www.militaar.net

Eelmise nädala Postimehe riigikaitse lisas oli sellest tsiviilstruktuuridelt võtmisest juttu. Teema selles, et samale ressursile kandideerivad mitmed asutused ja nagu artiklist võis aru saada, siis seda dekonfliktitakse praegu või on seda juba tehtud. Seega väita, et asjaga üldse Eestis ei tegeleta, on liialdus.

Seejuures on iseloomulik, et see isik, kellele varale seal mitu osalist pretendeerib, ei tea sellest ise midagi.
Sellise "süsteemi" töölehakkamist sõjalise olukorra kaoses võite ise elavalt ette kujutada.
Mina nt sõidutaks tehnika asulast minema - eemale sõjategevuse kahjudest ning rüüstamisest.

Kas 20+ aasta jooksul tegemata töö taustal pole pisut kohatu tõdemine, et "probleemiga tegeletakse"?Tore, et nüüd lõpuks tegeletakse, aga selle aja jooksul võiks juba toimiv süsteem loodud olla...vabandust OT pärast.

Kas 20+ aasta jooksul tegemata töö taustal pole pisut kohatu tõdemine, et "probleemiga tegeletakse"?Tore, et nüüd lõpuks tegeletakse, aga selle aja jooksul võiks juba toimiv süsteem loodud olla...vabandust OT pärast.

Selle 20 aasta jooksul on tulnud oma energiat kulutada oluliselt kiireloomulisemate põlengute kustutamiseks...

Kapten Trumm kirjutas:Seejuures on iseloomulik, et see isik, kellele varale seal mitu osalist pretendeerib, ei tea sellest ise midagi.
Sellise "süsteemi" töölehakkamist sõjalise olukorra kaoses võite ise elavalt ette kujutada.
Mina nt sõidutaks tehnika asulast minema - eemale sõjategevuse kahjudest ning rüüstamisest.

Soovitan lugeda riigikaitseliste sundkoormiste seadust. Saate aimdust kes ja kuidas arvestust peab mida võtta ja kellelt võtta ning millised on vara omaniku kohustused.

Olen lugenud, tänan pakkumast. Selleks, et äärmiselt piiratud aja jooksul selline süsteem toimiks, on vajalik nii KV-l teada, kus neid huvitav ressurss asub ning ressursi omanik peab teadma, mis täpselt KV huvitab. Eritehnika puhul omab veel tähtsust operaatori seis KV kohustuse suhtes või peab olema mees, kes masinat kasutada oskab. Deklaratsioonist kuskil seaduses on üksi vähe. Eriti arvestades ajalist piirangut, mis vastane meile kahtlemata peale surub.

Umbes samamoodi käib ka võitlejatega - kui tahad kindel olla, mitu meest tuleb, tuleb end jooksvalt kursis hoida kontaktandmetega, elukohtadega ja inimeste elusündmustega (kui võitleja on haiglas tilgutite all, siis ja ei tule jne). Kogunemise kiiruses suudavad edukad olla need, kes ülaltooduga kursis on. Need, kes loodavad päeval x seadusega pähe lajatama hakata, ei saa olema edukad.

Loe veel ja seekord mõttega. Osale kaitseväge huvitava tehnika omanikele antakse rahuajal teada, et sõjaajal läheb nende tehnika KV kasutusse. Õnneks ei kuulu sinna alla kõik riigis olevad traktorid. Isikul, kellele on teatavaks tehtud, et tema masin läheb sõjaajal riigi kasutusse, on kohustus teavitada riiki selle tehnikaga seotud asjaoludest. Päris nii see ei ole, et hetkel X tahab KV saada kõiki riigis asuvaid koppasid ja sahkasid aadressile Y. Natuke on ikka aega nende kogumiseks ka

Selle 20 aasta jooksul on tulnud oma energiat kulutada oluliselt kiireloomulisemate põlengute kustutamiseks...

Võrdluseks- selle 20 aasta jooksul suudeti Eestis nullist luua, toimima panna ja rootsudele maha müüa terve Hansapank. Kui süsteemi loomisest rääkida. Kuidagi kummaline oleks kujutada praegu näiteks esimese pangaautomaadi avamist, vaimustatud sõnavõtte selle taustal ja õigustamist, et varem ei saanud, sest teisi ja märksa tähtsamaid asju tuli tulekahju korras lahendada...

Ühel pool loodi nullist riigisüsteem - pandi toimima terve rida hädavajalikke ametkondi, loodi euroopalik õigussüsteem, loodi iseseisev rahandussüsteem, liituti Euroopa Liidu, NATO ja veel terve rea läänelike majandusorganisatsioonidega ning pandi alus kõigele sellele, mida me täna nimetame Eesti Vabariigiks. Teisalt, palju lühema aja jooksul on Facio juhid kümme korda suutnud pankrotti kuulutada. Kuid kuidas need asjad omavahel võrreldavad on?

Või tahad Lemet tõesti väita, et riigi ehitamine 20+ aastaga on nagu ettevõtlus, mille sa pärast kasumiga maha müüd?
Selle peale ma tõesti ei oskaks midagi öelda.

IMHO- süsteemi ülesehitamine on süsteemi ülesehitamine, olgi riiklikus sektoris või erasektoris, vahet pole. Või tegelikult on küll, riiklikus sektoris on rahastamine märksa stabiilsem. Ja maailmas on piisavalt näiteid, kuidas riigi kaitsevõime on meist märksa nobedamalt välja arendatud. Nii et üllatus on pisut kohatu.

Probleemi allikas on ikkagi selles, et iseseisvuse alguses ei peetud tsiviilkaitset oluliseks ja süsteemil lasti ära laguneda, nüüd on muidugi nullist väga kallis uut süsteemi üles ehitada. Ma ei võtaks väga tõsiselt seda juttu, et raha ei olnud. Raha oli, kuid seda kasutati igale poole mujale. Näiteks mis mõtet oli pumbata üles 100 tuhande võitlejaga KJ SA struktuuri, mis koosnes peamiselt kergerelvastusega jalaväest, mis võimalused neil oleksid Vene invasiooni korral? Ei olnud kellelgi mõistust öelda, et teemegi 1 diviisi ekvivalendi 2-3 brigaadi ja KL lahingüksustega, ehk oleks tänaseks rohkem valmis ja oleks ka mujale raha jäänud?

Ma võin eksida, kuid minu arust ringles siin kusagil üks kunagise päästeameti juhi või ametniku tsitaat, kus öeldi konkreetselt, et tsiviilkaitse vajadusest saadi aru, kuid raha oli ainult prioriteetsemate valdkondade arendamiseks.

Ja taas- huvitav, mida on väärt strateegiline planeerimine ja planeerijad, kes pole suutelised mõistma, et mingilgi tasemel olemasoleva võimekuse nullimädandamine ja selle seejärel nullist ülesehitamine on kordades kallim, kui selle olemasoleva elementaarsel tasemel ülevalpidamine.

Leo kirjutas:Probleemi allikas on ikkagi selles, et iseseisvuse alguses ei peetud tsiviilkaitset oluliseks ja süsteemil lasti ära laguneda, nüüd on muidugi nullist väga kallis uut süsteemi üles ehitada. Ma ei võtaks väga tõsiselt seda juttu, et raha ei olnud. Raha oli, kuid seda kasutati igale poole mujale. Näiteks mis mõtet oli pumbata üles 100 tuhande võitlejaga KJ SA struktuuri, mis koosnes peamiselt kergerelvastusega jalaväest, mis võimalused neil oleksid Vene invasiooni korral? Ei olnud kellelgi mõistust öelda, et teemegi 1 diviisi ekvivalendi 2-3 brigaadi ja KL lahingüksustega, ehk oleks tänaseks rohkem valmis ja oleks ka mujale raha jäänud?

See on väikeriigil alati keeruline küsimus. Kvantiteet vs kvaliteet.
Lihtsalt probleem on selles, et võimalus edukalt sõdida ei pruugi alata tingimata NATO kaanonite järgi varustatud-mehitatud soomusbrigaadi tasemest. Soome armee heidutas edukalt idanaabrit kogu külma sõja, kuigi ladudes oli enamasti "talvesõja vanaraud". Kui aga vastane suudab leida mingi augu "rindes" ja surada sealtkaudu läbi, siis võivad ka 10 kohalikku, "palja tilliga reservisti" (ühe Eesti kõrge kaitseametniku põlastav väljend), M14, väetiseauto ja väljaõppega sekkuda oluliselt nende plaanidesse ja signaal selleks võib tulla mobiiliga, telefonivõrgu kaudu, ühesõnaga mitte Harris Falcon 2 kaudu. See, et neil pole KV isiklikku varustust, võib nende ülesannet isegi lihtsustada, sest nad kaovad tsivilistide hulka ja nullivad sellega vastase ülekaaluka luurevõime. Iga töö jaoks on oma riistad, kui mingid kirjaoskamatud taliibid suutsid liitlaste soomust vastu taevast lasta, suudame ka meie.

Pauku teha on suhteliselt lihtne ja kui kasutada selleks esiisade meetodeid nagu elektridetonaatorid, juhtmed ja vooluallikas, on see täiesti kindel igasugu imeliste tehnikavidinate vastu, mis õhu kaudu töötavaid asju segada võivad.

Mis puudutab tsiviilkaitse teemalisi järeldusi, siis olen (kahjuks) sinuga täielikult nõus. Neid ärauppunud nõuka varjendeid korda tegema hakata täiendab sisuliselt samasuguse uuesti ehitamist.

Ma võin eksida, kuid minu arust ringles siin kusagil üks kunagise päästeameti juhi või ametniku tsitaat, kus öeldi konkreetselt, et tsiviilkaitse vajadusest saadi aru, kuid raha oli ainult prioriteetsemate valdkondade arendamiseks.

Mul on miskipärast arvamus (võib-olla on see ekslik), et kui lugeda kokku päästeametnike Soome komandeeringute kulud, siis selle eest saab mitu varjendit.
Aga see pole point - eesti riigiametnikud lehvivad mööda ilma mis kole, aga ei suuda sealt midagi kõrvataha panna, näiteks see, kuidas Soomes see varjendivärk organiseeritud on.
Sellega seoses muutuvad ka ainetuks need nutulaulud rahapuudusest - Soomes tehakse valdav enamus infra investeeringuid väljaspool riigieelarvet. Samaväärne oleks kurta, et riigil pole raha tuletõrjehündrantideks või suitsuanduriteks - neid pole riik kunagi ostnud ega osta kah. Neid ostavad isikud riikliku sunni korras oma raha eest.

Või on Soomes käimise ja eneseharimise tulemus see, et taoline, sõjalise väljundiga tsiviilkaitse on mõttetu ja ebavajalik?
Mulle tundub, enamik avalike eitavate kommentaaride andjaid kas lihtsalt ei tea, kuidas see Soomes käib või lihtsalt teeb nägu, et seal pole midagi?
Sealt edasi on ju mugav arendada juttu riigi vähesest rahast ja päästeametnike koondamisest - mugav ja universaalne põhjus eimillegi tegemiseks.