MEPs give go-ahead to relocate an additional 120,000 asylum seekers in the EU
An emergency proposal to relocate 120,000 asylum seekers from Italy, Greece and Hungary among EU member states was backed by Parliament on Thursday. The first temporary emergency rules for relocating an initial 40,000 over two years from Italy and Greece only were approved by Parliament on 9 September.
The proposed mandatory scheme would allocate asylum seekers to member states according to their capacity to absorb them, to be calculated using the following weightings: population size 40%, GDP 40%, average number of past asylum applications 10% and unemployment rate 10% (see proposed allocation per member state).
The failure so far of EU home affairs ministers to agree on how to relocate 120,000 asylum seekers was severely criticised by a large majority of MEPs during Wednesday's plenary debate on the outcome of Monday's Council meeting. Most called on member states to stand together, take urgent action to tackle the current crisis, and build a European asylum and migration system that will work in the long term.
Et kõik selge oleks - praegu käib arutelu
varjupaiga taotlejate ümberpaigutamise üle. Mitte pagulasestaatuse saanud isikute ümberpaigutamise üle. Nagu Toomas Tyrk juba hulk lehekülgi tagasi ütles, ei tehta neil asjadel Eestis tihtipeale vahet. Näide:
Eestis soovib pagulaste tugiisikuks õppida rohkem kui 150 inimest. See on väga kena, et soovivad, aga Pagulasabi Keskuse andmetel on "põgenik" üldnimetus kõigi kohta ja "pagulane" see, kes on saanud pagulasestaatuse. Millest ikkagi jutt käib - kas asüülitaotlejate või pagulaste toetamisest?
Teine näide:
150 pagulast pole piir, peaminister Rõivas tahab Eesti vastuvõtuvõimet arendada
Kuigi Eesti vastuvõtuvõimeks on nimetatud 150 pagulast, tuleb olukorra halvenemisele reageerida, ütles peaminister Taavi Rõivas.
Peaminister Taavi Rõivas kinnitas kirjalikes vastustes Eesti Päevalehe küsimustele, et pagulaste kriisimehhanismi käivitamise õigus peab jääma liikmesriikidele. See tähendaks Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri automaatse pagulaste jaotusskeemi kõrvalejätmist.
Kui tõenäoliseks peate, et pagulaste ümberjaotamiseks tuleb ka kolmas nn pakett? Algul oli 60 000, nüüd lisandub 120 000 ja siis veel...
[Taavi Rõivas:] Tahan näha, et EL töötaks selles suunas, et sellist vajadust ei tekiks. Pagulaste ümberjaotamine kriisiolukorras on mündi üks külg. Teine külg näeb ette töötamist päritoluriikidega, eitava vastuse saanud taotlejate tagasisaatmist, inimkaubitsejate tabamist, koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et luua pagulastele laagrites inimväärsed tingimused, et nad saaksid olukorra normaliseerudes naasta oma kodudesse ega peaks ohtlikku teekonda üle Vahemere üldse ette võtma.
Siin, ma saan aru, on jutt tegelikult siiski asüülitaotlejatest.
Võib tekkida küsimus, miks räägitakse Eestis (ka poliitikute osalusel!) nende isikute keeleõppest ja muust sellisest, nagu oleks ette ära otsustatud, et küll nad saavad varjupaiga ka.
Siin väidab Juncker niimoodi:
Keda ja kuhu Euroopa Komisjoni plaani järgi lubatakse? Mis riike tahetakse kohe aidata?
Suure põgeniketulvaga toime tulemiseks pani Euroopa Komisjon ette jaotada Itaaliast, Kreekast ja Ungarist teistesse EL-i riikidesse veel 120 000 saabunud abivajajat. Koos maikuus langetatud otsusega asustada ümber 40 000 inimest teeb see kokku 160 000 põgenikku.
Kes mujale jaotatakse?
Skeemiga jaotatakse teiste EL-i riikide vahel rangelt üksnes sõjapõgenikke ehk nende riikide elanikke, kes senise statistika järgi on 75% või rohkematel juhtudel EL-i riikides ametlikult asüüli saanud. Selle klausli järgi jaotatakse ümber ainult Süüriast, Iraagist ja Eritreast pärit põgenikud.
2015. aasta 1. kvartalis tuli nendest riikidest 41 000, 2. kvartalis ca. 35 000 asüülitaotlejat, kokku 76 000. Järelikult on praegu soovitav kvoodisüsteem aastase vajaduse jaoks, st. selle alusel kokku lepitud arv isikuid hakkab edaspidi tulema igal aastal. Kui eeldada, et üle 75% neist saab varjupaiga, saab ülal tsiteeritud-kritiseeritud segadus veidi selgemaks. Nagu eelmisel leheküljel ära toodud pirukatelt näha, on seni nendest riikidest lähtuvatele isikutele umbes 9/10 juhtudest asüüli antud. Sellest hoolimata minu arvates oleks loogiline esiteks otsustada ära, kas neile anda varjupaik või mitte ja siis jagama hakata. Ning kokku pakkida ja tagasi saata need, kellele ei anta.
Kokkuvõtteks - mingi loogika selles skeemis on, kuid nagu eespool korduvalt öeldud, Eesti rahvuslikes huvides see meie niigi suure immigrantide kogukonna tõttu mitte mingil juhul ei ole. Statistikat vaadates on täiesti ilmselge, et edaspidi hakatakse määramatu aja jooksul (noh, ma oletan siiski, et alla 10 aasta) iga aasta nii palju põgenikke siia paigutama, kui praegu justkui ühekordse numbrina esitatakse.
Sisuliselt on Euroopas varasematel aastatel lastud majandusimmigrantidel ära võtta sõjapõgenike koht. Kui aastas olekski Euroopas probleem ainult mingi 250 000-ga ja ülejäänud kiirelt kokku pakitaks ja tagasi saadetaks ja kui seda oleks ka varem kindlameelselt tehtud, siis ei oleks mitte mingisugust kvoodisüsteemi vaja. Meid pannakse siin "solidaarsuse" sildi all helpima teiste poolt kokku keedetud suppi.
Ise sain asja selgemaks, lõpetan nüüd mõneks ajaks
