Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Kriku]

Lisaks on veapiirid suuremad - sõidab see mingist põõsast läbi, mis siis ikka...

[Leo]

Kui seda artiklit mõttega lugeda ja panna suuremasse pilti ning võrrelda ideid ja visioone reaalsete tulemustega, siis sisuliselt on tegemist Milremi reklaamtekstiga, ainult sihtgrupp jääb arusaamatuks? Üks huvitav lause artiklis oli - Ettevõtja sõnul on TypeXil vana kooli lahingumasinate ees hulk eeliseid. Esiteks on see umbes kaks korda odavam. See on ka ligi kolm korda kergem.

Pildiallkirjas oli siis ka välja toodud, et UGV kuulipritsiga maksab suurusjärgus 300 000 ja iseliikuv tank mitu miljonit €. Mitu on siis eesti keeles neli kuni viis? Järelikult tellija soovidel põhineva prototüübi hind on 4-5 000 000 €. Uus jalaväe lahingumasin ei maksa 8-10 000 000 € avalikele allikatele tuginedes? Iseliikuva abitanki kirjeldamiseks võeti eeskujuks CV90 ja pildi peal inimesega võrreldest tunduvad ka mõõtmed olevat sarnased CVga. CV uuemate mudelite mass on 35 tonni kanti ja ühes suuremaks miinuseks peetakse kesist kaitstust külgedelt ja tagant ning suur osa esiosa mürsukaitsest tuleb sellest, et meeskonnaruumi jõudmiseks tuleb läbistada lahingumasina mootor. Sellest kaalust ligi 3x kergem oleks 12 tonni. Kui nii suur masin on ainult 12 tonni raske ja sisaldab elektrimootori akudega ning diisli kütusevaruga, lisaks lahingkomplekt jne, siis on selle soomus nibinnabin kuulikaitse ja mõnedes vähem kriitilistes kohtades lihtsalt paksem terasplekk. Tavaline KP AP ja API moonaga on juba tõsine ja sama tootja UGV pooletollise KPga laseks ilmselt mõlemast küljest läbi. Meenutame, et täna ei ole peamine teema kusagil maksimaalse nähtavuse ja minimaalse segava taustamüraga kõrbes maksimaalkiirusega ratsutamine, vaid operatsioonid asulates, kus on peamiselt kohalikud ja nende eluks vajalik infra ehk segav taustmüra ning iga juhuslik möödalask tähendab siiraid vabandusi külavanemale koos kahjude kinnimaksmisega ka sisepoliitilise ägamisega?

[alari]

Sellest kaalust ligi 3x kergem oleks 12 tonni. Kui nii suur masin on 12 tonni raske ja sisaldab elektrimootori akudega ning diisli kütusevaruga, lisaks lahingkomplekt jne, siis on selle soomus nibinnabin kuulikaitse.

Kõrguse poolest on see TypeX võrreldav BMP-ga või veidi väiksem - ilmselt on soomus samasse klassi või isegi väiksem ning olulised sõlmed on ümbritsetud lisasoomusega.

Lisaks on veapiirid suuremad - sõidab see mingist põõsast läbi, mis siis ikka...

Ei ole lihtne masinale selgeks teha, et mis on põõsas ning mis on metallist või betoonist sein - ilmselt tee pealt maha keerates peab inimene juhtimise üle võtma praegusel hetkel.

[Viiskümmend]

Nende Tesla, Waymo või Yandexi isesõitvate autode katusele (kõrgeim võimalik koht) on kinnitatud lidar, radar ja kaamerad, kas ka siin võiks ikka vaja minna trummipaatide radarimasti (näit. üle põõsa vaatamiseks)?

[Kilo Tango]

...Kõrguse poolest on see TypeX võrreldav BMP-ga või veidi väiksem - ilmselt on soomus samasse klassi või isegi väiksem ning olulised sõlmed on ümbritsetud lisasoomusega..l.

Kõrguse poolest küll, aga laiuse poolest on tegemist üsna kitsa masinaga. Ka on seal säästetud ruumi kõvasti selle arvel, et ühtegi soldatit ei kavatseta selle sees vedada.

[blueant]

Kui seda artiklit mõttega lugeda ja panna suuremasse pilti ning võrrelda ideid ja visioone reaalsete tulemustega, siis sisuliselt on tegemist Milremi reklaamtekstiga, ainult sihtgrupp jääb arusaamatuks?

Seal tekstis on palju kummalist. "THeMIS ... on praeguseks mitme riigi sõjaväe lahinguüksustes tähtsal kohal." Päriselt? Ma vaatan seda Themist ja näen huvitavat prototüüpi, mis täna teeb peaaegu sedasama, mida teised (transpordi)lahendused, aga kohmakamalt ja kallimalt. Lahendus otsimas probleemi. Sama häda tundub olevat TypeX-ga. Ettevõtja, kellel peaks olema nägemus, keevitab juba plaate ja tarkvara kokku, aga räägib lakke vaadates juurde korraga lennukilt langevarjuga alla viskamisest, lahingutankide toetamisest ja metsatöödest.

See kõik näeb, andke andeks, välja nagu oleks kuskil palju arendusraha, mis otsib lühimat teed lustakate prototüüpideni ja on selle käigus jõudnud Milremi ukse taha. Loll, kes seda raha vastu ei võta.

Ma olen muidu suur AI-entusiast. Paarikümne aasta jooksul muutub lahinguväli tundmatuseni. Kuidas ja miks on pikem teema. Lihtsalt täna pole veel tehnoloogiat, et sellised robotid oleks midagi enamat kapriissest puldimänguasjast.

Näiteks saab Milremi roboteid kasutada metsades istutustöödel ja võsa lõikamisel.

sooviti nende robotile desopaagid külge panna ja kasutada neid siis tänavate ja muude suuremate pindade desinfitseerimisel

[Viiskümmend]

Kommunaalsektori robotite osas on meil isegi konkurents https://lumebot.com/

[Walter2]

Selliste eduartiklite (robotid, AI, järgmisena kosmosesõidukid?) ilmumine tähendab vaid üht - firmal hakkavad käigud otsa lõppema.

[Kilo Tango]

Selliste eduartiklite (robotid, AI, järgmisena kosmosesõidukid?) ilmumine tähendab vaid üht - firmal hakkavad käigud otsa lõppema.

See on küll väga meelevaldne lause. Kunagi (90-date keskel) oli ütlemine, et kui miski värkstuba (näiteks pank) ehitab omale maja, ju ta siis varsti pankrotti läheb. Ma ei ole Milrem-i aastaaruannet viitsinud vaadata, kuid ma olen päris kindel, et omanik ei peaks seda kontorit, kui see tegeleks ainult PR-artiklite produtseerimisega.

[Kilo Tango]

Vaatasin selles press-releaes olnud pilte ja mõtlesin, et mida see mulle meenutab. Käes - brittide Cromwell tank.

[vaoinas]

Vaatasin selles press-releaes olnud pilte ja mõtlesin, et mida see mulle meenutab. Käes - brittide Cromwell tank.

Mulle tundub, et on hirmsasti Churchilli moodi.

[Tux]

... Autonoomsed isesõitvad robotid saavad täna hakkama vaid väga hästi kindlaks määratud keskonnas, mis on eelnevalt kaardistatud ja siis nad sõidavad seal GPS järgi. ...

GPS on ikka rohkem selle jaoks, et öelda süsteemile, kuhu minna. Objektivältimise, teel püsimise jms. teemaga saab masin ikka ise üsna hästi hakkama. Seda eriti militaarsõidukite liikumiskiirustel. Mööndusi on, aga juba täna põhjustab Tesla autopiloot vähem õnnetusi, kui inimjuhid. Ma küll ei tea, aga olen miskipärast veendunud, et Milrem ei arenda ise AI platvormi isejuhtimise jaoks, vaid ostab baaskomponendid sisse.

Isesõitvad autod saavad suurte raskustega täna hakkama eelnevalt hästi ära kaardistatud teedel ja kontrollivad GPS järgi, et ega nad pole ära eksinud. Militaarsõidukil seda luksust eriti olema ei hakka ja teelt maha keeramine muudab probleemi hetkega väga-väga palju keerulisemaks. Inimesed tahavad muidugi seda ideed uskuda, sest sellest kirjutatakse palju ja arvamusliidrid räägivad sellest põlevate silmade ja ülisuure enesekindlusega. Tegelikult on lugu hoopis keerulisem. Tegijad loodavad seda, et mõned võlusõnad nagu "masinõppimine", "närvivõrgud" jne. lisaks toorele protsessorijõule lahendavad ära need probleemid, mida viimased paarkümend aastat pole teoreetiliselt lahendatud. Jah me oleme jõudnud lähemale ja teatud piirangute olemasolul suudame sõita, aga täielikust autonoomiast oleme sama kaugel kui maa on kuust. Hetke tehisintellekti seis sarnaneb igiliikuri leiutamisega, seal ka masinad pea-aegu töötavad ja justkui õige vähe jääb puudu lõplikust edust.
Siin on üks populaarteaduslik ülevaade hetke seisust
https://www.vox.com/future-perfect/2020 ... ruise-uber
Tasub lugeda ka Wolksvageni vastava osakonna juhataja intervjuud antud teemal
https://www.thedrive.com/tech/31816/key ... ver-happen
Paljud artiklid sellel teemal on maksumüüri taga, kui ma leian mõne mis pole, siis viitan hiljem.

Ettevaatust pdf fail, väga värske ja annab ülevaate kõikidest "pisikestest" probleemidest, mis tuleb ära lahendada ja millele hetkel kellelgi head lahendust pole. Seega pole ka kelleltki võimalik tehnoloogiat osta! Ainukene võimalus meil Eestis selliseid asju teha on kasutades avatud lähtekoodiga tarkvara, millisesid on ka mõned olemas ja kus ka eestlased kaasa löövad. Kõik see võtab aga veel aastaid aega.
A Survey of Autonomous Driving: Common Practices and Emerging Technologies
https://arxiv.org/pdf/1906.05113.pdf

[Kilo Tango]

...

Ettevaatust pdf fail, väga värske ja annab ülevaate kõikidest "pisikestest" probleemidest, mis tuleb ära lahendada ja millele hetkel kellelgi head lahendust pole. Seega pole ka kelleltki võimalik tehnoloogiat osta! Ainukene võimalus meil Eestis selliseid asju teha on kasutades avatud lähtekoodiga tarkvara, millisesid on ka mõned olemas ja kus ka eestlased kaasa löövad. Kõik see võtab aga veel aastaid aega.
A Survey of Autonomous Driving: Common Practices and Emerging Technologies
https://arxiv.org/pdf/1906.05113.pdf

See on kena põhjalik artikkel, mis lõpeb järgmise tõdemisega:

This survey has shown that through inter-disciplinary academic collaboration and support from industries and the general public, the remaining challenges can be addressed. With directed efforts towards ensuring robustness at all levels of automated driving systems, safe and efficient roads are just
beyond the horizon.

Level 3 isejuhtimine on juba olemas ja saavutatav ning see on ka see, mida antud puhul vaja on. Ma ei näe seda probleemi sugugi nii suurena, kui sina. Ka on päris kindlasti olemas ettevõtted, mis level 3 isejuhtimist müüvad. Üks mu endine kolleeg töötab pärast MIT lõpetamist sellises.

[Viiskümmend]

See, kas üks robot ukerdab täisiseseisvalt, pooliseseisvalt või jalutab selle puldiga juht kogu aeg tema järel, ei oma ju eduka lõpptulemuse osas mingit erilist tähtsust. Oluline on automatiseerida olukorrateadlikkus, objektide tuvastus, vaenlase ja enda üksuste asukoha ja koosseisu määramine, sihtimine jne... Kui su automatiseeritud, robotiseeritud ning autonoomne tehnoloogia suudad 2-3 sekundiga kõike seda haarata, siis on sul mäekõrgune eelis isegi kui su ainukeseks transpordivahendiks on mingi vana DAF või G-wagen.

[Leo]

Mõtlesin välja. Milremi omanik pani suurema osa teise sarnase nimega firma müügist saadud rahast tootearendusele, ehk just nende kümnete inseneride ja tehnikute ning oskustööliste palkamiseks, kelle palkasid on nüüd pidanud vähendama, sest käivet ei ole ja raha hakkab otsa saama.

Selle Postimehe kaudu toimuva ilusate häädlausetega ajupesu eesmärk on suunata osa II pensionisambast väljavõetavast rahast Milremile kas mingi sotsiaalse rahastuskampaania ("Toeta Eesti kaitsetööstust!) või aktsiaemissiooniga, luues illusiooni investeeringu kõrgest kasumlikkusest.