Kliimamuutustest

[Vilks]

Ja raadios lauldakse valgetest jõuludest. Täielik sadomahoism. Kas siis eestisse tulevad varsti banaanikasvatused, koos neegritest põllumajandusprofessoritega, või peame veel mõne aasta omas kliimas virelema?

[Manurhin]

Peale viimast jääaega nii 5000 aastat tagasi laiutasid Eesti aladel suured tamme- jt. lehtpuude metsad.

[Svejk]

Foorumi temaatikale lähemale:

Aafrika mandril on migratsiooni soodustavate tegurite seas ka kliimamuutused, sest äärmuslikuks muutuvad põuad ja üleujutused muudavad toidu kasvatamise keeruliseks, selgub Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) hiljuti avaldatud raportist. See aga võib innustada inimesi uue elukoha otsingutele. Maailma Toiduprogrammi (WFP) andmetel võib ainuüksi Zimbabwes nälga jääda üle seitsme miljoni inimese, ...

Hea näide sellest, kuidas kujundada arvamust.
Et on üks mitmest tegurist ja siis äkki juba sunnib just kliima muutus miljoneid näljaseid lahkuma!

Ühinen.
Kuna seda teemat lugedes kergesti võib mulje jääda, et "maailm on kohe-kohe lõppemas ja elada on jäänud veel mõned tunnid" -
(ennetamaks tekkida võivaid probleeme, siis lisan, et tegemist on groteskse keelekujundiga, millest "iga laps peaks aru saama" (sama), ja antud juhul ei ole loetud oponentide mõtteid ja/või neid neile omistatud) - siis tunnen kodanikukohustust poetada oma sandikopikad...
Tsiteeritud postitusega samalt lehelt leiab värvilisi graafikuid, milledele on külge poogitud artikli sisuga lõdvalt seotud (et mitte ütelda eksitav) sisututvustus ja artikkel, mille juurde sellised pildikesed kuuluvad, on originaalis küsimärgiga.
(siinkohal teeksin mõttepausi, et kus ja millist värvi meedias olen sellist praktikat varem kohanud..? )
Militaarnetti see on vahendatud juba kindlas kõneviisis: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 26#p601326

Loomulikult ei aita asja õigestimõistmisele kaasa see, et on tõlgitud üksnes viidatava materjali pealkiri, jättes sealt välja küsimärk, ja tehtud kaheldava väärtusega järeldusi viidatava materjali sisust, vaid ka artikkel on spetsiifilises, rivikodanikule raskestimõistetavas inglise keeles.
Selline asjaolude "kokkulangemine", kus selgelt mõistetav on ainult "pilt ja pealkiri", millest esimene "ütleb rohkem, kui tuhat sõna" ja teine juhatab "sinna, kuhu vaja", on lihtsalt järjekordne näide sellest "kuidas kujundada arvamust".

P.S.
Kuna akf Kriku on oma postituse sõnastust tagantärele muutnud (ja ilma vastava viiteta), siis on kogu edaspidine "arutelu" nonsens.
Sain ka hoiatuse, kuna asjast kobisesin

[mart2]

Kui tehakse seost kliimamuutuse ja inimeste näljahäda vahel, nagu eespool märgiti, siis tuleks vaadata kindlasti ka teisi tegureid.
Viimase 40 aastaga on pea kogu maailmas põllumajanduse tootmine tõusu teel - välja arvatud ainult sub-Sahara, kus tootmine ei jõua järgi just rahvastiku juurdekasvule.
Samal ajal kui kogu aeg kliima hullemaks ja põuad kimbutavad, tootmine ju kasvab!
Lingin juurde Maailmapanga analüüsi aastast 2008, mis käsitleb toiduainete tööstuse trende maailmas.
http://siteresources.worldbank.org/INTW ... rmance.pdf
(Vabandan, kuid hetkel värskemat ei leidnud.)


Kui oli juttu Ladina Ameerika põllumajanduse "hävimisest/kuivamisest", siis lugedes FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) hinnanguid, pole asi sugugi nii hull ja tootmine on kasvamas. Enamus probleeme on seal seotud põllumajanduse meetoditega!
http://www.fao.org/3/CA4076EN/CA4076EN_ ... ulture.pdf
OECD/FAO ennustab Lõuna Ameerika toiduainete tööstuse kasvuks 17% aastaks 2027.
http://www.fao.org/americas/noticias/ver/en/c/1143493/

Kõige põhjalikum on vist hetkel 180-leheline FAO "The future of food and agriculture; Trends and challenges" - 2017. http://www.fao.org/3/a-i6583e.pdf
Et siis - Toiduainetööstuse ja põllumajanduse tulevik; trendid ja väljakutsed".
Number 1 probleem on rahvastiku juurdekasv, linnastumine ja vananemine.
Kliimamuutuse mõjud on väljakutsena alles neljandal kohal ning sedagi seoses piirkondlike olude võimalike muutustega. (minu rõhutus)

Tean, et olen paha ja ei tõlgi kõike, kuid mõne sõnaga andsin edasi üldise sisu?

[Kapten Trumm]

Loomulikult, kliima soojenemisest on näiteks põllumajandusel siinkandis vaid võita. Kui meie kliima muutuks sarnaseks Hollandiga, siis on võimalik saada aastas nt 2 saaki kartulit (ok, tegelikkuses 1,5 - see viimane läheb seemneks).

Küsimus lihtsalt on, palju ilmaekstreemsusi siis tekib ja palju need kahju tekitavad.

[mart2]

… Küsimus lihtsalt on, palju ilmaekstreemsusi siis tekib ja palju need kahju tekitavad.

Siin ongi vahe alarmistidel ja kahtlejatel (keda esimesed nimetavad hoopis eitajateks)!
Midagi pole parata, viimased paarkümmend aastat pole väidetavalt midagi asjade parandamiseks ette võetud, kuid ammu lubatud katastroofe ikka veel pole...

Kas ikka saab selliste mudelite järgi, milliste ennustused tegelikkusest järjest kaugenevad, hakata reguleerima kogu maailma majandust, s.h. põllumajandust?

[Some]

Probleemiks on pigem see, et kapitalism praegusel kujul on orienteeritud tarbimisele, mitte säästmisele. Kui inimestel peaks tekkima hull mõte hakata asju parandama, mitte ostma uusi, siis langevad tootmismahud, väheneb SKP, maksude laekumine väheneb jne... Ühesõnaga, majandus sellisel kujul nagu me praegu teame kukub kokku. Igasugused normide seadmised toodetele ja tootmisele ei aita, kui tootmine kasvab. Ja kasvama ta peab, sest maakera elanikkond kasvab ja nad kõik tahavad toitu, asju ja energiat. Ainus pääsetee on sundida kõiki amišiteks.

[Kapten Trumm]

Mitte ainult tarbimisele, vaid pidevalt kasvavale tarbimisele. Meile on juba sisse kinnistatud, et käive peab kasvama, palk kasvama, eelarve kasvama jne jne. Kuna hädavajaduse piir on ammuilma lääne inimesele vähemalt ületatud, siis toimub tarbimine selleks, et oleks huvitav, mugav, kasulik jne. Osalt muidugi on see tingitud ellujäämise soovist - nt kaitsekulude kasvamiseks peab majandus ja eelarve kasvama. Kuskil Luxemburgis on see kaitsekulude värk ilmselt savi.

Ühes seltskonnas mõni aeg tagasi (jutt oli Tallinna lennujaama eelmise juhi 20+ tuhande eurosest kuupalgast) ütles üks staažikas ettevõtja, et Eestis pole vajadust maksta suuremat palka kui 5000 eurot. Selle eest on võimalik saada kõik moodsa elu rudimendid nagu maja äärelinnas, kaks autot, paat ja soojamaareisid. Sellest edasi ei ole inimesel rahaga midagi tarka teha, hakatakse börsil mängima ja kulutama asjadele, mis pole eriti vajalikud jne.

Samas tuleb pidada ka piiri piiramisega - ökofashism on oma toimepõhimõtetelt väga sarnane NSVL ajal toimunuga. "Keegi" otsustab kuskil, et keskmisel inimesel tuleb sõita autoga, mis poleks vägevam kui Lada 2101 (tolle aja kontekstis). "Keegi" otsustab, et tollase soojamaareisi (ehk Krimmi tuusiku) saab iga kümnes - ametühingu liige ja hea töö eest. Ja mis veel hullem - kes julgeb ökofashismi lõpliku tõe vastu protestida, tuleb vähemalt tunnistada kliimavaenlaseks ja vähemalt verbaalselt mutta tallata (veel parem - kuskile betoonile paigutada, et ta kisada ei saaks). Pärast muidugi selgub (nagu ka NSVL ajal selgus), et need "keegid" on ikka natuke parema palga, auto ja ninaesisega kui nad ise jutlustavad. Nii nagu mitme tuhande rublase palgaga poliitbüroo genossed jutlustasid 200 rublase palgaga töölisele, kuidas meil töörahva paradiis on.

Ühiskonnas on ikka vorstil 2 otsa piltlikult.

[Kriku]

Peale viimast jääaega nii 5000 aastat tagasi laiutasid Eesti aladel suured tamme- jt. lehtpuude metsad.

Atlantiline kliimaoptimum 8000-4500 aastat tagasi: https://link.springer.com/chapter/10.10 ... -16006-1_2

Me võiks jah jõuda omadega laialehiste metsade vööndisse, st. praegusse Kesk-Euroopasse. Pöögimetsad jms. Jõulukuused jäävad ära nagu ka vaidlused kuuse raieringi üle.

[Kriku]

Tsiteeritud postitusega samalt lehelt leiab värvilisi graafikuid, milledele on külge poogitud artikli sisuga lõdvalt seotud (et mitte ütelda eksitav) sisututvustus ja artikkel, mille juurde sellised pildikesed kuuluvad, on originaalis küsimärgiga.
(siinkohal teeksin mõttepausi, et kus ja millist värvi meedias olen sellist praktikat varem kohanud..? )
Militaarnetti see on vahendatud juba kindlas kõneviisis: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 26#p601326

Kui akf vaevuks artikli kokkuvõtte läbi lugema, siis ei tekiks tal sellist küsimust. Pealkirjas sõnastatakse uurimisküsimus ning artiklis leitakse sellele vastus, mis on kooskõlas sellega, mis ma eesti keeles kirjutasin.

Tegelikult on järeldused muidugi keerulisemad - linnastumise suurenemist pandi tähele tootmiskeskuste, mitte kohalike agraarse tagamaade linnakeste puhul. Aga seda võib juba igaüks ise edasi lugeda.

In regions where cities are likely to be manufacturing centers (25% of our sample), drier conditions increase urbanization and total urban incomes. There, urban migration provides an “escape” from negative agricultural moisture shocks. However, in the remaining market towns (75% of our sample), cities just service agriculture. Reduced farm incomes from negative shocks reduce demand for urban services and derived demand for urban labor. There, drying has little impact on urbanization or total urban incomes.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Linnar Priimägi sülgab Õhtulehe veergudel tuld ja tõrva noorukese kliimaaktivisti Greta Thunbergi aadressil, keda ta nimetab Arnold Oksmaa moodi alaealiseks terroristiks ja globaalselt ohtliku ideoloogia käsilaseks.

"Teismeline unistab globaalsest noortepolitseist! Koolihariduseta korralooja-kampadest," ahastab Priimägi. "ÜROs ei esinenud too flicka küll mitte kõige veenvamalt: luges oma ettekande ühe lause kaupa paberilt maha ja igakordse publikusse läkitatud repliigi tarvis manas jälle ette ärasäetud viril-vihase näo. Kes talle selle teksti pihku pistis, miks ta seda pähe ei õppinud ja kes teda nii kesiselt näitlema koolitas?" kirjutab Priimägi..

..eks ta ole

[Kriku]

… Küsimus lihtsalt on, palju ilmaekstreemsusi siis tekib ja palju need kahju tekitavad.

Siin ongi vahe alarmistidel ja kahtlejatel (keda esimesed nimetavad hoopis eitajateks)!
Midagi pole parata, viimased paarkümmend aastat pole väidetavalt midagi asjade parandamiseks ette võetud, kuid ammu lubatud katastroofe ikka veel pole...

Asi on siin selles, et viimase paarikümne aasta jaoks pole mingeid erilisi katastroofe lubatud.

[nimetu]

Midagi pole parata, viimased paarkümmend aastat pole väidetavalt midagi asjade parandamiseks ette võetud, kuid ammu lubatud katastroofe ikka veel pole...

Arvestades, et kuumaperioodid on järjest intensiivsemad, suured metsatulekahjud järjest sagedasemad, tormid esinevad järjest tihedamini, taimeparasiidid liiguvad järjest kaugemale parasvöötmetesse jne, siis mina küll ei ütleks, et me kliimamuutuste tagajärgedest kuidagi pääsenud oleme. See, et mingi protsess on aeglane, ei tähenda sugugi, et seda ei eksisteeri. Võib-olla meie jaoks veel katastroofi ei tule, kuid paljude teiste vähem õnnelike inimeste jaoks muutub elu väga raskeks.
Esimesed kliimamuutustest ajendatud tülid juba käivad:
https://www.nature.com/articles/d41586-019-02987-6
https://www.israelhayom.com/2019/10/23/ ... reak-down/

[Some]

Sisetunne ütleb, et kliimasoojenemisele on piirangutega raske kätt ette panna, võib-olla õnnestuks seda vaid hirmsate ohverdustega pisut aeglustada. Järele jääb sellega hoopis kohaneda. Ehituskeeluvööndid üleujutusohus aladele (ehk siis loovutame vabatahtlikult) või siis ennetavad tammid nagu Hollandis? Hakata kõrbeid haljastama elujõuliste taimeliikidega - päikeseenergiaga magestatud vesi käiku jms. Taastada vihmametsi nii palju kui võimalik. Võtta kasutusele uutele tingimustele vastavad põllukultuurid. Ehk siis käivitada rahatrükk ja lasta võimas kapitalistlik tööstus uute suurprojektide kallale. Millegipärast tundub see kergem kui kogu kapitalism hoobilt kuradile saata ja hakata elama rangelt normeeritud ühiskonnas.

[mart2]

… Arvestades, et kuumaperioodid on järjest intensiivsemad, suured metsatulekahjud järjest sagedasemad, tormid esinevad järjest tihedamini, ...

Mõned mõtted -
Et siis tormid järjest sagedamini.
- https://wattsupwiththat.com/2011/06/26/ ... new-paper/ väidavad, et pole nii ja lisatud mitmed graafikud; ja veel https://www.forbes.com/sites/rogerpielk ... ddf364d9e7 ei toeta väidet ja näitab, kuidas on saadud eksitavad numbrid IPCC raporti väidete jaoks;
https://www.researchgate.net/figure/Dif ... _290195599
- https://wattsupwiththat.com/2018/10/24/ ... rrelation/ väidavad, et eriti tugevate tornaadode arv on väiksem ja ajalooliselt on neid olnud rohkem just nendel aastatel, kui keskmine temperatuur oli madalam.

Kuumalained ja seosed metsatulekahjudega:
- https://www.epa.gov/climate-indicators/ ... mperatures kuumalained USA-s, kuumimad olid 30-ndad, mitte praegu. Peamine soojenemine on tingitud öisest keskmiselt kõrgemast temperatuurist. Talved on natuke soojemad, kuid kuumaperioodid ei ole hullemad. Piirkondades, kus on rohkem põllumajandust ja (rohkem tornaadosid) on kuumade päevade arv vähenenud.
- kuumalainetest räägitakse praegu seoses Austraalia tulekahjudega
http://joannenova.com.au/2015/02/heatwa ... -say-that/
http://joannenova.com.au/2013/03/not-th ... es-either/
- metsatulekahjud https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4874420/ üldine tegelik globaalne trend on tulekahjude vähenemine. Suurenemine mingites piirkondades on korrelatsioonid inimasustuse tihedusega, mida veel võimendab järjest suurem meediakajastus.

Nägu näha, siis on vasturääkivusi liiga palju, et manada kohe-kohe tekkivat katastroofi. Olukorra rahunemiseks tuleb ilmselt inimeste arvu vähenda, mida saab teha kiiresti ainult epideemiate ja sõjaga.

… Midagi pole parata, viimased paarkümmend aastat pole väidetavalt midagi asjade parandamiseks ette võetud, kuid ammu lubatud katastroofe ikka veel pole...

Asi on siin selles, et viimase paarikümne aasta jaoks pole mingeid erilisi katastroofe lubatud.

Ausalt? Mõned näited -
https://www.aei.org/carpe-diem/18-spect ... is-year-3/
https://cei.org/blog/wrong-again-50-yea ... redictions
https://fee.org/articles/4-catastrophic ... came-true/

Kui hakata eesti keeles lahti kirjutama, siis ei mahu kahjuks ära.