www.militaar.net

LuAZ-967 on selline väike, madal ja lihtne pann, mis sõidab praktiliselt igal pool, sisuliselt puna-armee versioon ATVst. See jutt, kuidas kriisi korral muudkui rekvireerime ja paname pioneerid kaudtulekindlad positsioone, on ikka paras must huumor, mitte nii väga ammu oli olukord, et EKJ puudus ülevaade, kus ja kelle käes maastikuautod ja -veokid asusid, kas see on nüüd korda tehtud? Soomlastel on kõik traktorid ja veoautod ning asfaldilaotajad arvel ja kriisi korral lähevad SKJ käsutusse koos juhtidega, sest pioneeritehnika vajadus kriisi korral kasvab hüppeliselt. Seda võiks ka valmistumiseks nimetada. Britid õpetasid kanderaamil haavatuga kiirrännakut sellepärast, et inimestel tekiks arusaam, mis tunne on inimest tassida. Sangadega lamamismatid ja vigastatu lohistamise alused on tore küll, kuid neid saab lohistada mööda siledat pinda, metsa-alune on liiga mühklik, juuri, okse, kive ja kände täis, nii et suure tõenäosusega tuleb ikka kanda.

Meil on ju ka autoregistris arvel. Sõja korral saaks sealt kindlasti andmed kätte ka, vähemalt seni, kuni servereid ja varukoopiaid füüsiliselt katki pole tehtud.

Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

Üleüldse kipub see väljaõppest ja spetsialiseerumisest alguse saanud teema jälle transpordivahendite hankimisse suubuma...

Lisan ühe Juutuubi video, kus Rootsi armee jäägrid kasutavad järelkäruga 6X6 ATVd haavatute transpordiks. NB! Transpordini jõudmiseks kasutatakse vana head jäika kandealust ja meeste ihurammu.
Samuti on seal näha kuidas need ATVd jõuavad lahingute alale (vähemasti rahuajal ja õppuste käigus).

Lisaks tuleb välja, et meil siin põhjapool Euroopas võib talvel lund sadada ja siis tuleks kasutada ATVde asemel hoopis lumesaani.. rikaste lõbu. Ilmselt ei ole ka eriüksuse (mida jäägripataljon kindlasti on) võimete ja võimaluste kõrvutamine EKV jalaväepataljoni või KL kompanii võimekustega kuigi mõistlik tegevus..

https://www.youtube.com/watch?v=A8ximzNYg8k

Lumesaanid järelveetavate kelkudega 2:59 - 3:15
ATVd haavatutega alates 4:10
ATVde kuvamine videos lõppeb ca 5:00

Konksutad või?
Võitleva üksuse ülema mure nr 1 antud küsimuses on saada vigastatud võimalikult väheste kaasnevate kahjudega kaelast ära. Sest see segab ülesande edasist täitmist ja kompromiteerib üksuse väekaitset. Ei ole eriti tark tekitada seisu, kus rühmas on jao jagu haavatuid (peale idanaabri kaudtulelööki) ja ülejäänud rühm tassib neid kuskile ära. Seega kas seal LGr-is on kompanii, pataljon või diviis neid abistamas, pole enam tähtis. Tähtis on see, et 1. haavatud on viidud abile võimalikult ligidale 2. haavatud ei koorma üksust ja kärbi tema lahinguvõimet 3. haavatud asuvad suhteliselt ohutumas kohas.

Niipea kui kysimused lähevad konkreetseks on vastuseks ainult 1 ymmargune mull. Ma kysin konkreetselt evaco keti osas - jagu -> ryhm -> coy -> ? (KL puhul)

Ukraina näitel esmane stabilisatsioon toimus vahetult rindejoone lähedal sellises urus, kuhu ka 155mm ei v6ta sisse. EVACO ootamine v6is olla kuni 24h. Igast ägedad "kuldse" tunni teooriad kehtivad missi piirkonnas, ATO näitel on reaalsus hoopis teine. Lisaks kasutati EVACO tarbeks just pehmeid asju - maasturid, väikebussid jne - sest polnud midagi muud - ma pole veel KL hoovis näinud APC-sid, millega haavatuid ära vedada, seega kui hetkel on vile, siis lähevadki käiku tsiviil-vahendid.
Hetkel on jutuaineks pigem "plaatina 10 minutit" - ehk et ise aitad ennast, lahingpaariline + jaos olev laskur-sanitar. Kui selle aja jooksul elupäästvat esmaabi ei osutata, on suremus oluliselt suurem.
Ehk et jällegi j6uame yhtlustatud välja6ppe juurde - seni, kuni seda ei ole, oleme pehmelt öeldes veidi "kuses".

Ukraina on kindlasti hea näide ja sealsetest kogemustest on palju õppida, kuid erinevused Eestiga kui toimuks totaalne sõda Venemaaga oleksid põhimõttelised. Ukrainas on rindejoon suhteliselt stabiliseerunud ja sellest idas või läänes midagi ei toimu, seega on olnud aega rinnet toetavad üksused korralikult sisse kaevata või neile kaitstud kohad otsida. Eestis ma sellist luksust ei näeks, et on lahingutegevuse ala ja täiesti turvaline ala. Pigem on ohtlik ala, kus käib aktiivne tegevus ja vähem ohtlik ala. Soomlaste süsteem on lahti seletatud selle lingi alt avanevas artiklis https://www.researchgate.net/profile/Jo ... n-alla.pdf

SKJ lahinguvälja esmaabi põhineb 10-1-2 mudelil, 10 minuti jooksul peab verejooksu kinni saama, 1 h jooksul üldarsti tasemel esmaabi ja 2 h jooksul elupäästev kirurgia (kui vaja). Selle tagamiseks on igal võitlejal esmaabivahendid ja mõnetunnine koolitus nende kasutamiseks ja haavatu evakueerimiseks. Jagudes on sanitarid ja rühmas 1 parameedik, soome keeles taistelupelastaja. Kompaniis juba arst ja medõde või parameedik (see 1 h). Pataljonis on meditsiinirühm, mis koosneb esmaabijaost, lõikusjaost ja evakuatsioonijaost, see on ka esimene koht, kus medPaSi võib näha, nendega korjatakse kompaniide vigastatud rinde lähedalt kokku ja vajadusel viiakse edasi brigaadi meditsiinikompaniisse, kus on välihaigla lõikusmeeskondadega ja veel lisaks evakuatsioonirühm. Soomlased peavad kõige kriitilisemaks just neid esimesi minuteid peale tabamust, kui vigastatud on stabiilne ja konveierile pandud, läheb lihtsamaks. Võimalik on ka see, et brigaadi haigla jäetakse vahele, kui elupäästvat kirurgiat vaja ei ole või korralik tsiviilhaigla on lähedal ning ka brigaadi haiglast kanditakse patsiendid esimesel võimalusel tsiviilhaiglatesse toibuma ja järelravile.

Soome pataljoni meditsiinirühmas on 6 arsti (ohvitserid) 6 medõde (allohvitserid) ja 25 parameedikut ja sanitari. Brigaadi meditsiinikompaniis on 12 arsti. Seega on mobiliseeritud SKJ maaväe brigaadis 3x1+3x6+12 ehk vähemalt 33 arsti ning vähemalt sama palju medõdesid.

Ukrainas on piiratud lahingutegevus (lennuväge ei kasutata) ja rindest veidi eemal see ei sobi analoogiks.

Niipea kui kysimused lähevad konkreetseks on vastuseks ainult 1 ymmargune mull. Ma kysin konkreetselt evaco keti osas - jagu -> ryhm -> coy -> ? (KL puhul)

Miks mull? Loomulikult ma tean, "mis" seal edasi on ja mida seal tehakse. Pole siin avaldamiseks. Sellest küsimus konksutamise kohta.

Ukraina näitel esmane stabilisatsioon toimus vahetult rindejoone lähedal sellises urus, kuhu ka 155mm ei v6ta sisse. EVACO ootamine v6is olla kuni 24h. Igast ägedad "kuldse" tunni teooriad kehtivad missi piirkonnas, ATO näitel on reaalsus hoopis teine. Lisaks kasutati EVACO tarbeks just pehmeid asju - maasturid, väikebussid jne - sest polnud midagi muud - ma pole veel KL hoovis näinud APC-sid, millega haavatuid ära vedada, seega kui hetkel on vile, siis lähevadki käiku tsiviil-vahendid.

Ära kaldu teemast kõrvale. Kuidas haavatu jõuab HKP-st sinna, kuhu neid "pehmeid" asju tuua kannatab (metsas 500, lagedamal 1 km tagapool)? Kui haavatuid on 10 tk, kes neid veab? Millega veetakse?

Hetkel on jutuaineks pigem "plaatina 10 minutit" - ehk et ise aitad ennast, lahingpaariline + jaos olev laskur-sanitar. Kui selle aja jooksul elupäästvat esmaabi ei osutata, on suremus oluliselt suurem.Ehk et jällegi j6uame yhtlustatud välja6ppe juurde - seni, kuni seda ei ole, oleme pehmelt öeldes veidi "kuses".

See on kõik õige. Aga kahjuks teemast mööda. Elupäästev esmaabi ei asenda päriselt haavatu kiiret liigutamist 0,5-1 km tahapoole, ei meditsiiniliselt (mida ma tean ehk vähe) ega taktikaliselt (üksuse ülesanne tuleb täita, mitte haavatuid tund aega tassida). Kui isikul on 2 kuulihaava rindkeres, siis siis elupäästva esmaabi raames pole võimalik teha muud, kui panna väline verejooks kinni. Paarilisel ja laskursanitaril pole lihtsalt edasiseks võimalusi. Tuletame siinkohal meelde, et üksuse ülesanne ei ole mitte elupäästva esmaabi ja evakuatsiooni eest hindajate punkte saada, vaid ülesanne täita. Haavatud tuleb võimalikult kiiresti sealt minema saada, sest räigelt öeldes segab see üksuse edasist tegevust ja seab seda ohtu. Rääkimata haavatute
endi ohustamisest (kes end kaitsta ei suuda).

Miks mull? Loomulikult ma tean, "mis" seal edasi on ja mida seal tehakse. Pole siin avaldamiseks. Sellest küsimus konksutamise kohta.

Kui sa "tead", mis edasi saab, kuda krt sa saad sellist juttu siis ajada??

Ära kaldu teemast kõrvale. Kuidas haavatu jõuab HKP-st sinna, kuhu neid "pehmeid" asju tuua kannatab (metsas 500, lagedamal 1 km tagapool)? Kui haavatuid on 10 tk, kes neid veab? Millega veetakse?

Haavatu j6uab vastavalt med. plaanile täpselt sinna, kuhu on planeeritud - ehk et kui yksuse ylemal pole aimu, kuidas reaalselt evakuatsioon toimib, siis saavadki vennad vihtuda 2km kanderaami-rallit. Viivituslahingus kerge jalavägi vs soomus pole väga vaja protsente anda ilmselt, seal pole evakoga nagu eriti midagi peale hakata. Lisaks "pehmed" tulevad täpselt nii lähedale kui seda vaja on, casevac-ks k6lbavad k6ik asjad, millel rattad ja mootor. Ja kui haavatuid on ryhma tasemel 10tk, siis 25-30% kaotuste juures on päkkade välkumine ainuke viis ilmselt päästa need ryhma riismed.

See on kõik õige. Aga kahjuks teemast mööda. Elupäästev esmaabi ei asenda päriselt haavatu kiiret liigutamist 0,5-1 km tahapoole, ei meditsiiniliselt (mida ma tean ehk vähe) ega taktikaliselt (üksuse ülesanne tuleb täita, mitte haavatuid tund aega tassida). Kui isikul on 2 kuulihaava rindkeres, siis siis elupäästva esmaabi raames pole võimalik teha muud, kui panna väline verejooks kinni. Paarilisel ja laskursanitaril pole lihtsalt edasiseks võimalusi. Tuletame siinkohal meelde, et üksuse ülesanne ei ole mitte elupäästva esmaabi ja evakuatsiooni eest hindajate punkte saada, vaid ülesanne täita. Haavatud tuleb võimalikult kiiresti sealt minema saada, sest räigelt öeldes segab see üksuse edasist tegevust ja seab seda ohtu. Rääkimata haavatute
endi ohustamisest (kes end kaitsta ei suuda).

"Elupäästev esmaabi ei asenda päriselt haavatu kiiret liigutamist 0,5-1 km tahapoole" - mis asja sa ajad? Kelle juurde sa ta liigutad? Kes sind ootab seal 1km peal? Kui yksuse yl. on end lahti rebida vaenlasest, siis kes käia ei suuda jääb ilmselt maha - n6me ja paha aga see on reaalsus.

Kui v6itlejal on 2 kuulihaava rindkeres siis t6enäosus, et ta sureb ära enne pädeva esmaabi andmist on sinna 100% lähedale. Ja kui sa anatoomiast ja elementaarsest esmaabi andmisest midagi jagaks, siis see väline verejooks rindkere haavade puhul on see viimane asi, mille yle sa muretsema peaks.
Lisaks - selgita mulle veidi, kuidas see surev haavatu selle yksuse ohtu seab?

PS! Kogu seda vahtu lugedes tekib endiselt yks ja sama kysimus: kust see ylevoolav pädevus tuleb? Kui keegi minult kysiks, et räägi midagi pioneeriplaanist v6i luureyksustest, ma t6staks käed pysti ja tunnistan, et sorry, pole minu pädevus. Meditsiini teemal kargab neid spetse välja nagu seeni peale vihma - rääkige mulle kah sellest fenomenist ja millisel ametipostil seda kulbiga jagatakse?

SKJ lahinguvälja esmaabi põhineb 10-1-2 mudelil, 10 minuti jooksul peab verejooksu kinni saama, 1 h jooksul üldarsti tasemel esmaabi ja 2 h jooksul elupäästev kirurgia (kui vaja). Selle tagamiseks on igal võitlejal esmaabivahendid ja mõnetunnine koolitus nende kasutamiseks ja haavatu evakueerimiseks. Jagudes on sanitarid ja rühmas 1 parameedik, soome keeles taistelupelastaja. Kompaniis juba arst ja medõde või parameedik (see 1 h). Pataljonis on meditsiinirühm, mis koosneb esmaabijaost, lõikusjaost ja evakuatsioonijaost, see on ka esimene koht, kus medPaSi võib näha, nendega korjatakse kompaniide vigastatud rinde lähedalt kokku ja vajadusel viiakse edasi brigaadi meditsiinikompaniisse, kus on välihaigla lõikusmeeskondadega ja veel lisaks evakuatsioonirühm. Soomlased peavad kõige kriitilisemaks just neid esimesi minuteid peale tabamust, kui vigastatud on stabiilne ja konveierile pandud, läheb lihtsamaks. Võimalik on ka see, et brigaadi haigla jäetakse vahele, kui elupäästvat kirurgiat vaja ei ole või korralik tsiviilhaigla on lähedal ning ka brigaadi haiglast kanditakse patsiendid esimesel võimalusel tsiviilhaiglatesse toibuma ja järelravile.

Soome pataljoni meditsiinirühmas on 6 arsti (ohvitserid) 6 medõde (allohvitserid) ja 25 parameedikut ja sanitari. Brigaadi meditsiinikompaniis on 12 arsti. Seega on mobiliseeritud SKJ maaväe brigaadis 3x1+3x6+12 ehk vähemalt 33 arsti ning vähemalt sama palju medõdesid.

Sorry, aga kuidas see info sobitub praegusel hetkel KL struktuuriga?

Kriku kirjutas:Ukrainas on piiratud lahingutegevus (lennuväge ei kasutata) ja rindest veidi eemal see ei sobi analoogiks.

Just.

+ seal on erinevad episoodid: vähe- või keskmiselt intensiivne positsioonisõda ja intensiivsed lahingutegevused (Svetlodari kaarel, Debaltsevo, Donetski lennujaam jms).
Samas kohati ei olnud UKR-idel ühtegi transpordivahendit, millega haavatuid eesliinilt ära viia.

2015 Debaltsevo lahingus 34 päevaga (15.01 - 18.02) 110 KIA ja 270 WIA (mis teeb ca 3 langenut ja 8 haavatut päevas).
Seal oli organiseeritud haavatute äravedu üldiselt soomukitega (BMP-d ja BTR-id). Vähemalt üks selline med.BMP-ide konvoi (2 soomukit) lasti ka ribadeks vaatamata lennuväe tegevuse puudumisele (01.02.2015).

Во время боев вблизи Дебальцево в период с 15 января по 18 февраля погибли 110 человек, 270 были ранены, 7 – взяты в плен и 18 пропали без вести. За всё время обороны Дебальцевского выступления погибли 136 и были ранены 331 военнослужащих ВС Украины.

https://petrimazepa.com/debaltseveall.html

2016 detsember samas Debaltsevo ruumis. UKR 25.pat.-il polnud mitteüht armeesõidukit millega haavatuid evakueerida.
В районе Дебальцево много раненых, их нечем вывозить 21.12.2016

Бойцы 25-го батальона, которые ведут бои против российских боевиков вблизи Дебальцево, не имеют ни единого автомобиля для эвакуации раненых.

«Сейчас мы находимся недалеко от Дебальцево. За спиной идет бой. Мы вывозим сейчас «трехсотых». Помогаем перегружать. Почему мы вывозим «трехсотых» официальных на волонтерских машинах? Почему люди едут на передок на разбитых в хлам «Жигулях», волонтерских бусиках и «Газелях?» Почему «Кугуары» и все остальное, и даже обычные микроавтобусы, которые министерство обороны обязано предоставить бойцам, которые воюют, стоят почему-то в Киеве?», — говорит Ермаков.

https://www.youtube.com/watch?v=YoREVPJom1c

Ja see kisa läks lahti, kui 4 päevaga 18.12.2016 - 21.12.2016 oli UKR poolel 9 KIA , 35 WIA , 17 põrutustega ja 11 traumadega kusjuures lõviosa neist esimesel päeval s.o. 18.12.2016

«Начиная с 18-го декабря по сегодняшний день, за все время проведения данной операции, вышло 9 „двухсотых” (убитых, — прим. РВ), 35 — „трехсотых” (раненых), контуженных — 17, травмированных — 11, общее количество — 72 человека»

https://www.youtube.com/watch?v=3jaQ4Iq5dic

2014 november: Kolmandik haavatutest sureb jõudmata ära oodata med.abi.... esimene lumi tuli maha ja mitteüks kiirabi masin ei suuda haavatuid viia haiglasse...
Треть раненых бойцов АТО умирают, не дождавшись квалифицированной медпомощи

С первым снегопадом ни одна скорая помощь не сможет доставить раненых в больницу.

https://ru.tsn.ua/ukrayina/tret-ranenyh ... 98088.html
https://www.youtube.com/watch?v=OfvVHnQM4BY

August 2017 ja madala intensiivsusega positsioonisõda.
Seal käivad nüüd asjad nii:

Сначала бойцам оказали помощь передовые группы врачебно-сестринских бригад, находящихся ближе к районам боевых действий. Далее раненых доставили в 65-ый военный мобильный госпиталь, где провели необходимые мероприятия по оперативному вмешательству и стабилизации. Оценив состояние военнослужащих, было принято решение об их перевозке воздушным транспортом на вертолете Ми-8МТ в Военно-медицинский клинический центр Северного региона (г. Харьков).

https://censor.net.ua/photo_news/451521 ... toreportaj
Ja nii:
АТО. Создана система оказания медпомощи и эвакуации раненых бойцов
https://donpress.com/news/07-04-2016-at ... nyh-boycov
Ja nii:

В прошлом году, когда только началась война на Донбассе, наши военные врачи были вынуждены проводить прямо на передовой сложнейшие операции. Говорили, это из-за того, что не была налажена система эвакуации и жизни ребят приходилось спасать в автоперевязочных (АП) или прямо под открытым небом. Как сейчас обстоят дела с эвакуацией раненых из зоны АТО? И проводят ли до сих пор военные врачи сложные операции "в поле" прямо на линии огня?...

https://kompromat1.info/articles/22703- ... ih_bojtsov

s.t. lahingulennuväe tegevuse puudumise (ja positsioonisõja) tingimustes kasutatakse ohtrasti UKR poolel õhutransporti (koptereid) mida neil ka omajagu ikka veel on.

Edit:
Ülevaade UKR ATO haavatute evakuatsioonitehnikast

Если посмотреть из чего состоят этапы эвакуации раненых в зоне АТО, то можно смело разделить на три этапа, каждому из которых предназначена своя техника:

1. Обычно из под огня в точку относительной безопасности выносят или на руках, или подручным транспортом. Обычно на этом этапе рекомендуется броне - или спецтранспорт.

2. Далее оказывается помощь и вступает в работу УАЗ "Таблетка". Нем доставляют или до точки сортировки/стабилизации и возвращаются обратно в точку забора раненых, в случае когда другого более приспособленного транспорта для качественной быстрой транспортировки раненых нет, УАЗ везет в полевой госпиталь или задействованные городские больницы.

3. От точки сортировки/стабилизации в полевой госпиталь или задействованные больницы транспортируют скоростными и подготовленными санитарными машинами/реанимобилями. А для перевозки раненых в лечебные учреждения МОУ в отдаленных от зоны АТО городах Украины Вооруженными силами Украины используется реанимационно-операционный самолет Воздушных Сил Украины Ан-26 "Вита".

https://www.depo.ua/rus/war/zradi-i-per ... 2016090000



Aga mida kindlasti oleks UKR õppida on see:
Водитель "скорой" АТО: Боевики создали диверсионные группы для целенаправленного уничтожения медиков
http://gordonua.com/publications/vodite ... 66833.html

Loodetavasti ei olnud väga OT


Ei olnud, täname.

Kriku

Ukraina oludest peab teama, et neil on 4 sõjaväehaiglat Odessa, Vinnitsa, Kiev, Kharkiv ja nende sõdurite elu, kes on vastu pidanud, ravi toimub sõjaväehaiglates juhul, kui sõdurite omastel on raha, et ravi ja ravimite eest maksta või leitakse mingi heategevusorganisatsioon, kes ravi ees tasub.

2014 aasta alguses lõpetati Ukrainas üldse lahingmeditsiini õpetamine, 2017 suvi saadi niikaugele, et USA, CAN abiga on ukrainlased ise esimesed nelikümmend 68w parameedikut valmis õpetanud.

Jao sanitaridest ei tea ukrainlased suurt midagi, küll "eided uued sünnitavad".
2015-2016 aastal on Eesti, USA, UK, CAN ja SWE abiga koolitatud instruktoreid, kes üht-teist on suutnud UKR sõduritele juba selgeks teha. 2014-2015 ei teadnud UKR sõdur lahingmeditsiinist midagi, v.a. et on olemas "aptetska", mida saab raha eest maha müüa. 2017 aastaks on jõutud teise äärmusse, kus sõdurid ei võta "aptetskasid" vastu, kuna see tuleb rindelt naastes tagastada ja nende hind on selline, et kaotsimineku puhul võib kinnimaksmine olla problemaatiline.

UKR pataljoni med.teenistus on 1 arst ja 2 õde.

Enamus vahepeal õpetatud instruktoritest on UKR armee perse saatnud, kuna tingimused on nii sitad, et isegi vaatama üüratule meditsiinitöötajate arvule Ukrainas, ei taha keegi rindele minna.

Nüüd võrrelda Ukraina olusid Eestiga, tuleb kindlasti arvesse võtta inimeste väljõpet. 2014 käis ukrainlastel haavatu tule alt välja toomine nii, et kõigepealt läks üks võitleja ära tooma, siis teine, kui esimene pihta sai ja kui ka kolmas äratooja pihta sai, siis jäeti evakuatsioon pooleli.

Üks Eestis õppinud instruktorite käe all 5-päevase koolituse saanud grupp 2 meest ja 18 naist.
Naisi Ukrainas eesliinile ei lasta. Kuna ohvitseride naistele on vaja tööd ja palka, siis pannakse nad med.õdedena kirja kuid ega UKR ohvitser oma naist siis eesliinile surema saada. Nende med.COY võib ju ennast olla ülesse seadnud, kuid egas seal midagi tehta, liigutavad vabatahtlikud



NB! Ukrainlased arvutavad kahendüsteemis, kas pool varastatakse ära või poole paned ise endale tasku. Igasugu UKR numbrite kasutamisel võib seda arvestada.

1. Обычно из под огня в точку относительной безопасности выносят или на руках, или подручным транспортом. Обычно на этом этапе рекомендуется броне - или спецтранспорт.

See olekski nagu kinnitus minu sõnadele.
Antud transport peab olema kas väike ja väle või hästi kaitstud.
Taktiklised (st meil soomustamata, logistilised veoautod oma piiratud läbivuse ja kohmakusega, kompanii meditsiini-vaagen ja mis veel hullem - maanteekasutuseks mõeldud rekvireeritud tsviiiltransport antud rolli täiteks ei sobi. Ei maksa udutada rekvireerimiseks - probleem pole ju mitte masina võimalik kaotus, vaid inimeste kaotus masinas.

KL kasutatavad BTR-80UnSh-d on tegelikult hädaga kasutatavad, sest lamavat on üsna võimatu kuskilt sisse saada ja masin on üllatavalt kohmakas. Ilmselt 4x4 väike transportöör või siis roomik (mis keerab kohapeal ringi) on soomus-evakuaatoriks paremini sobivad.

Jutt on siis vahemaast HKP -> kompanii meditsiiniauto asukoht kuskil 0,5-1 km kontaktist tahapool.
Sellesse lõiku pehmet transporti saata ei saa ja käsitsi tassida koormab liigselt üksust. Kuskil sealkandis (või natuke tagapool) seisavad juba rühma(de) veokid ka, niiet transport suurema koguse kannatanute "üles" saatmiseks on juba olemas.

Nõuka armees täitis seda rolli eespool räägitud Luaz/TPK, viies 1-2 haavatut korraga sinnani, kus meditsiini UAZ ootamas oli. Vintsid kanderaami vedamiseks ja võimalus lamavas asendis auto juhtimiseks tulevadki vajadusest sõita tule all.

Üks lahendus juudiriigi armeest, kus kasutatakse spetsiaalseid UTV-tüüpi masinaid.
Sel aastal kuulutati seal välja pataljonitasemel uue üksuse moodustamisest.
Ülesandeks-evakuatsioon, varustamine, transport.

08.10.17 на сайте АОИ было опубликовано о создании нового взвода в каждом пехотном батальоне – ПЕТЕН («Махлекет hа-ПЕТЕН», «Пинуй, Тиспук вэ-Ниюд» – «Эвакуация, снабжение и транспортировка»). В какую роту входит новый взвод не сказано, но по-видимому в роту огневой поддержки.

ПЕТЕН создан как один из выводов операции «Цук Эйтан» («Могучий утёс») 2014 г. Тогда стало ясно, что на батальонном уровне необходимо иметь специализированное подразделение, не связанное основными боевыми задачами батальона, способное быстро эвакуировать многочисленных раненных под огнём противника. Кроме того, взвод доставляет снабжение и перевозит командиров, бойцов и медперсонал, но именно эвакуация раненных является его приоритетной задачей.

http://mil.today/2017/Industry1/

Venelaste viimased arengud.
Kahjuks ei leia vastust küsimusele, mis platvorm asendab praegu (füüsilise amordi) tõttu maha võetava TPK (aka Luazi).

Hiljuti Kievis käies sai räägitud mitmete meedikutega. Mingit ühest reeglit kuidas haavatu ära tuuakse pole. Tehakse nii, kuidas olukord võmaldab
- haavatu tuuakse tugipunkti punkrisse, kus meedikud ta üle võtavad
- kiirabiauto sõidab ise haavatu juurde
- meedik läheb haavatu juurde teda ära lohistama
- sotra või rauteri katte all tuuakse ära

Pildid üks relvastusnäituse jaoks tehtud lahendus Ukrainas. Varta soomusveoautosse oli lisatud mõned kronsteinid, et saaks sinna kanderaami fikseerida ja külgedele mõned aparadid riputatud.
Killukaitse olemas ja meedikul sees muretum töötada Meedikul ruumi sees lahedalt.