmandaks, Soome vajab haubitsaid suurusjärgu võrra rohkem, kui Eesti, sest SA struktuur on mõeldud kogu riigi kaitseks Venemaa vastu. Milleks EKJ Sa struktuur on mõeldud, mina ei tea, kuid Venemaaga sõdimiseks kindlasti mitte, sest raskerelvastust on väga vähe. Neljandaks, Rootsi hävitajad ei ole usaldusväärne lahendus, sest neid ei kasuta peale Rootsi keegi. USA on oluliselt usaldusväärsem koostööpartner.

[Chupacabra]

Ukraina sõjast oleme saanud mitmeid õppetunde. Esiteks see, et TT miinid, tõkestamine ja TT relvad töötavad väga hästi. Ideaalne asümmeetriline variant Eesti jaoks. Piisavalt miine ja tõkkeid ning soomus on suhteliselt kasutu. Kahju, et see õppetund tuli valele poolele.

Ukraina sõda paljastas ka Soome NATO eelses doktriinis suure vea. Ükskõik kui palju suurtükimoona sa endale ladudesse ei kuhja, siis ühel hetkel saab see otsa. Oluline on juurde tootmine. Enne NATOt polnud kellelgi kohustust Soomet aidata.

[Kapten Trumm]

Täna hommikul kuulutas ERR "suurimat moonahanget". Kui täpsustati, et jutt on esiti 25 000 155 mürsust, pidin peaaegu kohvi kurku tõmbama (idanaaber kulutas veel mõni aeg tagasi UKR-s 50 000 mürsku päevas). Aga noh, kui suurtükivägi koosneb 36-st relvast (kaks brigaadi 12 relvalist pataljoni ja üks diviisi 12 relvaline pataljon) ja 1 DOS on suurtükkidel enamasti seal 50-60 lasu tuuris, siis on see ca 700 pauku relva kohta ja kokku vaid 2 nädala moon. Sellegiga võib tulla probleeme, kuna tehastes on järjekorrad 2 aastat ja lasukomplekti hind on 2000-lt tõusnud 8000 euroni.

Selle 25 000 lasu hind on täna 200 miljonit eurot

[Juhani Putkinen]

Täna hommikul kuulutas ERR "suurimat moonahanget". Kui täpsustati, et jutt on esiti 25 000 155 mürsust, pidin peaaegu kohvi kurku tõmbama (idanaaber kulutas veel mõni aeg tagasi UKR-s 50 000 mürsku päevas). Aga noh, kui suurtükivägi koosneb 36-st relvast (kaks brigaadi 12 relvalist pataljoni ja üks diviisi 12 relvaline pataljon) ja 1 DOS on suurtükkidel enamasti seal 50-60 lasu tuuris, siis on see ca 700 pauku relva kohta ja kokku vaid 2 nädala moon. Sellegiga võib tulla probleeme, kuna tehastes on järjekorrad 2 aastat ja lasukomplekti hind on 2000-lt tõusnud 8000 euroni.

Selle 25 000 lasu hind on täna 200 miljonit eurot

Jätkusõja lõppedes Soomel oli oma suurükiväe jaoks: 19.9.1944 kokku 2 122 346 lasu:
https://jput.fi/Jatkosodan_ammukset.htm

Kaikkiaan kotimaassa tuotettiin vuosina 1941-1944 noin 3,8 miljoonaa ammuskuorta.

[nimetu]

Kui täpsustati, et jutt on esiti 25 000 155 mürsust, pidin peaaegu kohvi kurku tõmbama (idanaaber kulutas veel mõni aeg tagasi UKR-s 50 000 mürsku päevas).

No ok, meie KV pole kaugeltki nii suur, aga kui ise seda numbrit lugesin, siis tekkis küll tunne, et Euroopas on latt ikka väga madalal kui seda peetakse suureks hankeks. Euroopa tootmisvõimekus olevat üldse ca 700 000 mürsku aastas, kuigi vaja oleks pea 2 miljonit. Nadi seis.