www.militaar.net

Sisuliselt suudaks üks patarei katta üle 150 km2 territooriumi, mis pole sugugi vähe, eriti arvestades Vene lennuväe võimekust, nende ECM taset jms

1975 aastal oli Tallinna pindala 175 ruutkilomeetrit. Mis maksab üks selline patarei? Tallinna kaitseks oleks ilmselt vaja kaks või ka kolm patareid. Kogu Eesti pindala on pealt 45 000 ruutkilomeetri. Sellest 10 % kaitsmiseks oleks siis vaja 300 patareid. 5% kaitsmiseks 150 patareid.

Juhani Putkinen kirjutas: Palun vaata neid numbreid mis ma kirjutasin kui palju see lennuvägi Soomele maksab ja esita selle tõe põhiselt kui palju maksaks vastav võimekus Eestile ehitatuna.

Oeh. See teema on nii palju kordi juba läbi nämmutatud. Võttes aluseks avaliku infona saadaolevad tingimused, mida USA pakkus Poolale F-16 rentimiseks, USAF lennutundide maksumuse ja netist saadaoleva lahingumoona hinna, mida kulutada laskmistel ja aastase koormuse 200 tundi, on see vahemik minu arvates 10 lennuki peale ca 400 miljonit aastas. On optimistlikumaid ja pessimistlikumaid arvamusi, aga üldine konsensus näib olevad mõnisada miljonit aastas. Sama palju kulutab Eesti paarisaja mehe välismissioonidele igal aastal.

Kui Soomele ainult õhk-õhk raketid maksavad 150 miljonit eurot (2340 miljonit krooni) nii kuidas Eesti saaks need odavamalt - vaenlane on ju sama?

Kui sul on sees kogemata raketitagavara uuendamine, siis ei saa seda ju lugeda jooksvaks kuluks? Nende relvade hinnas ei ole midagi müstilist, AIM-9M maksab suurusjärgus 100-150 tuhat USD tükk ja AIM-120 on sellest 4-5 korda kallim. Kahurimürsu hinnad on kümmekond dollarit tükist.

Kui Soomele üks väike Hornetide upgrade maksab 194 360 000 € (3 032 016 000 EEK) nii vastav upgrade Eesti hävitajatele (10 tk). maksaks umbes 505 336 000 EEK.

1. soomlased ajavad taga ka tehnika viimast sõna. Minuteada sisaldavad need kaks programmi täiesti kardinaalseid uuendusi nagu õhk-maa relvastuse kasutuselevõtu (seni olid Hornetid ainult A2A rollis-sellest ka nende tähis F-18 ) ja supermoodsa HMS süsteem (nn kiivriga suunatavad raketid)?
2. selliseid upgrade'sid tehakse lennuki eluea jooksul (30 aastat) 1-2 korda. Mis antud ajaraami vaadates pole midagi nii müstilist. Kui 30 aasta opereerimise kulud on 12 miljardit, siis 500 miljonit on seal juba suhteliselt vähetähtis summa - väike muutus lennutundide arvus muudab kogukulu isegi rohkem. Samuti kestavad need upgrade programmid üksjagu aastaid ja neid makseid on iga tõsisema relvatootja juures võimalik ajatada.

Meie reaalne stsenaarium oleks kellegi second hand masinad, millega sõidetakse lõpuni ilma mingite oluliste upgradedeta ja siis vaadatakse edasi (10-15 aasta pärast) juba uued.

Need õhuväe ülalpidamiskulud on tõesti astronoomilised võrreldes Eesti riigikaitseeelarvega.

Ma olen nõus, et summad on tohutud. Siiski - vaadates Eesti rahakulutusi viimastel aastatel peab tõdema, et raha puuduse taga lennuvägi ei seisa teps mitte. Pigem on asi tahte ja poliitikute/ametnike arusaamade taga. Kõlab küüniliselt, aga ma tõesti ootan, millal üks Trojanov sajab päise päeva ajal keset Eestit alla (kuhu NATO õhuturve jõuab poole tunni pärast) ja peale seda hakkavad ehk asjad liikuma. Nagu Gruusia sõda pani kõik kihama relvastuse koha pealt (täna räägiti kõikides meediates tankide ostmisest), siis vahest hakkavad asjamehed kihama ka sellel teemal.

Ja alati ei pea arendama top-notch teemat, lähiaastail oleme sunnitud nagunii läbi ajama teiste vanade asjadega.

Võtame selle jutu nüüd pulkadeks lahti.

nublu kirjutas: Esiteks - lisaks hävituslennukitele tuleb osta ka madalama klassi treeninglennukeid. Turbo-prop'e või rentida edasi neid L-39, või osta midagi sarnast (Hawk nagu soomlased) vms...

Jutt pole isegi mitte väljaõppe korraldamisest Eestis. OK, kujutame ette, et selle ostame väljast. Aga lendureil on vaja lennata. Ja palju. Ja lahinglennukite ressurss kulub ning lennutund on kallis. Järelikult - ka treeninglennukeid on vaja...

Odoot. Mis jutt see on. Et hävituslendurid hoiavad oma taset turbopropide peal??? Vapustav. Mine õpeta välismaiseid relvajõude kah. Need lollakad pole selle peale veel tulnudki. Jah, väljaõpe ja esmaste manöövrite sooritamine käib turboproppidega. Kuid võitlusvõime hoidmiseks on vaja teha tööd põhitööriistaga. Seda ei saa asendada mingi muu lennukiga.

nublu kirjutas: Mingi üldine jutt käib, et lennukid peavad sõjaolukorras olema võimelised kasutama maantee-lennuvälju. Ja kasutavad neid. Ning väldivad seeläbi hävitamist lennuväljadel. Kõik need targad spetsid võiks rääkida, milliseid maantee-lennuvälju need lennukid kasutama hakkavad. Mina juhuslikult sõidan vähemasti paar korda kuus Piibe maanteed pidi, ja võin kinnitada, et see kõige kuulsam Jägala lõik ei ole lennuväljana kasutatav. Täiesti laines. Ja vähemasti mulle teadaolevalt isegi n liidu lennuvägi ei ole seda kordagi tegelikult kasutanud. Ainuke õppus, kus see plaanis oli - lendurid ei suutnud seal maanduda. Eks parandage mind kui eksin. Aga arvestage ka sellega, et iga hävituslenduri väljaõppe saanud piloot ei ole veel (kohe) võimeline maanteel maanduma...

Mõne teejupi korda tegemine nüüd küll mingi ületamatu probleem ei ole. Eeldusel, et alus on kõva. Pealegi on meil nüüd ka uusi teid, mida selleks kasutada. Pealegi levib siin mingi haiglane ettekujutus, et lennukid sidivad kõik maas seni kuni venelane ründab. Reegel peaks olema see, et 2 on lennus, 2 hot standby-s ja ülejäänud valmis vajadusel lendu minema. Ok mõned on hoolduses aga sellist olukorda, et ühe matsuga kõik lennukid maha võetakse ei saa olla.

nublu kirjutas: Ja tavalisele maanteele maandumine. Mis kaalub üks hävituslennuk (OK, tühjalt, ilma relvastuseta ? Mis on tema laskumiskiirus m/s? Ja milline jõumoment maandumishetkel mõjub teekattele? Ja siis vaadake neid vähempakkumise korras ehitatud teid, mis peale aastast ekspluatatsiooni lihtsalt autodega sõites on jälle lainesse aetud...

Selle võib välja arvutada, kuid see pole oluliselt suurem kui tekitab näiteks 25 tonnine veok sillale sõites. F-16 MTOW on ca. 19 tonni. Maandudes on sellest järgi vähem kui 10. Näita mulle mõni maantee, millele selline mass oleks probleem. Isegi heavy landingu korral ei ole see mingi häda. Kogenud piloodid panevad aga lennuki maha väga sujuvalt.

nublu kirjutas: Edasi - endiselt pole ühtegi pädevat vastust selle kohta kust saadakse sõja ajal radaripilt Eesti kohal toimuvast. On kirjas suured plaanid erineva varustuse ostmiseks. Aga radarid? Ja kust tekib see õhukaitse vaatlejate võrk? Kuidas need vaatlejad infot edastavad? Maanteedele kus lennukid baseeruvad? Nii et vastane infi vahelt ei lõika või ära ei sega?

Radarid on ju olemas. Millest sa nii väga puudust tunned. On olemas strat. radarid, on olemas passiivne radar ja on olemas mobiilsed radarid. Jah, neid on vähe, kuid need pole puudu.

nublu kirjutas:Lennukid ründavad Soome lahel olevaid laevu. OK, aga sealt on ka vaja saada radaripilt või info mõnel muul moel. Arvestades laevade liikumiskiirust (ja võrreldes seda lennukite liikumiskiirusega) - vähemasti on vaja vastavat sidevõrku...

No aga seda on meil ju vaja niikuinii. Mille poolest see lennuvägi siin valemit muudab?

nublu kirjutas: Minu isiklik ning tagasihoidlik arvamus - lähiajal vajab Eesti lennuväge vaid niivõrd kui see suudab täita rahuaegse õhuturbe funktsiooni. Loobuda teenuse sisseostmisest, õpetada lendurid kusagil läänes (ilmselt USAs) välja, rentida koos Läti-Leeduga mingi 4-8 hävituslennukit + 2-4 treeninglennukit. Ja mõelda selle peale, kuidas luua suurem pädev tehniline meeskond. Kasvatada juurde piloote, õpetada välja maapealset tehnilist personali jne...

Suuremahuliseks sõjaliseks konfliktiks tuleb aga tagada see, et Eesti õhukaitseks stardiks lennukid kusagilt Poolast, Saksamaalt või Taanist...

Kui õnnestub luua eskadrill koos lõunanaabritega on see väga hea, kuid teatavatel põhjustel olen ma lätlaste võimekuses lennundust arendada üsna skeptiline. Saksamaalt, Taanist ja Poolast startivad lennukid jõuavad siia siis kui venelased on oma töö teinud ja koju läinud. Eestit kaitsvad lennukid peavad baseeruma Eestis.

Lemet kirjutas:1975 aastal oli Tallinna pindala 175 ruutkilomeetrit. Mis maksab üks selline patarei? Tallinna kaitseks oleks ilmselt vaja kaks või ka kolm patareid. Kogu Eesti pindala on pealt 45 000 ruutkilomeetri. Sellest 10 % kaitsmiseks oleks siis vaja 300 patareid. 5% kaitsmiseks 150 patareid.

NASAMS-süsteemil võib kaugus raketiplatformi ja radari-juhtimismasina vahel ulatuda kuni 25.km.Kui panna radar keset Tallinnat ning igas ilmakaares 25 km. kaugusele üks raketiplatform(raketi lennukaugus ca 40 km.) kui palju siis ära katab...okay, põhja ja lääne suunas ei tasu

Tallinna jaoks peaks piisama ühest rühmast...

MEADS on ikka vist 1 konkreetne süsteem, mitte ÕT-rakettide klass. Äkki mingi MRADS (med.-range AD system)?

On sellenimeline konkreetne süsteem olemas jah, ise pidasin silmas MEADS-i all ikka eestikeelset vastet keskmaa-õhukaitsesüsteem..

nublu kirjutas:Mingi üldine jutt käib, et lennukid peavad sõjaolukorras olema võimelised kasutama maantee-lennuvälju. Ja kasutavad neid. Ning väldivad seeläbi hävitamist lennuväljadel. Kõik need targad spetsid võiks rääkida, milliseid maantee-lennuvälju need lennukid kasutama hakkavad. Mina juhuslikult sõidan vähemasti paar korda kuus Piibe maanteed pidi, ja võin kinnitada, et see kõige kuulsam Jägala lõik ei ole lennuväljana kasutatav. Täiesti laines. Ja vähemasti mulle teadaolevalt isegi n liidu lennuvägi ei ole seda kordagi tegelikult kasutanud. Ainuke õppus, kus see plaanis oli - lendurid ei suutnud seal maanduda. Eks parandage mind kui eksin. Aga arvestage ka sellega, et iga hävituslenduri väljaõppe saanud piloot ei ole veel (kohe) võimeline maanteel maanduma...

Pikk jutt nii hilja õhtul vastamiseks, aga kui asja positiivsemas valguses üritada vaadata, siis Eestis on minuteada juba 5 kõvakattega lennuvälja, mis suudavad märksa raskemaid reaktiivlennukeid vastu võtta - Ämari (seal tuleb remont), Tallinn, Tartu-Ülenurme, Pärnu, Kuressaare. Umbes samapalju oli neid ka grusiinidel ning venelased ei suutnudki vaatamata oma totaalsele õhuvõimule neid välja lülitada.

Tee-ehituse kvaliteet on muidugi teema omaette. Kuigi tahtmise korral on see lahendatav - teede kasutamise kogemus on naaberiikides olemas. Ka Soomes.

Kilo Tango kirjutas:Radarid on ju olemas. Millest sa nii väga puudust tunned. On olemas strat. radarid, on olemas passiivne radar ja on olemas mobiilsed radarid. Jah, neid on vähe, kuid need pole puudu.

Niipalju kui meediast läbi jooksnud on, tuleb lähiaastail veel paar kaugvaatlusradarit juurde.

Kilo Tangol jäi lisamata see, et meil on olemas juba reaalne lennuväe suunamise võimekus ja kui tähele olete pannud, siis L-39'd kasutavad Eesti piloodid ja sihitajad on viimased kaks aastat seda hoolega harjutanud. Mis tähendab, et link õhuvaatluse ja lennuki vahel on (esialgu kõneside kujul) ju olemas. Lennukite jaoks on vajalik luua Link-16 või analoogse asja kaudu võimalus võtta radariinfot vastu reaalajas.

Edit: mis puudutab nublu posti lõunanaabritega ühise eskadrilli loomisest, siis asjaga kokku puutunud inimesed suhtuvad sellesse vägagi sapiselt. Balti koostöö on kõlav teema kaitseministeeriumi avalike suhete pressiteadetest, kuid reaalsuses on see Balti koostöö nagu Krõlovi üks teatav valm vankri vedamisest. Kõige olulisem muutuja selles võrrandis on Leedu Vürstiriik, kes omab kohati suuriiklikke ambitsioone ja võiks lausa midagi mängu panna, et kui see Balti eskadrill ka teoks kunagi peaks saama, siis saab selle baas olema Zokniais ja seda saab kamanama Leedu õhuvägi. Leedukad kasutavad kõikvõimalikke ilusaid ja mitteilusaid meetodeid oma lobi tegemiseks NATO's (mis kaalub kaugelt üles meie oma) ning sellest tasub otsida ka põhjust, miks õhuturvajad senini Ämarisse tulnud pole (kuigi Zokniai oli omal ajal samasugune ahelvare kui Ämari). Ja uskuge, ei tule ka. Neid balti ühisprojekte nimetatakse kaitsejõududes muidu ilusa nimega "Balti Ühisjura". Seega igasugu koostöö idealiseerijad võivad arvestada järgmiste tõsiasjadega
1. senikaua, kui õhuturbemissiooni teeb NATO, jäävad lennukid Leetu.
2. kui tuleb Balti ühiseskadrill, saab selle baas olema Leedus.

Kui palju need variandid meid aitavad, las igaüks arvab ise. Reaalpoliitika on, et Ämarisse ükski NATO riik oma eskadrilli panna ei riski ja kui seda eskadrilli (ehk Eesti oludes esimest relevantset üksust) seal näha tahetakse, tuleb "papp meil endil välja köhida".

Kumba siis nüüd uskuda???

Tallinna jaoks peaks piisama ühest rühmast..

Või

Sisuliselt suudaks üks patarei katta üle 150 km2 territooriumi,

Ja ikkagi- hind????? Ja kas kaitsta vaid Tallinnat või ka teisi linnu. Tartu-Pärnu-Viljandi-Valga-Kuressaare maksumaksjad panevad vast pahaks, kui nende maksukroonide eest võetakse vaevaks vaid Kilulinna õhust kaitsta...

vk1 kirjutas:Kilo Tango , ära solvu, aga sa isegi tunnistasid , et need sinu arvutused on suht lambist võetud/pakutud. Seetõttu kõiki neid arvutusi tuleks vaadata pisikese eelarvamusega. Ja Juhani pakutavad miinid , dubleeritud sidesüsteem, jne., jne. on arvatavasti parima tulu/kulu suhtega asjad, mida kõiki on võimalik suht. mõistlike kulutustega rakendada. On suht inetu naaksuda inimese kallal, kes on Eesti kaitsejõudude arengu oma südameasjaks teinud ja kelle ees mina oma mütsi igastahes maha võtaksin, kui teda peaks eales kohtama.

Ghost - kui palju neid 400km. raadiusega ÕT rakette peaks Eesti ostma ? ÕT-divisjoni jagu ? 2 pataljoni jagu Patriot PAC-3 osta sooviv Taiwan peaks selle eest 3.1 miljardit USD-d välja käima ( http://www.dsca.mil/PressReleases/36-b/ ... _08-56.pdf ), Eesti 1 pataljoni eest siis 16 miljardit EEK ?

Lemet - vaikselt andmeid edastada (juhul, kui on säilinud mõni toimiv infokanal) oleks NATO-le suht lihtne ja ohutu ja igati legaalne tegevus, ei näe siin muud probleemi, kui meie endi lekkivus ( Simm)

Mina ei naaksu Juhani kallal vaid mõnede tema arvamuste kallal, millega ma ei ole nõus. Ma austan Juhanit ja kõiki teisi inimesi, kes aktiivselt tegelevad Eesti Kaitsejõudude arendamisega. Meil on Juhaniga väga palju asju, milles me oleme ühte meelt aga need ei paista välja.

Mis puutub minu rehnutitesse, siis need on kõik varuga. Reaalsed hankehinnad tuleksid kogusummas enam-vähem samasse kanti, kuna osa asju tuleksid kallimad, osad odavamad. Mis puutub hävitajate n.ö. jooksutamisse, siis see suurusjärk on üsna täpselt paigas muu maailma kogemuse põhjal. Miinid ja mitmekihiline raadioside on muidugi vajalikud aga see ei ole kogu lahend võrrandile.

Patrioti arvutus on mul kusagil kas siin või ühes teises teemas. Igatahes on need hinnad kokku löödud ja see hankekulu tuleks samasse auku hävitajate hankega.

No eks neid raketisüsteeme on ka millalgi vaja - kasvõi Ämari katmiseks, aga minuarust prioriteetide hulgas peaks lennukid olema siiski eespool - juba seepärast, et nad võimaldavad vähemalt hädapäraselt lahendada rohkem võimekusi kui õhukaitse.

Nõndaviisi siis: http://www.epl.ee/artikkel/445126

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvustas eile esimest korda avalikult uut kaitseväe arenguplaani, mille järgi saab kaitsevägi järgmise kümne aasta jooksul näiteks keskmaa õhutõrjesüsteemi, transpordikopterid ning plaan näeb ette ka võimaluse tankide ostmiseks.

Kuni 2018. aastani kaitseväe arengut määrava kava kõige esimeseks prioriteediks nimetas Aaviksoo siiski luure-, side- ja seiresüsteemide arendamist, millesse investeeritakse kümne aasta jooksul mitu miljardit krooni. “Gruusia sündmuste analüüsid näitavad, et just see valdkond oli neil nõrgim,” rääkis Aaviksoo. Järgmiste prioriteetidena tõi minister välja kiirreageerimisvõime arendamise ning Kaitseliidu eelarve tõstmise.

“Samuti on kriitilise tähtsusega õhuruumi kaitsmine, mida me eelkõige saame teha koos liitlaste abiga,” ütles Aaviksoo. “Kui lühimaa õhutõrjesüsteemi leping on meil juba sõlmitud, siis nüüd oleks vaja ka keskmaa õhutõrje süsteemi,” lisas ta. Oma hävituslennukite ostmist arenguplaanis aga ette ei nähta. “Küll nähakse plaanis ette polüfunktsionaalsete transpordihelikopterite ostmine. Need kopterid hakkavad täitma ka päästeülesandeid.”

Aaviksoo kinnitas, et uus arenguplaan näeb ette ka soomusvägede loomise. “Selge on see, et meie maavägi vajab avatud maastikul enda kaitsmiseks paksu soomust. Selle jaoks tuleb hankida kas jalaväe soomustatud lahingumasinad või tankid,” lausus ta. Kumma variandi kasuks otsustatakse, on tema sõnul veel lahtine. “Kui me räägime tankidest, siis neid peaks olema 30–40 tükki,” lisas ta.

60 miljardit krooni

Järgmise kümne aasta arenguplaani tutvustades ei maininud Aaviksoo kordagi mereväele võimekuse lisamist. “Neile jääb miinitõrje, sest kui realistlikult vaadata, siis uute võimekuste lisamine mereväele on nii kulukas, et üksi me sellega toime ei tule,” selgitas ta hiljem.

Kuigi nii kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kui ka Aaviksoo ise on varem viidanud, et uue arenguplaaniga võib muutuda ka ajateenistuse ülesehitus, siis praegu on see plaan ministri sõnul edasi lükatud. “Me analüüsisime Soomes kasutatavat metoodikat, kus ajateenistus kestab kuus, üheksa või kaksteist kuud. Otsustasime, et praegu jätkame vanamoodi ning tuleme selle analüüsi juurde tagasi 2012. aastal,” selgitas Aaviksoo. Ajateenistuse muutmine eeldaks ministri sõnul uue infrastruktuuri väljaehitamist ning koolitusvõimaluste parandamist. “Samas oleks niinimetatud Soome skeemi järgi võimalik aastas välja õpetada 3500–4000 ajateenijat senise 1500–2000 asemel.”

Kui kaua peaks Eesti kõigi arenguplaanis seatud eesmärkide täitmisel võimalikule agressioonile vastu pidama, Aaviksoo sõnul kirja pandud ei ole. “Me tahame näidata piisavat heidutusvõimet, et Eesti kunagi sõjalise konflikti tandriks ei saaks. Aga vajadusel oleme valmis ennast kaitsma.”

Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Mati Raidma lausus, et tema hinnangul on arenguplaani eesmärgid realistlikud. “Me oleme ette näinud, et riigikaitse kulutused moodustavad järgmised kümme aastat kaks protsenti SKP-st ja seetõttu polnud mõtet teha plaane, mis seda numbrit ületavad,” rääkis Raidma. Plaani järgi kuulub kaitseministeeriumile kümne aasta jooksul umbes 60 miljardit krooni, millest pool kulutatakse hangetele ning investeeringutele.

Lisaks tõi Raidma välja, et arenguplaani koostamisel analüüsiti kõiki ohuhinnanguid ning töötati välja erinevad stsenaariumid. “Riigikaitse komisjonis kuulamised sellel teemal veel jätkuvad, aga ma ei näe hetkel ühtegi põhjust, miks ma ei peaks nõustuma nende seisukohtadega, milleni töögrupid jõudsid.”

Mina kahtlustan, et Kilo Tango on Jaak Aaviksoo kommunikatsiooniga seotud vend Peep, kes vennale saunas augu pähe rääksi.

PS lõbusalt läbi huumoriprisma

Selle eelnenud vaidluse, hävitajad vs kõik muu maalähedane väidaks, et vaieldakse olematu probleemi üle. Õigus on mõlemal.

Kui vaatame, millal on reaalne, et meie unelmate 8-12 lennukist koosnev eskadrill oleks adekvaatselt tegutsemisvõimeline, siis ka väga hästi pannes räägime absoluutne miinimum 4-6 aastat. Hanked, väljaõpe, infra jne. Need asjad ei käi nipsuga.

Aga loomulikult ka hävitajatepartei mehed ei arva, et need 5 aastat kuuri taga seent tokistakse. Juhanil on tuline õigus, et Vene agressiooni tõenäosus praeguses maailmapoliitilises olukorras on hetkel kõige tõenäolisem ajahorisondis 3-5 aastat. Kas ta käitub sealjuures kui peksasaanud koer (nafta hind, USA/EL dominantsile allajäämine) või ennasttäis M... pole vahet.

Seega, peab otsustama, kuidas kivikirveste ja ragulkadega venkudele vastu saab ja viisil, mis on võimalik realiseerida viitajaga 1-2, max 3 aastat, mis tähendab nö Putkineni paketti. Lisades veel juurde maamiinide kasutamise lepingust loobumise ja Soome lahel piiri nihutamise. See kõik tähendab, et täie auruga aetakse paralleelselt ka hävituslennuväe projekti.

Põhjanaaber on mures, et pannes "kogu raha" lennuväele ei suuda me palju maalähedasemaid, odavamaid aga täiesti möödapääsmatuid asju ära teha. Mina rahustaks, et nende maalähedaste asjadega hakkame kohe ja niikuinii tegelema ja kui midagi kvalitatiivselt muutub nii, et hävituslennuväe soetamine on tõesti mõttetult kallis (veel ei usu), no siis jääb kahjuks asi katki ja arendatakse seda mis jõukohane.

Vaielda pole vaja. See ainult meeldib vaenlasele. Konstruktiivne kriitika vajalik. Vaja on kompromiss-strateegiat mitte oponeerimist selle enda pärast.

Kilo Tango kirjutas: Võtame selle jutu nüüd pulkadeks lahti.

Odoot. Mis jutt see on. Et hävituslendurid hoiavad oma taset turbopropide peal??? Vapustav. Mine õpeta välismaiseid relvajõude kah.

Tänan pakkumast. Erinevalt mõnest mehest ei kipu ma isegi kodumaiseid relvajõude õpetama, mida osta ning mis järjekorras

Turboprop'id on õppe-treeninglennukitena kasutusel juba ammu. Kaasaegse turbo-propi "feel&look" ei pidavat eriti erinema madalama otsa reaktiivlennuki omast. Küll aga erineb kardinaalselt kütusekulu...

Kui Sa arvad et need lääne piloodid kõik oma paarsada lennutundi aastas lahingmasinate peal logivad, siis sa küll eksid

Kilo Tango kirjutas: Mõne teejupi korda tegemine nüüd küll mingi ületamatu probleem ei ole. Eeldusel, et alus on kõva. Pealegi on meil nüüd ka uusi teid, mida selleks kasutada.

Kas ma rääkisin ületamatust probleemsit? Ma ütlesin, et hetkel selliseid lõike ei ole. Need tuleb leida ning korda teha. Ning see võtab aega ning raha. Kõik "lennukisõbrad" aga räägivad juttu nagu oleks see võimekus "asi ise-enesest" - saame lennukid ja ongi kohe olemas..

Kilo Tango kirjutas: Pealegi levib siin mingi haiglane ettekujutus, et lennukid sidivad kõik maas seni kuni venelane ründab. Reegel peaks olema see, et 2 on lennus, 2 hot standby-s ja ülejäänud valmis vajadusel lendu minema. Ok mõned on hoolduses aga sellist olukorda, et ühe matsuga kõik lennukid maha võetakse ei saa olla.

Mõni mees on õhtusel ajal eriti pöördesse sattunud

24/7 kaks lennukit lennus ja 2 lennukit hot standby???

24 x 365 x 2 = 17 520 lennutundi. Mine nüüd ise sinna lääne onude juurde ning küsi millist lennukiparki ning meeskonda sellise aastase võimekuse saavutamiseks vaja on...

Ja see on ju miinimum. Sest järgmine paar peab ju enne üleval olema kui eelmine maha tuleb, muidu salakaval vaenlane ründab, kui meie valvepaar tühjade paakidega maanduma asub

Kilo Tango kirjutas: Radarid on ju olemas. On olemas strat. radarid, on olemas passiivne radar ja on olemas mobiilsed radarid. Jah, neid on vähe, kuid need pole puudu.

Oot-oot. Pea vähe hoogu..

Minuteada on meil olemas üks strat. Kellaveres. Mis on teoreetiliselt teisaldatav. Praktiliselt pole seda keegi kunagi teinud, ega proovigi ilmselt teha enne, kui ka teine selline olemas on ning kasutusele võetud.

Seega - tõsise konflikti puhul koos konflikti algusega võime arvestada, et seda meil enam ei ole.

Teise analoogse radari ostmisest alles räägitakse.

Giraffe'id - minul isiklikult puudub info nende võimalikust linkimisest ühstesse õhutõrje infovõrku. Kui isegi see võime on olemas - need radarid suudavad luua vaid väga lokaalseid pildikatkeid. Ühtsest radaripildist Eesti kohal toimuvast ei saa peale Kellavere "surma" enam juttugi olla.

Passiivradari ostmise vastu on Eesti vaid "väljendanud huvi". Minule teadaolevalt pole selle kohta ostu-müügi lepingut sõlmitud, ja järelikult pole teada ka tarneaegu, radarist endast rääkimata...

Eks paranda, kui eksin

araterI kirjutas:Seega, peab otsustama, kuidas kivikirveste ja ragulkadega venkudele vastu saab ja viisil, mis on võimalik realiseerida viitajaga 1-2, max 3 aastat, mis tähendab nö Putkineni paketti. Lisades veel juurde maamiinide kasutamise lepingust loobumise ja Soome lahel piiri nihutamise. See kõik tähendab, et täie auruga aetakse paralleelselt ka hävituslennuväe projekti.

Põhjanaaber on mures, et pannes "kogu raha" lennuväele ei suuda me palju maalähedasemaid, odavamaid aga täiesti möödapääsmatuid asju ära teha. Mina rahustaks, et nende maalähedaste asjadega hakkame kohe ja niikuinii tegelema ja kui midagi kvalitatiivselt muutub nii, et hävituslennuväe soetamine on tõesti mõttetult kallis (veel ei usu), no siis jääb kahjuks asi katki ja arendatakse seda mis jõukohane.

Vaielda pole vaja. See ainult meeldib vaenlasele. Konstruktiivne kriitika vajalik. Vaja on kompromiss-strateegiat mitte oponeerimist selle enda pärast.

Ega Putkineni paketti meile ka ei tule. Hävitajate raha kühveldatakse sujuvalt assümmeetrilistesse sõdadesse. Selles jutus pole mitte midagi uut, tegemist on Gruusia sündmuste valguses avalikkust rahustava maitsestamisega vanale supile.

1. "polüfunktsionaalsed helikopterid" leiavad ennast peagi Afganistanist, sest seal on kopteritest puudus ja kopterite ostmist missioonidele on räägitud juba ammu. Teise lennupäästeüksuse järele puudub igasugune vajadus, sest piirivalvel on nii kopterid kui vastava väljaõppega ning kogenud personal olemas.

2. "40 tanki või lahingumasinat" on natuke poolkõva jutt. Lõhnab kangesti selle järele, et reaalis ostetakse Scoutsile (loomulikult missioonide tarbeks) jalaväe lahingumasinad, mis rakendatuna Eesti kaitses ei ole Pasidest palju targemad, sest neid ei saada raskem soomus ja mobiilne ÕT. Juba see on imelik, et kaalutakse kas IFV-d või tankid

Ainuke, mis sealt Eestisse tekib, on side ja see loodetav keskmaa ÕT. Ülejäänu on vana supi soojendamine. See loodav ÕT saab katma heal juhul Suur-Tallinnat ja kogu lugu.

nublu kirjutas:Passiivradari ostmise vastu on Eesti vaid "väljendanud huvi". Minule teadaolevalt pole selle kohta ostu-müügi lepingut sõlmitud, ja järelikult pole teada ka tarneaegu, radarist endast rääkimata...

Eks paranda, kui eksin

Siin sa eksid.Leping Tšehhi VERA-E tüüpi passiivradari hankimiseks sõlmiti juba mitu aastat tagasi(ei mäleta hetkel täpselt) ja radarisüsteem ise peaks juba kohal olema
http://www.army.cz/acr/vera/veraeeng.pdf

www.militaar.net

Uued relvasüsteemid EKV-le