www.militaar.net

Kere ei pea tingimata mäda olema. Külma ilmaga võib bardaki poolt mõjutatud metall või sellele samades tingimustes tehtud parandus hapraks muutuda.

eloscuro kirjutas:Kere ei pea tingimata mäda olema. Külma ilmaga võib bardaki poolt mõjutatud metall või sellele samades tingimustes tehtud parandus hapraks muutuda.

Need lennukid on projekteeritud lendama oludes kus on stabiilselt -55 kraadi (13 km kõrgusel). Kindlasti muutub metall sellel temperatuuril hapramaks, aga sellega on projekteerimisel arvestatud ja need olud seal lennuväljal polnud ligilähedasedki äärmuslikele tingimustele. Muidugi on võimalik veel metalli väsimuspurunemine aga videost jääb küll mulje et asi sai alguse liialt järsust maandumisnurgast.

Kokkupuude oli päris tugev, vasaku teliku lõi korralikult koopasse sisse. Eelpool jagatud raportis olnud lühendite kohta tuhnides leidsin siit ja sealt, et (vene sõja)lennukitel arvestatakse eraldi lennutunde ja maandumiste arvu - viimast just jälgimaks/arvestamaks kere (lisa)amortisatsiooni maandumisel tekkivatest lühiajalistest koormustest.
Mulle kui lennunduse igapäevaga mitte kõige kursisolevale tekitasid vastavad numbrid küll küsimusi (1157 lennutundi ja 1021 maandumist, kui pidada "час" - i tunniks ja "пос" - i посадка - ks, ehk keskmise lennu kestus vaid 1,13 tundi. Tundub vähevõitu, aga ei tea ju ka patrull- ja treeninglendude proportsioone selles ja omakorda nende keskmisi kestusi.

Sekeldaja kirjutas:… Mulle kui lennunduse igapäevaga mitte kõige kursisolevale tekitasid vastavad numbrid küll küsimusi (1157 lennutundi ja 1021 maandumist, kui pidada "час" - i tunniks ja "пос" - i посадка - ks, ehk keskmise lennu kestus vaid 1,13 tundi. Tundub vähevõitu, aga ei tea ju ka patrull- ja treeninglendude proportsioone selles ja omakorda nende keskmisi kestusi...

Mina (täieliku profaanina) saan aru nii, et ei tehta ju ainult patrull-lende. Treeninglennud sisaldavad sageli korduvaid lennuväljale lähenemisi ja maandumisi. Sellist asja saab küll algul õppida mingil odavamal lennukil, kuid korralik treening tuleb teha ikkagi selle masinaga, millega lendad. Tavaliselt sellistel "suurtel lindudel" on ka vahetusmeeskonnad. Sealt kordused.

PS. Kevadel on ilus vaadata, kui Ülenurmel Lennuakadeemia õppurid teevad just sellist korduvat harjutust üle Tartu-Võru maantee.

vene sõja)lennukitel arvestatakse eraldi lennutunde ja maandumiste arvu 

See pole ju mingi vene militaarlennunduse eripära, nii toimub see ju terves maailmas. Nagu ka ressursiarvestus eraldi lennutundide ning üldvanuse osas. Nii võib ressurss otsa saada teatud vanuse juures sõltumata lennutundide arvust.

Maandumisharjutusi teevad teinekord ka Ämaris asuvate liitlasvägede lennukid - ükskord kui peale juhtusin tehti tunni jooksul nii 5-6 harjutust. Ja mis antud õnnetusse puutub siis hoolimata video kvaliteedist oli näha et telikuga midagi juhtus. Üks võimalik põhjus võib olla ka lennuki jäätumine - kuigi reeglina on neil kõigil jäätumisvastased süsteemid, siis selle tõrge viib ära nii aerodünaamika, kui ka muudab lennuki raskemaks, tulemuseks pealesunnitud järsem maandumisnurk. Lennuki esiotsast jäi suht palju järele - selle põhjal oleks meeskond võinud kõik ellu jääda...

Telikuga oli kõik normaalne, lihtsalt ületati tunduvalt telikule ettenähtud koormusi.

Mind kõrvaltvaatajana hämmastab tegelt nende raskete lennukite näiliselt haprate telikute tugevusvaru:
-- kõigepealt põrutab halvasti maandunud pommitaja tagumiste telikutega ülemäärase jõuga vastu lennurada - ei hullu, telikud peavad vastu..
-- peale mida "virutab" aga inertsiga esiteliku ülemäärase jõuga vastu lennurada - telik jälle peab, aint kere enam ei pea, esiteliku "küljesolev kabiiniosa" murdub muu kere küljest ära..

Lennuki esiotsast jäi suht palju järele - selle põhjal oleks meeskond võinud kõik ellu jääda...

Nagu öeldakse - mitte kiirus ei tapa, vaid hoopis järsk peatumine. Kui kaelas naks ära käib, siis pole väga vahet milline see kabiin pärast on.

Borja kirjutas:Mind kõrvaltvaatajana hämmastab tegelt nende raskete lennukite näiliselt haprate telikute tugevusvaru:
-- kõigepealt põrutab halvasti maandunud pommitaja tagumiste telikutega ülemäärase jõuga vastu lennurada - ei hullu, telikud peavad vastu..
-- peale mida "virutab" aga inertsiga esiteliku ülemäärase jõuga vastu lennurada - telik jälle peab, aint kere enam ei pea, esiteliku "küljesolev kabiiniosa" murdub muu kere küljest ära..

Kuisjuurtes kui vaadata videot, siis kere murdus enne kui esitelik maad puudutas... murdumine oleks ka siis teistpidi toimunud.

..see venek. pealtnägija text väidab siiski minumoodi

Гурьев шёл по глиссаде все норм, тут резко стена снега, вывались над полосой точного приземления и от туда рухнул на основные стойки, в результате удара резко опустил нос и ударился передней стойкой, после чего отвалилась кабина прям за штурманами и откатилась в сторону

Et kõigepealt oli räige laks tagumisele telikule..
Siis tuli võimendatud litakas esimesele telikule..
Peale mida murdub kere esiosa küljest..

..et mehaanik ei ole aga tundub logish

Noh, üldiselt pilti uurides saab aru, et komandöri iste on kadunud...üritas viimasel hetkel siiski katapulteeruda?

Spekuleeritakse tehnilise probleemi teemadel...

причиной крушения могла стать неисправная КГС (курсо-глиссадная система).

Lemet kirjutas:Noh, üldiselt pilti uurides saab aru, et komandöri iste on kadunud...üritas viimasel hetkel siiski katapulteeruda?

Video 1:24 ajal, ehk siis kohe peale "bljaadi" eraldub lennukist ebamäärase kujuga asi, lisaks veel miski hele sähvatus (katapultistme väljaheitelaeng ???). Hetk hiljem paistab korraks lennuki esiosa kohal midagi avatud kokpitiluugitaolist...

Che Latino kirjutas:

Lemet kirjutas:Noh, üldiselt pilti uurides saab aru, et komandöri iste on kadunud...üritas viimasel hetkel siiski katapulteeruda?

Video 1:24 ajal, ehk siis kohe peale "bljaadi" eraldub lennukist ebamäärase kujuga asi, lisaks veel miski hele sähvatus (katapultistme väljaheitelaeng ???). Hetk hiljem paistab korraks lennuki esiosa kohal midagi avatud kokpitiluugitaolist...

Ebamäärase kujuga asi tundub olevat lennuki ninakoonus. Must asi mis korraks murdunud esiosa kohal vilksatab on vast esitelik. Videot korduvalt vaadates mulle vähemalt tundus et murdunud esiosa rullis niiöelda "üle katuse." Kui komandör ka katapulteerus siis suure tõenäosusega maasse.